<\/p>\n
Ann Ope, 1949. aastal V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res kirja pandud, m\u00e4lestused Piirisaare vanadest koolioludest:<\/b><\/p>\n
\u0410\u043d\u043d \u041e\u043f\u0435, \u0434\u043e\u0447\u044c \u041a\u043e\u0442\u043b\u0435\u043f\u0438 (\u0434\u0435\u0432\u0438\u0447\u044c\u044f \u0444\u0430\u043c\u0438\u043b\u0438\u044f \u041a\u043b\u0438\u0438\u043c\u0430\u043d\u0434) \u0440\u043e\u0434\u0438\u043b\u0430\u0441\u044c \u0432 1869 \u0438\u043b\u0438 1870 \u0433\u043e\u0434\u0443. \u041d\u0430 \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440 \u043f\u0440\u0438\u0435\u0445\u0430\u043b\u0430 \u0436\u0438\u0442\u044c \u0441 \u0440\u043e\u0434\u0438\u0442\u0435\u043b\u044f\u043c\u0438 \u0432 \u0432\u043e\u0437\u0440\u0430\u0441\u0442\u0435 5-7 \u043b\u0435\u0442. \u0427\u0438\u0442\u0430\u0442\u044c \u0410\u043d\u043d \u0432\u044b\u0443\u0447\u0438\u043b\u0430\u0441\u044c \u043a 8 \u0433\u043e\u0434\u0430\u043c \u0434\u043e \u0442\u043e\u0433\u043e, \u043a\u0430\u043a \u043f\u043e\u0448\u043b\u0430 \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443. \u041a\u0430\u043a \u0447\u0435\u0442\u043a\u043e \u043d\u0430\u0443\u0447\u0438\u043b\u0430\u0441\u044c \u0447\u0438\u0442\u0430\u0442\u044c, \u0442\u043e\u043b\u044c\u043a\u043e \u0442\u043e\u0433\u0434\u0430 \u043f\u043e\u0448\u043b\u0430 \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443. \u0410\u043d\u043d \u041e\u043f\u0435 \u0445\u043e\u0434\u0438\u043b\u0430 \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443 3 \u0434\u043d\u044f \u0432 \u043d\u0435\u0434\u0435\u043b\u044e \u2013\u00a0 \u043a\u0430\u0436\u0434\u0443\u044e \u0437\u0438\u043c\u0443 \u0434\u043e \u0432\u0435\u0441\u043d\u044b. \u0420\u0430\u0431\u043e\u0442\u0430 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u043d\u0430\u0447\u0438\u043d\u0430\u043b\u0430\u0441\u044c \u043a\u0430\u0436\u0434\u0443\u044e \u0437\u0438\u043c\u0443, \u043f\u0435\u0440\u0435\u0434 \u0440\u043e\u0436\u0434\u0435\u0441\u0442\u0432\u043e\u043c \u0438 \u0437\u0430\u043a\u0430\u043d\u0447\u0438\u0432\u0430\u043b\u0430\u0441\u044c \u0440\u0430\u043d\u043d\u0435\u0439 \u0432\u0435\u0441\u043d\u043e\u0439.\u00a0 \u0412 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0435 \u043e\u0431\u0443\u0447\u0430\u043b\u0438 \u0431\u0438\u0431\u043b\u0435\u0439\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0440\u0430\u0441\u0441\u043a\u0430\u0437\u044b, \u0433\u0435\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0438\u044e, \u0443\u0441\u0442\u043d\u044b\u0439 \u0441\u0447\u0435\u0442 \u0438 \u043f\u0435\u043d\u0438\u0435. \u041f\u043e\u0441\u043b\u0435 \u043f\u0440\u043e\u0445\u043e\u0436\u0434\u0435\u043d\u0438\u044f \u043a\u043e\u043d\u0444\u0438\u0440\u043c\u0430\u0446\u0438\u0438 (leeri) \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443 \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0435 \u043d\u0435 \u0445\u043e\u0434\u044f\u0442.<\/p>\n
\u0412 \u0434\u0435\u0442\u0441\u0442\u0432\u0435 \u0410\u043d\u043d\u044b \u041e\u043f\u0435, \u043d\u0430 \u043e\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432\u0435 \u0431\u044b\u043b \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c \u043f\u043e \u0438\u043c\u0435\u043d\u0438 \u041e\u043f\u0435, \u043a\u043e\u0442\u043e\u0440\u044b\u0439 \u0431\u044b\u043b \u0435\u0449\u0435 \u0438 \u0440\u044b\u0431\u0430\u043a. \u041e\u043d \u0445\u043e\u0434\u0438\u043b \u043b\u043e\u0432\u0438\u0442\u044c \u0440\u044b\u0431\u0443, \u0430 \u0442\u0430\u043a\u0436\u0435 \u0443\u0447\u0438\u043b \u0434\u0435\u0442\u0435\u0439. Enne Ope`t olevat \u00a0\u201d\u00f5petus olnud veel talutares\u201d, aga Ann Ope kooliajal \u00a0juba koolitoas. Kalur Opele, kooli\u00f5petajale, maksis k\u00fcla ise laste \u00f5petamise eest palka rahas. \u00a0P\u00e4rast Opet tulnud kooli\u00f5petajale maksis palka (100 rubla aastas) juba vald. Seega k\u00fcla omal kulul \u00f5petajat enam ei pidanud.<\/p>\n
Allikas: ERM toimik \u201cPiirissaare vanemat elu-olust . \u00dclest\u00e4hendanud 1949. aastal V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4rde asunud piirissaarlastelt. \u00a0Koostaja Aliise Moora\u201d.<\/p>\n
