\u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n 1875. aastal ehitasid eesti soost Piirisaare elanikud, keda oli umbes 200 hinge, oma materjalist Piirisaare eesti k\u00fcla jaoks palvemaja ja \u00f5petaja korteri.<\/p>\n 1899. aasta 2. m\u00e4rtsil arutati Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu koosolekul samale hoonele juurde-ehituse tegemist. Koosolek viidi l\u00e4bi Jaan Kommussaare eesistumisel ning kohal viibis<\/p>\n 12-st valla n\u00f5ukogu liikmest 11.<\/p>\n Allj\u00e4rgnev on kokkuv\u00f5te toimunud koosoleku protokollist:<\/p>\n Vallavanema s\u00f5nul olid v\u00e4lja pandud kuulutused, milles otsiti meistreid, kes v\u00f5taksid Piirisaare kooliklassi, lauda ja kuuri ehituse oma p\u00e4\u00e4le. Ilmus kolm meistrit \u2013 Peter Prot\u00f5n, Saveli Stepanovi p. Dorofejev ja Jaan R\u00e4mmask. N\u00f5ukogu pakkus nii t\u00f6\u00f6 kui materjalide eest kokku 783 rubla 26 kopikat, kuid meistritest \u00fckski ei v\u00f5tnud selle raha eest t\u00f6\u00f6pakkumist vastu. N\u00f5ukogu vaatas oma pakkumise uuesti \u00fcle ning otsustas, et vallavalitsus kohustub ostma materjali omal kulul ning siis otsitakse uus meister, kes t\u00f6\u00f6 oma peale v\u00f5taks, mispeale Saveli Dorofejev teatas, et tema siiski v\u00f5tab selle t\u00f6\u00f6 oma peale 783 rubla eest ning j\u00e4tab koguni 26 kopikat hinnast maha.<\/p>\n Meister kohustus plaani j\u00e4rele vanale majale juurde ehitama vinklis uue osa \u2013 \u00fchtepidi 4 s\u00fclda (seitsmejala s\u00fcli), teistpidi 3 s\u00fclda 2 jalga. Vana ja uue osa vahele tuli ehitada eeskoda ja sahver (\u00fcks s\u00fcli lai). Kooliklassile tuli teise k\u00fclge teised kaks akent teha. Ahi pidi olema \u201epunasest kahvli kivist\u201c. Vundamendi alla pidi parv tehtama \u2013 1 jalg maa sisse ja 1 \u215f\u2082 jalga maa p\u00e4\u00e4le. Vundamendi \u201ep\u00e4\u00e4lmine kord\u201c pidi telliskivist olema. Klassi k\u00f5rgus p\u00f5randast laeni 9 jalga. Poola lagi. Maja puhta nurgaga, seest pidi \u00e4ra l\u00f6\u00f6dud olema. Vanal majal tuli katus uue maja laiuselt maha v\u00f5tta ja sinna uue jao katus peale panna. P\u00f5randad pidid olema kahekordsed, \u00f5hutorudega. Vanal majal tuli kaks vana akent kinni ehitada ning plaani j\u00e4rgi kaks uut ust ehitada. Lisaks pidi palgid pandama sinna kuhu tarvis ning uksed-aknad tehtama nii nagu plaan n\u00e4itab. Katus pidi olema sindlikatus.<\/p>\n Kuur, laut ja k\u00fc\u00fcn tuli teha \u00fchtepidi kaks s\u00fclda, teistpidi 4 \u215f\u2082 s\u00fclda. Lauda vundament pidi tehtama 2 jalga k\u00f5rge ning k\u00fc\u00fcnile \u201e\u00fcks kord kive alla panema\u201c.<\/p>\n \u00dcle\u00fcldse pidid t\u00f6\u00f6d k\u00e4ima \u201enii kuidas plaan n\u00e4itab ja kuidas suus\u00f5nal r\u00e4\u00e4gitud on\u201c. Raha pidi meister saama jaokaupa, tehtud t\u00f6\u00f6de eest. Valmis maja pidi \u00fcle antama hiljemalt 25.augustil. Vallal oli \u00f5igus \u201ekuni 100 rubla kinni hoida maja vastu v\u00f5tmiseni\u201c.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Nii valmiski 1899. aastal eestlaste palvemaja ja \u00f5petaja korteriga \u00fche katuse alla vinklis ehitatud eesti kooli klassituba. K\u00f5igil kolmel ruumil oli \u00fchine vundament ja \u00fchine katus.<\/p>\n 1928. aasta 4. veebruari hommikul k\u00e4is \u00fcle saare teade, et Piirisaare endised algkooli ruumid \u00fches k\u00f5rvalhoonetega enampakkumise teel 3. veebruaril kell 14 k\u00fclak\u00fcmnik Jaan Padarile 183 krooni eest \u00e4ra oli m\u00fc\u00fcdud ilma, et see oleks vallavolikogu liikmetel, niisama ka Piirisaare elanikkudel teada olnud.