Juba enne esimest maailmas\u00f5da tegutses Piirissaarel eestlaste laulukoor, mis harjutas laulmist k\u00fcla noorte poolt ostetud harmooniumi saatel. S\u00f5jap\u00e4evil koori tegevus katkes, kuid s\u00f5ja l\u00f5ppedes oli \u00e4rksamatel saarlastel j\u00e4lle n\u00f5u laulukoori- ja v\u00f5ib-olla isegi n\u00e4item\u00e4nguharjutusi k\u00e4ima panna.<\/span><\/span><\/p>\n Seni seitse aastat vahetpidamata oma korteris, pilli saatel, laulukoori suure hoole ja usinusega vedanud h\u00e4rra Muutralt v\u00f5ttis, 1928. aasta paiku, koori juhtimise \u00fcle Eesti algkoolis t\u00f6\u00f6tav preili Sofia Bleive. Lauluharjutused hakkasid n\u00fc\u00fcd toimuma koolimajas, milles kahjuks k\u00fcll harmoonium puudus kuna tuli oli selle h\u00e4vitanud ja uut pilli polnud<\/span> valla poolt veel muretsetud. Kuid seltsielu l\u00e4ks sellest hoolimata suure hooga k\u00e4ima.<\/span><\/b><\/span><\/p>\n .<\/p>\n 1929. aasta juunis,<\/span><\/span><\/b> mil sai t\u00e4is 60 aastat esimesest ja 50 aastat teisest eesti \u00fcldlaulupeost, korraldati 15. ja <\/span>16. juunil Tartus esimene vaimulik laulupidu.<\/span><\/span><\/p>\n \u00dcles olid end andnud 69 laulukoori 2500 liikmega ja 11 pasunakoori, kuid \u00fcle \u215f\u2083 laulukooridest j\u00e4i mitmesugustel p\u00f5hjustel tulemata ja ka pasunakooridest olid kohal ainult kaks. Lauljaid saabus ligi 2000.<\/span><\/p>\n Esimene kaugeim laulukoor, kes kohale j\u00f5udis oli 40-liikmeline Piirissaare Vabatahtlik Laulukoor, mida Postimehe s\u00f5nul «<\/i>juhatas keegi preili, kes \u00fcsna warakult lauludega walmis saanud»<\/i>. Sadamas olid piirissaarlastel vastas agarad korraldajad, kes k\u00fclalisi \u00fchiskorterisse juhtisid. \u00d6\u00f6sel saabusid veel m\u00f5ned koorid ent suurem osa tuli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Tulijaid oli \u00fcle Eesti, tuldi nii raudteed m\u00f6\u00f6da, laevade kui ka hobustega.<\/span><\/p>\n Laup\u00e4eval, 15. juunil kell 5 \u00f5htul algas Peetri kirikus vaimulik kontsert organist J. Aaviku juhatusel ning kell pool 9 \u00f5htul, Tallinna uulitsa spordiv\u00e4ljakul, suur vaba\u00f5hu jumalateenistus. See oli m\u00f5eldud suurejoonelise manifestatsioonina, kus v\u00e4ikeste osade kaupa jutlustasid vaimulikud Eesti erinevatest paikadest ja kus laulsid k\u00f5ik laulupeole tulnud koorid.<\/span><\/p>\n P\u00fchap\u00e4eva, 16. juuni varahommikul toimus kooride peaproov, misj\u00e4rel kell pool 12 p\u00e4eval oli Peetri kirikus H\u00e4ndeli oratoorium «Simson». Kell 3 p\u00e4eval oli Toomeorus (Kassitoomel) aktus, kust rongik\u00e4igus mindi Tallinna uulitsa spordiv\u00e4ljale. Seal, kell 4 p\u00e4eval algas laulupidu.<\/span><\/p>\n Laulupeo lava oli ilusal, rohkelt rohelisest \u00fcmbritsetud m\u00e4en\u00f5lvakul. Sinna seati ka kooride lipud lehvima. Publiku jaoks oli paigaldatud 10.000 istekohta, \u00fches seisukohtadega oli ruumi 15.000 kuulajale. <\/span><\/p>\n Kavas oli 14 segakoori ja 4 pasunakoori ettekannet. Avalauluks k\u00f5las koraal «Kiida n\u00fc\u00fcd Issandat».<\/span><\/b><\/span><\/p>\n 1930. aasta juunis<\/span><\/b>, mil Tartus toimus Tartumaa laulupidu, oli k\u00f5iki haaranud laulupeo palavik. Esialgu p\u00fcsis see palavik veel ainult laulupeo b\u00fcroos, kuid juba keskp\u00e4eval, mil kohale hakkasid\u00a0 j\u00f5udma esimesed lauljad, levis ta \u00fcle linna, kasvades iga tunniga sedamoodi, kuidas lauljaid juurde saabus. <\/span><\/span><\/p>\n \u00dchtekokku oli kooride, mis Tartusse veeteed m\u00f6\u00f6da s\u00f5itsid, kohale toomiseks k\u00e4iku pandud 7 aurulaeva. Esimesena alustaski aurik «Kungla», mis s\u00f5itis V\u00f5\u00f5psu sadamasse, v\u00f5ttis peale 27. juunil kell 7 hommikul V\u00f5\u00f5psu \u00fcmbruskonna- ja kell 9 hommikul Piirisaare koorid ning j\u00f5udis esimeste lauljatega Tartusse 27. juunil kella 2-3 vahel p\u00e4rast l\u00f5unat. Piirisaare ja Kahkwa kooride lauljaid oli tervitama tulnud \u00fcldjuht J. Simm. Tulijatele juhatati kohe korterid k\u00e4tte ning hakati ettevalmistusi tegema j\u00e4rgmiste vastuv\u00f5tuks. Kogu korraldus oli eeskujulik ja k\u00f5ik sujus t\u00f5rgeteta.<\/span><\/p>\n Tartu laulupeo eel\u00f5htuks oli peoplats rahvuslike lippude ja roheliste vanikutega n\u00e4gusaks kujundatud, sissek\u00e4igud kaunistatud, Punase Risti telgid, veevaadid joogiveega ja einelauad paigaldatud. Raadiomehed olid ametis mikrofonide \u00fclesseadmisega, telefoni k\u00f5nepunktidesse veeti veel viimaseid juhtmeid, korraldajad askeldasid… Siis ometi, ligi pooletunnise hilinemisega algas peo peaproov, mis kestis kuni h\u00e4marikuni. J\u00e4rjest voolas s\u00f5iduautodel laulukoore juurde. Tuldi \u00fclevas meeleolus, laulude ning lehvivate lippudega. <\/span><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-33-1.jpg\")
<\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a>