<\/p>\n
1.02.1899. aasta Postimehes ilmus allj\u00e4rgnev kuulutus: Kastre wallamajas pakutakse 9. weebruaril s. a. kell 10 hom. oksjoni teel Piirisaare koolimaja juurde klassitoa, lauda ja kuuri ehitamine w\u00e4lja. Meistrid, kes seda t\u00f6\u00f6d soowiwad oma p\u00e4\u00e4le w\u00f5tta, tulgu nimetatud ajal n\u00f5uukogu ette kaupa tegema. Tunnistus ameti \u00fcle ja 50 rbl. kautsjoni on sisse anda. Kastres, 19. jaanuaril 1899. Wallawanem: J. Kommussar. 21.5 Kirjutaja: J. Must.<\/i><\/p>\n
<\/p>\n
Piirisaare vallakool<\/b><\/p>\n
Allj\u00e4rgnevalt andmed, mis kogutud 18. jaanuaril 1911. aastal \u00a0\u00fclevenemaalisel \u00fchep\u00e4evasel algkoolide loendusel.<\/p>\n
- \n
- Asukoht: \u00a0\u00a0Liivi kubermangus, Jurjevi maakonnas, Kastre \u2013 V\u00f5nnu vallas, Piirisaarel.<\/i><\/li>\n
- Kaugus kihelkonna kirikust: \u00a035 versta.<\/i><\/li>\n
- Asutatud: umbes 1830. aastal. <\/i><\/li>\n
- \n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/ERM-Fk-461-341-Konstantin-Kalamees-Piirisaare-1924-1-150x150.jpg\")
<\/a>ERM Fk 461 341: \u041a\u043e\u043d\u0441\u0442\u0430\u043d\u0442\u0438\u043d \u041a\u0430\u043b\u0430\u043c\u044d\u0435\u0441 «\u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440\u0435 1924». \u0417\u0434\u0430\u043d\u0438\u0435 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u043d\u0430\u0445\u043e\u0434\u0438\u043b\u043e\u0441\u044c \u0432 \u043b\u0435\u0432\u043e\u0439 \u0447\u0430\u0441\u0442\u0438 \u0446\u0435\u0440\u043a\u0432\u0438.<\/figcaption><\/figure>\n Koolihoone ehitatud 1899. aastal eesti k\u00fclas asuva kihelkonna kiriku juurde. <\/i><\/li>\n
- Hoone maksumuseks hinnati \u00a01000 rubla.<\/i><\/li>\n
- Kooli hoone oli puust, katus kaetud puitlaastude v\u00f5i kimmidega.<\/i><\/li>\n
- Sees oli kaks tuba: 21 arssina pikkune, 4 arssina k\u00f5rgune<\/i> ja \u00a02 ruutarssina suuruse aknaga \u00f5ppeklass ning \u00a021 arssina pikkune, 5 arssina laiune, 4 arssina k\u00f5rgune<\/i> ja 2 ruutarssina suuruse aknaga \u00f5petaja ruum. (1 arssin = 0,71 meetrit).<\/i><\/li>\n
- K\u00f5rvalhooneteks olid laut ja 2 kuuri.<\/i><\/li>\n
- Oma maad koolil ei olnud.<\/i><\/li>\n
- \u00d5ppet\u00f6\u00f6 toimus tasuta.<\/i><\/li>\n
- \u00d5ppekursus kestis 3 aastat.<\/i><\/li>\n
- \u00d5ppetundide arv p\u00e4evas 6, n\u00e4dalas 33. Laup\u00e4ev oli l\u00fchendatud \u00f5ppetundidega p\u00e4ev.<\/i><\/li>\n
- Koolis oli 1 klass ja 3 jaoskonda. <\/i><\/li>\n
- Koolit\u00fc\u00fcp: \u00a0vallakool. <\/i><\/li>\n
- Kool oli segakool, kus loenduse p\u00e4eval \u00f5ppis 19 \u00f5pilast \u2013 8 poissi ja 11 t\u00fcdrukut. Eelmisel, 1909\/10 \u00f5ppeaastal, mis algas 13.oktoobril ja l\u00f5ppes 10. aprillil, l\u00f5petas kooli l\u00f5putunnistusega \u00a04 \u00f5pilast \u2013 2 poissi ja 2 t\u00fcdrukut. Enne kursuse l\u00f5petamist arvati,soovimatuse p\u00e4rast \u00f5ppida, v\u00e4lja 1 t\u00fcdruk .<\/i><\/li>\n
- N\u00e4itlike \u00f5ppevahendeid oli 12. Lisaks 5 seinakaarti, 18 pilti,maakera ja arvelaud. Inventari v\u00e4\u00e4rtus 36 rubla.<\/i><\/li>\n
- Kooli raamatukogu koosnes 20 \u00f5pikust, \u00a024 k\u00f6itest (14 nimetust)klassiv\u00e4liseks lugemiseks m\u00f5eldud raamatust ja 18 \u00f5petajatele m\u00f5eldud raamatust. Raamatukogu v\u00e4\u00e4rtus 30 rubla.<\/i><\/li>\n
- Lisa\u00f5ppeainena korraldati laulutunde, millest v\u00f5tsid osa k\u00f5ik 19 \u00f5pilast. Juhatas kooli\u00f5petaja.<\/i><\/li>\n
- Lastel oli koht m\u00e4ngimiseks v\u00e4rskes \u00f5hus.<\/i><\/li>\n
- Arstiabi, \u00f5pilastele ja \u00f5petajatele, koolis ei osutatud. Arstiabipunkt asus 60 versta kaugusel.<\/i><\/li>\n
- \n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/SiRo-01-1.-Hendrik-Rooma-150x150.jpg\")