<\/p>\n Maja m\u00fc\u00fcgi asjus avaldasid m\u00f5ned Kastre-V\u00f5nnu valla volikogu liikmed, Piirisaare kalurid, valju protesti leides, et valla varandus v\u00e4hem kui poole hinna eest \u00e4ra on m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n Samuti s\u00fc\u00fcdistati k\u00fclak\u00fcmnik Padarit, et see olla j\u00e4tnud omakasu eesm\u00e4rgil, seaduse j\u00e4rgi etten\u00e4htud ja vallavanema poolt v\u00e4ljastatud, m\u00fc\u00fcki puudutavad teadaanded v\u00e4lja panemata. Samuti olla ta tehingu seaduslikeks tunnistajateks kutsunud oma sugulasi, mis samuti \u201eebataktiline v\u00e4\u00e4rn\u00e4htus\u201c oli.<\/p>\n Eelpool mainitust tulenevalt paluti m\u00fc\u00fcgitehing mitteseaduslikkuse p\u00e4rast t\u00fchistada ning Jaan Padar valla vara kuritahtliku omandamise p\u00e4rast kohtulikule vastutusele v\u00f5tta.<\/p>\n Sama protesti toetasid ka Piirisaare palvemaja n\u00f5ukogu liikmed, kes ei saanud palvemaja lahutamata osaks ehitatud \u00f5petaja elukorteri m\u00fc\u00fcgiga leppida, sest selle \u00e4ravedamise korral saanuks ka palvemaja l\u00f5hutud. Sellel p\u00f5hjusel paluti s\u00f5lmitud tehing t\u00fchistada, elukorter palvemaja k\u00fclge j\u00e4tta ja koguduse liikmetele tasuta kasutada anda. Kui aga tasuta anda pole v\u00f5imalik, siis anda palvemaja omanikele ostmiseks ees\u00f5igus.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n 1928. aasta 29. m\u00e4rtsil arutati asja Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu koosolekul ning leiti, et Piirisaare kalameeste protest m\u00fc\u00fcgi ebaseaduslikkusest ei v\u00e4\u00e4ri t\u00e4helepanu, kuna tegelik vaidlus olevat hoopis hoonete omandi\u00f5iguse k\u00fcsimuses. Seda, et m\u00fc\u00fcdud hooned valla omad olid, polevat vallal v\u00f5imalik koheselt dokumentidega t\u00f5endada, k\u00fcll aga olid m\u00fc\u00fcdud hooned alati valla kasutuses olnud ja keegi teine polevat kunagi omandik\u00fcsimust \u00fcles t\u00f5stnud, seni kuni hooned m\u00fc\u00fcmata olid. Alles n\u00fc\u00fcd, kui hooned m\u00fc\u00fcdud, olevat Piirisaare elanikud hoonete omandi\u00f5iguse k\u00fcsimuse \u00fcles t\u00f5stnud ning neid Piirisaare k\u00fcla omadeks lugenud.<\/p>\n Vallavolikogu otsustas \u00fchel h\u00e4\u00e4lel m\u00fc\u00fcgitehingut mitte t\u00fchistada, kuid anda Piirisaare k\u00fclaelanikele \u00fcks kuu aega, et need m\u00fc\u00fcdud hoonete omandi\u00f5iguse kohta k\u00e4ivad dokumendid, kui need nendel olemas, vallavolikogule esitaks.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n T\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6dus ja m\u00fc\u00fcgileping kinnitati.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n 1928. aasta 7. septembri saadeti Tartu 5. jaoskonna rahukohtunikule Kastre-V\u00f5nnu vallavalitsuse otsuse vastu kaebus, milles \u00f6eldakse, et Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogul ei olnud mingisugust \u00f5igust koolimaja enampakkumise teel maha m\u00fc\u00fca, kuna Piirisaare palvemaja ja \u00f5petaja korter on Piirisaare k\u00fcla eesti soost elanike poolt 1875. aastal ehitatud ja seega nende omandus. Kohtul palutakse Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu otsused (9. sept.1927 ja 24. juuli 1928) endise Piirisaare eesti koolimaja m\u00fc\u00fcgi asjas, k\u00f5igi j\u00e4reldustega, t\u00fchistada.