<\/a>SiRo 06: \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u044b\u0439 \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c \u0425\u0435\u043d\u0434\u0440\u0438\u043a \u0420\u043e\u043e\u043c\u0430.<\/figcaption><\/figure>\n \u00d5petajana t\u00f6\u00f6tas, luteriusku eestlane Hendrik Johani<\/i> poeg<\/i> Rooma, kes oli 42 aastane, Treffneri G\u00fcmnaasiumi 3. klassi pooleli j\u00e4tnud, kuid koduhariduse omandanud talupoeg. \u00a0Ta elas aastaringi saarel oma naise, 3 poja ja 2 t\u00fctrega. \u00a023 aasta pikkusest \u00f5petamisajast 15 aastat \u00f5petas ta Piirisaare vallakoolis. Tema p\u00f5hipalk aastas oli 150 rubla. Lisaks teenis ta leiba ka puusepat\u00f6\u00f6dega.<\/i><\/li>\n<\/ul>\n
<\/p>\n
- \n
- 7.11.1911. aasta Postimees kirjutab muuhulgas: Saare elanikkudeks on eestlased ja venelased, kokku umbes 700 hinge, kes endid kalap\u00fc\u00fcgist toidavad. Eestlaste jaoks on siin vallakool, kus \u00fcks kooli\u00f5petaja t\u00f6\u00f6tab.<\/li>\n<\/ul>\n
<\/p>\n
- \n
- 16.11.1913.aasta Postimehes ilmus kuulutus: Kooli\u00f5petaja valimine Piirisaare k\u00fcla Luteri koolile on Kastre-V\u00f5nnu vallan\u00f5ukogu ees 26. nov. s. a. kl. 12 k. a. Palk kokkuleppimise j\u00e4rele; prii k\u00fcte, valgustus ja 3 rubla kantselei raha.Vallavalitsus<\/li>\n<\/ul>\n
<\/p>\n
1921. aasta 4. oktoobri \u00f5htul \u00a0laastas Piirisaart suur tulekahju, mis tormise ilma t\u00f5ttu koleda kiirusega edasi levis ja \u00fche \u00f6\u00f6ga ligemale 89 maja h\u00e4vitas ning ligi 100 perekonda peavarjuta j\u00e4ttis.<\/p>\n
Tulest puutumata j\u00e4i k\u00fcll \u00fche klassitoaga umbes 30 \u00f5pilasega eesti kool, kuid \u00a0vene kool oma 142 \u00f5pilasega oli lageda taeva alla j\u00e4\u00e4nud. (P\u00e4evaleht 29.11.1922 kirjutab, et kokku 180 \u00f5pilast, kes \u00f5pivad 4 klassis (!). 180 \u00f5pilase hulgas on 40 eestlast. \u00a0Detsembri Postimehes j\u00e4lle hariduse osakonna juhataja Raudsepa andmetel on saarel kooliealisi lapsi 160 (120 venelast ja 40 eestlast).Ei tea, millist infot kasutada!) Eriti raskes seisukorras olid need koolilapsed, kes tule\u00f5nnetuses kodud olid kaotanud. Kiiret abi vajas umbes 100 last, kel ei olnud ei riideid, jalan\u00f5usid ega raamatuid.<\/p>\n
Koolit\u00f6\u00f6 j\u00e4tkus esialgu kolmes vahetuses eesti kooli ruumides Maaotsa k\u00fclas kihelkonna kiriku k\u00f5rval, kuhu korraga 45 last mahtus. Tehti ettepanek Saare k\u00fclas s\u00f5jav\u00e4e kasutuses olev ja vaid \u00fcksikuid s\u00f5jav\u00e4elasi majutav seltsimaja vabaks teha, et koolid v\u00f5iks lahedamalt t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Kuna tule\u00f5nnetusest saadik t\u00f6\u00f6tasid niih\u00e4sti eesti kui vene kool vaheldamisi eesti kooli ruumides, tunnistas maakonna haridusn\u00f5ukogu 1922. aasta kevadel, Piirisaare kooli asju arutades tarvilikuks, et saarele \u00fcks maja saaks ehitatud, kus \u00fches otsas oleks eesti, teises vene kool.<\/p>\n
Et suure maja ehitamine vallale \u00fcksinda \u00fcle j\u00f5u k\u00e4is, teatas maakonna koolivalitsus m\u00e4rtsikuus Kastre-V\u00f5nnu vallavalitsusele, et maakonnavalitsus avab Kastre-V\u00f5nnu vallavalitsusele krediiti 200.000 marga (\u00e4rap\u00f5lenud maja kinnitussumma) suuruses Piirisaarele koolimaja ehitamiseks, ka olla Piirisaare komitee kaudu lubatud koolimaja ehitamiseks 120.000 marka. Lisaks teatas haridusministeerium et tema poolt Piirisaare koolimaja ehitamiseks samuti j\u00e4rjekorras abiraha antakse.<\/p>\n
K\u00f5igest sellest l\u00e4htuvalt kohustas maakonna koolivalitsus, maakonnavalitsuse otsuse p\u00f5hjal, Kastre-V\u00f5nnu vallavalitsust n\u00fc\u00fcd viivitamata uute Piirisaare kooli hoone eelt\u00f6\u00f6de tegemisele asuda: metsamaterjali ostmisele, raiumisele ja juurevedamisele k\u00fc\u00fcdi korras enne tee lagunemist, n\u00f5nda et juba s\u00fcgiseks koolimaja katuse alla saaks ja v\u00e4hemalt m\u00f5nigi klassituba tarvitamiseks valmis oleks.<\/p>\n
Kastre-V\u00f5nnu vallan\u00f5ukogu teatas selle ettekirjutuse peale, et on 30. m\u00e4rtsil j\u00e4rgmise otsuse teinud: \u201cVallan\u00f5ukogu Piirisaare koolimaja ehitamise k\u00fcsimust p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arutades, leidis, et mainitud n\u00f5udmine (koolimaja ehitamine) temal t\u00e4iesti \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ib j\u00e4rgmistel p\u00f5hjustel: Et Eesti Vene rahulepingu p\u00f5hjal \u00fcks osa Venemaast Eesti Vabariigi k\u00fclge liidetud ja Tartu maakonna n\u00f5ukogu poolt selle vallaga \u00fchendatud on, siis ei ole Kastre-V\u00f5nnu vald mitte kohustatud selle juure tulnud osale koolimaja ehitama, vaid seda tuleks kas riigi v\u00f5i maakonna arvel teha. Sellep\u00e4rast vallan\u00f5ukogu otsustas Piirisaare koolimaja ehitamisele mitte asuda ja sellest t\u00e4iesti lahti \u00fctelda\u201d.<\/p>\n
Oma otsust p\u00f5hjendas vallan\u00f5ukogu sellega, et Kastre-V\u00f5nnu vallas on umbes 4500 elanikku, nendest Piirisaarel elab 1500 elanikku. Piirisaare kaugus vallamajast on talveteed 30, suveteed 40 versta, lahutatud soode ja veede l\u00e4bi. Nii kauge maa taga miskisugust ehitust ette v\u00f5tta k\u00e4ib igal vallal \u00fcle j\u00f5u, ise\u00e4ranis aga siis, kui teed l\u00e4bip\u00e4\u00e4sematud. Vallan\u00f5ukogu ei n\u00e4e mitte ise\u00e4ralist vastutulekut maakonnavalitsuse poolt koolimaja ehitamise suhtes: 200.000 margaline krediit on \u00e4ra p\u00f5lenud maja kinnitussumma ja 120.000 marka on lubatud Piirisaare komitee poolt. Kogusumma 320.000 marka on liig kasin suurema hoone ehituseks, mis tarvitusele vastav oleks. Piirisaare vene kooli\u00f5petajalt saadud teadete j\u00e4rele peaks uues koolimajas olema 6 klassituba, v\u00f5imlemise ja muud ruumid, peale selle iga \u00f5petaja jaoks 2 tuba k\u00f6\u00f6giga. Nii tuleks siis ehitada keskk\u00fcttega umbes 30 ruumiga maja \u00fches tarviliste k\u00f5rvalehitustega. Ainult niisuguses majas v\u00f5iks \u00fches otsas ajakohane eesti ja teises vene kool asuda. Tarvilik oleks olnud, et maakonnavalitsuse haridusn\u00f5ukogu oleks p\u00f5hjalikult k\u00fcsimuse l\u00e4bi arutanud, missugust hoonet ta n\u00f5uab, tarvilise plaani vallan\u00f5ukogule saatnud ja l\u00e4bi katsunud, kas suudad vald n\u00f5utud soovi t\u00e4ita v\u00f5i mitte. Seda ei ole aga s\u00fcndinud. Piirisaarel, kui alevil, on enam majanduslisi sidemeid Tartu kui Kastre-V\u00f5nnu vallavalitsusega. Mitmel korral on maakonnavalitsust palutud, moodustada Piirisaarest \u00fches l\u00e4hedal seisvate Pedasp\u00e4\u00e4, Tagatammiste ja Parapalo k\u00fcladest uus vald, mis elanikkude arvu poolest keskmisest suurem ning ka vallamaja elanikkudel l\u00e4hemal oleks, kuid sellepeale ei ole miskit vastust saadud.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/KTu-08-1.-Kool-enne-s\u00f5ja-150x150.jpg\")
<\/a>KTu 08: \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u0432 1920-\u0445 \u0433\u043e\u0434\u0430\u0445.<\/figcaption><\/figure>\n 1922. aasta detsembris, kui asi ikka veel kohtus arutamisel oli, avaldas hariduse osakonna juhataja Raudsepp arvamust, et kuna Piirsaares on kooliealisi lapsi 160 (120 venelast ja 40 eestlast), on koolimaja h\u00e4dasti vaja, sest praegu on kooliruumiks tarvitada k\u00f5igest v\u00e4ike lagunenud tuba. Uue maja eelplaan, mille j\u00e4rele tuleks m\u00f5lema rahvuse jaoks \u00fchine koolimaja, kus ka \u00f5petajate korterid oleks, olevat valmis. Esialgse kalkulatsiooni j\u00e4rele tuleks see umbes ligi 4 miljoni marka maksma. Maakonnavalitsuse otsuse j\u00e4rele tuleks maakonnavalitsusel teha eelt\u00f6\u00f6d ja vastutus enda peale v\u00f5tta, \u00fchtlasi v\u00f5ttes ehituseks tuleva aasta eelarvesse 500.000 marka. Vallal tuleks enda peale v\u00f5tta vedu. Riigilt tuleks paluda ehituslaen 1,5 miljonit v\u00f5i toetust.<\/p>\n
<\/p>\n
L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel avaldati arvamust, et maja tuleks betoonist ehitada (senise kavatsuse j\u00e4rele tulnuks maja puust), sest puude vedu on Piirisaarele raske, samuti kallis ja selleks on v\u00e4he aega. Liiva on aga Piirisaarel k\u00fcllalt. Vald v\u00f5iks puude veo asemel rahaliselt toetada. Kavatsuste j\u00e4rele tuleks koolimaja viie klassiga, et ta v\u00e4ga kalliks ei l\u00e4heks, kuid plaan tuleks nii kokku seada, et p\u00e4rast v\u00f5imalik on juurde ehitada.<\/p>\n
<\/p>\n
N\u00f5ukogu tunnistas koolimaja ehitamise Piirisaarele tarvilikuks. Lepiti kokku, et maakond v\u00f5tab enda peale algatuse ja korralduse. Eelt\u00f6id tegema ja kokkuleppeid s\u00f5lmima volitati maakonnavalitsust. Eelt\u00f6\u00f6deks m\u00e4\u00e4rati krediiti 500.000 marka.<\/p>\n