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n 1928. aasta 30. novembril algas Piirisaare elanike Eduard Joosepi p. M\u00e4rtsoni, Peeter Joosepi p. Hoppe, J\u00fcri Peetri p. Oppe, Jaan Peetri p.Krause, Juhan Joosepi p. Saviku, Jakob Hansu p. Truutsi, Jaan Joosepi p. Klimbeki, August Hendriku p. Klimbeki, Peeter J\u00fcri p. Hoppe, Peeter Peetri p. Toode, Kusta Mihkli p. Kunmanni ja Jaan J\u00fcri p. Hoppe (n\u00f5udjad) tsiviilasi Kastre-V\u00f5nnu valla (kostja) vastu.<\/p>\n N\u00f5udjad palusid rahukohtunikul tunnustada \u00fchisomanduse \u00f5igust ja vaidlusalune maa lugeda nii valla kui ka n\u00f5udjate \u00fchisomandiks. Samuti paluti keelata koolimaja maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n Kostja palus n\u00f5udmist t\u00fchja m\u00f5ista v\u00e4ites, et elanike oma on ainult palvemaja. \u00a0\u00d5petaja-ja klassiruumid on valla omandus.<\/p>\n 18. detsembril arutati asja avalikul kohtuistungil. Rahukohtunik, olles tutvunud Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu 2. m\u00e4rtsil 1899. a. toimunud koosoleku protokolliga nr.15 ning \u00fclekuulanud tunnistaja, Jakob Muutra, kes tunnistas, et n\u00f5udjad hoone ehitamisest tegelikult osa ei v\u00f5tnud, kuna olid siis veel liiga noored ning kelle s\u00f5nul peab vaidlusalune hoone k\u00f5igile Piirisaare elanikele kuuluma, aga mitte ainult neile, kes kohtule n\u00f5usmise esitasid, otsustas n\u00f5udjate n\u00f5udmise t\u00fchja m\u00f5ista.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n 1929. aasta 24. jaanuaril saatsid \u00a0Piirisaare k\u00fcla elanikud Eduard Joosepi p. M\u00e4rtson, Peeter J\u00fcri p. Karila, Jaan Peetri p. Kraus, J\u00fcri Peetri p. Oppe, Juhan Joosepi p. Savik, Peeter Jakobi p. Muutra, Peeter Joosepi p. Hoppe ja Jaan Peetri p. Muutra Siseministeeriumi administratiiv- asjade Peavalitsuse registreerimise osakonda palve:<\/p>\n Meie Piirisaarlased elame Peipsi j\u00e4rwel saare peal, sellega oleme mannermaast lahutatud ja w\u00f5imata on saarelt kirikusse k\u00e4ia mis meist 40 kilomeetrit kaugel. Saarel on olemas meil oma palvemaja, sellep\u00e4rast saadame siin juures palvemaja \u00fclewalpidamise p\u00f5hikirja Teile registreerimiseks.<\/p>\n Piirisaares,14 jaanuaril 1929 a.<\/p>\n Kirjale oli lisatud ka p\u00f5hikiri kahes eksemplaris.<\/p>\n 1929. aasta 13. mail ilmuski Riigi Teatajas registreerimise teade: \u201ePiirisaare palvemaja \u00fclevalpidamise \u00fchisus. Juhatuse asukoht Kastre-V\u00f5nnu vallas. Reg. nr. 1723\u201d<\/p>\n 1931. aastal l\u00f5petas \u00fchisus oma tegevuse. ???!!!<\/p>\n 1939. aasta veebruaris otsustas Konsistoorium Piirisaare luteri kiriku Mehikoorma koguduse k\u00fclge liita.<\/p>\n 1940. aastal kuulus luteriusuliste kogudusse umbes 300 hinge ja nendele k\u00e4is jutlust pidamas Meeksi vallas asuva Mehikoorma hingekarjane.<\/p>\n 1942. aastal k\u00e4is luterlaste lihtsas puukirikus jutlust pidamas juba R\u00e4pina kiriku\u00f5petaja.<\/p>\n Luteri kirikus pidasid oma jumalateenistusi ka Piirisaare baptistid, kuid 1943. aastal keelati see \u00e4ra, kuna polnud koosk\u00f5las evangeelse luteriusu kiriku p\u00f5hikirjaga.<\/p>\n Allj\u00e4rgnev on \u00fclest\u00e4hendatud elanike m\u00e4lestuste p\u00f5hjal.