<\/p>\n
Kuid Kastre-V\u00f5nnu vald, kelle alla Piirisaar kuulus, \u00fctles lahti Piirisaare vene kooli \u00fclevalpidamisest, k\u00fctte muretsemisest ja valgustuse andmisest ning t\u00f5rkus maja ehitamast, p\u00fc\u00fcdes v\u00e4hemalt Piirisaare vene elemendist lahti saada, sest see olla \u00fclekohtuselt valla k\u00fclge liidetud. Rahukogus m\u00f5isteti vallale \u00f5igus, kuid koolivalitsus kaebas asja riigikohtusse edasi, mis aga t\u00e4hendas, et selle aja peale, kui asi kohtust l\u00e4bi saab, on lumetee lagunenud, v\u00f5ib olla ka suvi m\u00f6\u00f6das ning koolimaja j\u00e4\u00e4b s\u00fcgiseks ehitamata ja lapsed ning \u00f5petaja peavad tuleva talve j\u00e4llegi kitsastes ruumides m\u00f6\u00f6da saatma.<\/p>\n
Piirissaare kooli\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tas aastatel 1922-1924 Kastre vallast p\u00e4rit Linda Tanni.<\/p>\n
<\/p>\n
Lisaks kehvadele koolioludele hakkas 1922.aasta detsembris Piirisaare koolides \u00f5pilaste keskel levima leetrihaigus, mispeale maakonnavalitsuse tervishoiu osakonnal tuli saarele halastaja\u00f5de saata, kes kohapeal ravitsemise eest hoolt kannaks.<\/p>\n
<\/p>\n
Natuke r\u00f5\u00f5mu pakkus haridusministeeriumi ettev\u00f5tmine jagada 1922. aastal koolidele 90 komplekti raamatuid. \u00dche komplekti mis sisaldas 29 raamatut, sai omale ka Piirisaare eesti kool. Kohalike laste lugemislauale ilmusid:<\/p>\n
F.R.Kreutzvaldi \u201cReinuvader Rebane\u201d<\/p>\n
D.Defoe \u201cRobinsoni imelik juhtum\u201d<\/p>\n
K.Evaldi \u201cLoodus jutustab 1\u201d<\/p>\n
K.Evaldi \u201cLoodus jutustab 2\u201d<\/p>\n
K.Evaldi \u201cLoodus jutustab Rohutirtsud\u201d<\/p>\n
H.Vagneri \u201cLood loomadest\u201d<\/p>\n
M.Kampmanni \u201cEesti muinasjutud\u201d<\/p>\n
\u201cRahvaste muinasmaalt, v\u00f5\u00f5raste rahvaste muinasjutud\u201d<\/p>\n
H.C.Anderseni \u201cMetsluiged\u201d<\/p>\n
A.Kivikase \u201cLumimemm\u201d<\/p>\n
A. B\u00fcrgeri \u201cParun M\u00fcnchhauseni imelikud reisijuhtumised\u201d<\/p>\n
Th. Ussisoo ja T. Kuusik \u201cLaste elu\u201d<\/p>\n
\u201cOdamehe\u201d lasteraamat \u201cZeppelin, kes meelt parandas\u201d<\/p>\n
\u201cOdamehe\u201d lasteraamat \u201cP\u00f5hjakaru\u201d<\/p>\n
J.Lattiku \u201cMeie noored\u201d<\/p>\n
O.Lutsu \u201cKevade 1\u201d<\/p>\n
O.Lutsu \u201cKevade 2\u201d<\/p>\n
O.Lutsu \u201cNukitsamees\u201d<\/p>\n
S.Vardi \u201cRebane ja karu \u00f5ngitsevad kalu\u201d<\/p>\n
S.Vardi \u201cJaanitulelised\u201d<\/p>\n
A.Liivi \u00a0\u201cViguriv\u00e4nt\u201d<\/p>\n
Postimehe \u201cKolm w\u00e4ikest s\u00f5nakuulmata j\u00e4nest\u201d<\/p>\n
J\u00f5gi koostatud \u201cValitud lastejutud\u201d<\/p>\n
\u201eVarik-pirukaid\u201c \u0441\u043a\u0430\u0437\u043a\u0430<\/p>\n
\u201cV\u00e4ike Roosike ja kuri w\u00f5\u00f5ras\u00f5de\u201d \u0448\u0432\u0435\u0434\u0441\u043a\u0430\u044f \u043d\u0430\u0440\u043e\u0434\u043d\u0430\u044f \u0441\u043a\u0430\u0437\u043a\u0430<\/p>\n
Gori \u201cJ\u00e4nes-Koljat\u201d \u0441\u043a\u0430\u0437\u043a\u0430<\/p>\n
Gori \u201cKiisu-Kiisu\u201d lastenaljad<\/p>\n
\u201eLasteleht\u201d 1922. a. 1 \u0447\u0430\u0441\u0442\u044c<\/p>\n
\u201eLasteleht\u201d 1922. a. 2 \u0447\u0430\u0441\u0442\u044c<\/p>\n
<\/p>\n
\u0412 1923 \u0433\u043e\u0434\u0443 \u0434\u043e\u0431\u0430\u0432\u0438\u043b\u043e\u0441\u044c \u0432 \u0431\u0438\u0431\u043b\u0438\u043e\u0442\u0435\u043a\u0435 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u0435\u0449\u0435 23 \u043a\u043d\u0438\u0433\u0438.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-25-1-150x150.jpg\")
<\/a>MMu 25: \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u0432 1920-\u0445 \u0433\u043e\u0434\u0430\u0445.<\/figcaption><\/figure>\n 1923. aasta novembris oli saarel kaks kooli: eesti ja vene algkool, kuid nende majanduslik olukord oli vilets. Eesti kool oli vana, \u00fche klassitoaga maja , mis \u00a0suurvee t\u00f5ttu asus suisa porilombis. Kevadel suure vee aegu k\u00e4idi sisse ja v\u00e4lja akna kaudu. \u00d5petaja, kes \u00fchtlasi ka kooliteenri kohuseid t\u00e4itis, oli \u00fcksi 3 klassi kohta. Vene 4-klassiline kool, mille maja 1921.aastal maha p\u00f5les, t\u00f6\u00f6tas kahe \u00f5petajaga \u00fc\u00fcrikorteris, kus palju paremad tingimused kui eesti koolis.<\/p>\n
Polnud loobutud plaanist ehitada \u00fchine koolimaja, mille eelarveks oli planeeritud juba 8 miljonit marka, kuid kuna raha puudus, siis asi seisis. Haridusministeeriumi p\u00f5him\u00f5tteline toetus oli ikka veel j\u00f5us.<\/p>\n
Ometi polnud 1924. aastal olukord v\u00e4ga palju parem. Koole oli saarel kaks \u2013 eesti 3-klassiline ja vene 4-klassiline. Kooliv\u00f5rgus oli etten\u00e4htud, et m\u00f5lemad koolid pidid olema 6-klassilised. Ka koolimaju oli kaks: eestlaste ja venelaste oma. Piirisaare eesti kooli maja seisis endiselt vees vastupidiselt vene koolile, mis asus suures n\u00e4gusas maakonnavalitsuse poolt \u00fc\u00fcritud korteris, riikliku laenu abil ehitatud majas. Eesti kool k\u00e4is koos peale l\u00f5unat vene koolis.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-24-Piirik\u00fcla-1.-Tukmatsovide-maja-Kiinus-ees-150x150.jpg\")
<\/a>MMu 24: \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u043e\u0439 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u043f\u0435\u0440\u0435\u0434 \u0434\u043e\u043c\u043e\u043c \u0422\u0443\u043a\u043c\u0430\u0447\u0435\u0432\u044b\u0445. \u0414\u043e\u043c \u0441\u043e\u0445\u0440\u0430\u043d\u0438\u043b\u0441\u044f \u0434\u043e \u043d\u0430\u0448\u0438\u0445 \u0434\u043d\u0435\u0439.<\/figcaption><\/figure>\n 1924. aasta septembri seisuga oli Piirisaare vene kooli \u00fclalpidamine, maakonna koolivalitsuse korraldusel, 1. juulist Kastre-V\u00f5nnu valla kanda. Valla n\u00f5ukogu aga protesteeris ja asus seisukohale, et Piirisaare vene kooli \u00fclevalpidamine ei tohiks mitte valla vaid riigi \u00fclalpidamisele kuuluda. Et Piirisaar asus vallast kaugel, siis olid kulud teiste valla koolidega v\u00f5rreldes suuremad. Sellest seisukohast v\u00e4lja minnes paluski vallavalitsus kooli maakonna \u00fcleval pidada v\u00f5tta.<\/p>\n
\u0412 1927 \u0433\u043e\u0434\u0443 \u044d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430 \u0437\u0430\u043a\u043e\u043d\u0447\u0438\u043b\u0430 \u0441\u0432\u043e\u044e \u0440\u0430\u0431\u043e\u0442\u0443 \u0432 \u0434\u043e\u043c\u0435 \u0422\u0443\u043a\u043c\u0430\u0447\u0435\u0432\u044b\u0445 («K\u0438\u043d\u0443\u0441\u044b»).<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
\u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430 \u0432 \u0434\u043e\u043c\u0435 \u0414\u0430\u0432\u0435\u0442\u0430 \u0438 \u041c\u0438\u0439\u043b\u0438 \u041a\u0430\u0439\u043e\u0440\u0438.<\/i><\/b><\/p>\n
1927.aasta s\u00fcgisel kolis eesti algkool suurde Davet ja Miili Kaiori elumajja (pererahvas ise elas aidas). Algkooli juhataja- ja \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tas, alates 1926.aasta novembrist Rudolf Nurk.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MaKa-14-1-150x150.jpg\")
<\/a>MaKa 14: \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u0432 \u0434\u043e\u043c\u0435 \u041a\u0430\u0439\u043e\u0440\u0438. 1927\/1928 \u0443\u0447\u0435\u0431\u043d\u044b\u0439 \u0433\u043e\u0434.<\/figcaption><\/figure>\n Kool sai t\u00f6\u00f6tada \u00fche aasta. 1928.aasta 8. juuli \u00f6\u00f6sel umbes kell pool 12 h\u00e4vitas tuli Piirisaare 4-klassilise eesti algkoolimaja, selle k\u00f5rval asuva elumaja ja k\u00f5rvalhooned koos k\u00f5ige seesoleva inventaariga t\u00e4ielikult. K\u00f5rvalolevast hoonest suutis majaperenaine lastega suure vaevaga l\u00e4bi tule p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n
Koolimaja oli puust ja tuli levis suure j\u00f5u ja kiirusega. Kuna inimesed magasid ja koolimajas rahvast ei olnud, m\u00e4rgati seda alles siis, kui maja \u00fcleni leekides oli. Et koolimajas sel \u00f6\u00f6l kedagi ei olnud, olid k\u00f5ik uksed lukustatud ning seep\u00e4rast ei \u00f5nnestunud ka kokkujooksnud inimestel midagi p\u00e4\u00e4sta. N\u00f5nda p\u00f5les sisse k\u00f5ik kooli ja \u00f5petaja varandus.<\/p>\n