<\/p>\n 1949. aastal meenutas Ann Oppe: \u201cKui Piirissaares kirikut ei olnud, k\u00e4isid eestlased V\u00f5nnu kirikus, kuna olid V\u00f5nnu koguduse hingekirjas. Igal piirissaarlasel oli oma kindel talu, kuhu kirikuteel \u00f6\u00f6majale j\u00e4\u00e4di. M\u00f5nes talus sai niiviisi peavarju (suuremate p\u00fchade ajal) kuni 15 inimest. Iga Piirissaare pere viis mandri-pererahvale kaasa \u201ckalapiiraku\u201d ja \u00e4mbrit\u00e4ie kalu. Piirissaarlased tulid suvel paatidega kuni Kastre m\u00f5isani. Kantsi k\u00f5rtsi juurde tulid tuttavad talunikud neile hobustega vastu, viisid enda juurde \u00f6\u00f6majale, p\u00fchap\u00e4eval hobustega kirikusse ning sealt tagasi Kantsi k\u00f5rtsi juurde.<\/p>\n Talvel k\u00e4isid piirissaarlased v\u00e4ga harva kirikus, koolmeister luges siis koolitares.\u201d<\/p>\n 1999. aastal meenutas Gustav Savik: \u201cPalvemaja oli pidevalt kasutuses. P\u00fchap\u00e4eval pidasid jutlust ja jumalateenistust omak\u00fcla mehed. Algul Peeter Truuts (\u201cAnso Piidre\u201d), hiljem Joosep Karila (\u201cVunk\u201d) ning vahel ka Joosep Muutra (\u201cJootso\u201d). Palvemajas oli palju p\u00fchapilte ja nagu kirikutes ikka, orel. Orelil m\u00e4ngisid teenistuse ajal p\u00f5hiliselt Armand Muutra (\u201cRomeo\u201d), Peeter Muutra (\u201cMust Piidre\u201d) v\u00f5i Joosep Muutra (\u201cJootso\u201d). Orelit s\u00f5tkus Gustav Truuts, kes ka kellatornis kella l\u00f5i.<\/p>\n J\u00f5uluks tuli vahel saarele V\u00f5nnust kiriku\u00f5petaja August Ein, m\u00f5nikord ka k\u00f6ster August Soo.<\/p>\n Talvel oli palvemajas valgusallikaks 500-vatine gaasilamp, mis t\u00f6\u00f6tas petrooliumil\u201d.<\/p>\n Vestlustes on k\u00fclaelanikud meenutanud: \u201cVeebruaris 1944. aastal k\u00e4isid saarel lahingud. Omakaitse v\u00e4ed l\u00f5id Tooni k\u00fclas asuvast kordonist punaarmeelased v\u00e4lja ning taganesid siis Maaotsa k\u00fclasse, kus mindi eesti luteri kirikusse kaitsesse ning tulistati sealt. Samal ajal k\u00fcdes kirikuga \u00fche katuse all asuva eesti kooli ruumides ahi. Lahingtegevuse k\u00e4igus heitis lennuk hoonesse pommi, mis koos k\u00f5ige muuga ka ahju purustas. Laiali paiskuvad s\u00e4demed s\u00fc\u00fctasid hoone ja kogu kirik koos kooliga p\u00f5les maha\u201d.<\/p>\n .<\/p>\n .<\/p>\n Sellele kohale, kus kunagi asus Eesti luteri kirik ja eesti kool, p\u00fcstitas Endel Hango valge raudse m\u00e4lestusristi.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u043b\u044e\u0442\u0435\u0440\u0430\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0446\u0435\u0440\u043a\u043e\u0432\u044c, «\u043a\u0438\u0440\u043a\u0430» \u00a0 1875. aastal ehitasid eesti soost Piirisaare elanikud, keda oli umbes 200 hinge, oma materjalist Piirisaare eesti k\u00fcla jaoks palvemaja ja \u00f5petaja korteri. 1899. aasta 2. m\u00e4rtsil arutati Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu koosolekul samale hoonele juurde-ehituse tegemist. Koosolek viidi l\u00e4bi Jaan Kommussaare eesistumisel ning kohal viibis 12-st valla n\u00f5ukogu liikmest 11. Allj\u00e4rgnev on […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":622,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[49],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/131"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=131"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/622"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=131"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/EAA.2111.1.15352-18.f.jpg\")
<\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a>