Tulet\u00f5rjujate kiirel kohalej\u00f5udmisel suudeti tulele, mis oleks v\u00f5inud, tuulise \u00f6\u00f6 t\u00f5ttu, laiema ulatuse v\u00f5tta, piir panna, ent 4 tundi tuli neil, eesotsas tubli p\u00e4\u00e4mehega,v\u00e4simata t\u00f6\u00f6tada kuni tuli vaibus. Tule edasikandumine kaugematele hoonetele suudeti k\u00fcll \u00e4ra hoida, kuid siiski said kannatada mitmed l\u00e4hedalolevad majad. \u00dches neist asus vene algkool.<\/p>\n
Kahju on suur, sest p\u00e4\u00e4sta ei saadud midagi. Koos kooliga p\u00f5les maha ka harmoonium, mida kasutati koolis laulu \u00f5petamiseks. Kogu kooli varandus oli vallavalitsuse poolt kindlustatud tulekahju vastu 1100 krooni peale, seal hulgal harmoonium 350 krooni peale. Hiljem, vaid t\u00e4nu Piirisaare eesti algkooli juhatajale Sofia Bleive kohtusse p\u00f6\u00f6rdumisele, ostis vallavalitsus 1931. aasta m\u00e4rtsis uue harmooniumi.<\/p>\n
Maja ise oli Eesti Loidis kindlustatud 2000 krooni eest. Kogukahju t\u00f5usis 5500 krooni peale.<\/p>\n
Tuli olevat tekkinud koolijuhataja korterist, mis oli lukustatud kuna koolijuhataja olevat kodunt \u00e4ra olnud. \u00a0\u00dcsna kohe hakati kahtlustama s\u00fc\u00fctamist, algatati juurdlus ning see t\u00f5endaski \u00a05 aastat hiljem, et \u00a0tegu oli t\u00f5epoolest s\u00fc\u00fctamisega kindlustussumma saamiseks. Kindlustussumma, 2400 krooni suuruses, sai tol korral ka koolijuhatajale v\u00e4ljamakstud.<\/p>\n
<\/p>\n
\u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430 \u0432 \u0434\u043e\u043c\u0435 \u041f\u0435\u0442\u0440\u0430 \u041a\u043e\u0437\u043b\u043e\u0432\u0430.<\/i><\/b><\/p>\n
1928. aasta s\u00fcgisel asutati eesti kool K\u00f5rtsim\u00e4ele, Peeter Luka poeg Koslovi (Lukasi Petska) \u00fc\u00fcrimajja, millel oli suured k\u00f5rvalhooned ja mille omanikud ise olid Tartusse kolinud. Samas, klassiruumide k\u00f5rval, elasid \u00fc\u00fcriruumides ka kooli\u00f5petajad. Kooli\u00f5petaid oli kaks.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-52-1-150x150.jpg\")
<\/a>MMu 52: \u0411\u0435\u0440\u0442\u0430 \u041c\u0443\u0443\u0442\u0440\u0430, \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0438\u0446\u0430 \u0421\u043e\u0444\u0438\u044f \u0411\u043b\u044d\u0439\u0432\u0435 (\u0432 \u0446\u0435\u043d\u0442\u0440\u0435) \u0438 \u041b\u044d\u0439\u0434\u0430 \u041a\u0430\u0440\u0438\u043b\u0430. 2 \u0441\u0435\u043d\u0442\u044f\u0431\u0440\u044f 1937 \u0433\u043e\u0434.<\/figcaption><\/figure>\n Sofia Mihkli t\u00fctar Bleive<\/b>, kes \u00f5petas kodulugu, kirjandust, maateadust, andis koolis laulutunde ja kui vallavalitsus koolile harmooniumi ostis, \u00f5petas ka seda m\u00e4ngima. Samuti organiseeris ja juhatas ta k\u00fclanoortest koosnevat laulukoori, mis k\u00e4is Tulet\u00f5rje \u00dchingu lipu all isegi Tartus laulupeol. Seni oli seda teinud h\u00e4rra Muutra, kes suure hoole ja usinusega, seitse aastat koori juhtis, kusjuures lauluharjutusi ka tema korteris peeti, sest seal oli pill olemas, koolis aga tookord mitte, sest tuli oli selle h\u00e4vitanud.<\/p>\n
Lisaks tegeles prl. Bleive k\u00fcla noorte n\u00e4iteringiga, kus \u00f5piti n\u00e4item\u00e4nge ja esineti k\u00fcla seltsimajas (Piirik\u00fclas) pidudel.<\/p>\n
August Kiindok<\/b>, p\u00e4rit kusagilt Matsalu ja Kasari j\u00f5e kaldalt, \u00f5petas samuti, vaheldumisi prl. Bleivega, peaaegu k\u00f5iki \u00f5ppeaineid. Lisaks oli tema hooleks poiste k\u00e4sit\u00f6\u00f6-\u00f5petus. \u00d5pilased tegid puust k\u00f5iksugu asju. Peale selle \u00f5petas ta ka fotoasjandust. K\u00e4sit\u00f6\u00f6tunnis tehti suurest plekkanumast projekteerimisaparaat, mille valgusallikas oli saja k\u00fc\u00fcnla tugevusega gaasilamp. Sellega sai n\u00e4idata pilte raamatust (siis asetati kasti peegel vastava nurga all). Joonistati p\u00e4rgamentpaberile igasugu kujutisi ja neid lasti siis l\u00e4bi l\u00e4\u00e4tsede vahelt. L\u00e4\u00e4tsedeks olid koolis olevad luubid. Fotosid ilmutati tookord v\u00e4ljas p\u00e4ikesepaistel. Valgus suunati plaatidele, mida tuli teatud aeg valgustada.<\/p>\n
Koolimaja \u00f5uel, mis asus j\u00e4rvele laskumise tee \u00e4\u00e4res, sai peetud isegi lumes\u00f5du, millest v\u00f5ttis osa ka \u00f5petaja Kiindok. Siin sai vahetundide ajal uiskudel m\u00e4est alla lasta ning uisutada kalda\u00e4\u00e4rsel j\u00e4rvej\u00e4\u00e4l.<\/p>\n
1928. aasta 30. novembril alustas Tartu-V\u00f5ru Rahukogu ringkonna Tartu 5. jaoskonna rahukohtunik tsiviilasja, mille olid algatanud Piirisaare elanikud Eduard Joosepi p. M\u00e4rtson, Peeter Joosepi p. Hoppe, J\u00fcri Peetri p. Oppe, Jaan Peetri p. Krause, Johan Joosepi p. Savik, Jakob Hansu p. Truuts, Jaan Joosepi p. Klimbek, August Hendriku p. Klimbek, Peeter J\u00fcri p. Hoppe, Peeter Peetri p. Toode, Kusta Mihkli p. Kunmann ja Jaan J\u00fcri p. Hoppe (n\u00f5udjad) Kastre-V\u00f5nnu valla (kostja) vastu. Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu volitas rahukohtuniku juures asju ajama valla voliniku Eduard Sandre.<\/p>\n
Erimeelsuste p\u00f5hjuseks oli \u00a0palvemaja, mille katuse all asusid ka \u00f5petaja korter ning klassiruum. Palvemaja ja \u00f5petaja korter oli ehitatud kohalike elanike poolt, \u00a0klassiruum aga kostja poolt.<\/p>\n
1927. aasta 9. septembril otsustas Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu endise Piirisaare eesti koolimaja enampakkumise teel maha m\u00fc\u00fca. N\u00f5udjate v\u00e4itel polnud kostjal \u00f5igust ilma nende n\u00f5usolekuta, \u00fchisomandi kohta, \u00fchtegi korraldust teha. Seega paluti rahukohtunikult j\u00e4rgmist:<\/p>\n
- \n
- 60 krooni suuruses eelkindlustada Piirisaare k\u00fcla eesti soost elanikkude palvemaja \u00fches \u00f5petaja korteri ja klassiruumiga ning panna see aresti alla<\/li>\n
- V\u00e4ljakutsuda ja \u00fclekuulata tunnistajad<\/li>\n
- Tunnustada n\u00f5udjate ja kostja \u00fchisomanduse \u00f5igust<\/li>\n
- Keelata kostajal Piirisaare eesti koolimaja maha m\u00fc\u00fca<\/li>\n
- Kohtu ja asjaajamise kulud kostja kanda panna<\/li>\n
- Asja arutada ka poolte \u00e4raolekul ning kostja mitteilmumisel ka tagaselja otsus teha<\/li>\n
- Otsus k\u00e4esolevas asjas eelt\u00e4itmisele p\u00f6\u00f6rata<\/li>\n<\/ol>\n
Kostja esitas rahukohtunikule Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu, 2. m\u00e4rtsil 1899 toimunud, \u00a0koosoleku protokolli nr.15. Koosolek viidi l\u00e4bi Jaan Kommussaare eesistumisel ning kohal oli 12-st valla n\u00f5ukogu liikmest 11.<\/p>\n
Allj\u00e4rgnev on kokkuv\u00f5te toimunud koosoleku protokollist:<\/p>\n
Vallavanema s\u00f5nul olid v\u00e4lja pandud kuulutused, milles otsiti meistreid, kes v\u00f5taksid Piirisaare kooliklassi, lauda ja kuuri ehituse oma p\u00e4\u00e4le. Ilmus kolm meistrit \u2013 Peter Prot\u00f5n, Saveli Dorofejevi p. Stepanov ja Jaan R\u00e4mmask. N\u00f5ukogu pakkus nii t\u00f6\u00f6 kui materjalide eest kokku 783 rubla 26 kopikat, kuid meistritest \u00fckski ei v\u00f5tnud selle raha eest t\u00f6\u00f6pakkumist vastu. N\u00f5ukogu vaatas oma pakkumise uuesti \u00fcle ning otsustas, et vallavalitsus kohustub ostma materjali omal kulul ning siis otsitakse uus meister, kes t\u00f6\u00f6 oma peale v\u00f5taks, mispeale Saveli Dorofejev teatas, et tema siiski v\u00f5tab selle t\u00f6\u00f6 oma peale 783 rubla eest ning j\u00e4tab koguni 26 kopikat hinnast maha.<\/i><\/p>\n
Meister kohustus plaani j\u00e4rele vanale majale juurde ehitama vinklis uue osa \u2013 \u00fchtepidi 4 s\u00fclda (seitsmejala s\u00fcli), teistpidi 3 s\u00fclda 2 jalga. Vana ja uue osa vahele tuli ehitada eeskoda ja sahver (\u00fcks s\u00fcli lai). Kooliklassile tuli teise k\u00fclge teised kaks akent teha. Ahi pidi olema \u201epunasest kahvli kivist\u201c. Vundamendi alla pidi parv tehtama \u2013 1 jalg maa sisse ja 1\u00bd jalga maa p\u00e4\u00e4le. Vundamendi \u201ep\u00e4\u00e4lmine kord\u201c pidi telliskivist olema. Klassi k\u00f5rgus p\u00f5randast laeni 9 jalga. Poola lagi. Maja puhta nurgaga, seest pidi \u00e4ra l\u00f6\u00f6dud olema. Vanal majal tuli katus uue maja laiuselt maha v\u00f5tta ja sinna uue jao katus peale panna. P\u00f5randad pidid olema kahekordsed, \u00f5hutorudega. Vanal majal kaks vana akent kinni ehitada ja plaani j\u00e4rgi kaks uut ust ehitada. Lisaks pidi palgid pandama sinna kuhu tarvis ning uksed-aknad tehtama nii nagu plaan n\u00e4itab. Katus pidi olema sindlikatus.<\/i><\/p>\n
Kuur, laut ja k\u00fc\u00fcn tuli teha \u00fchtepidi kaks s\u00fclda, teistpidi 4\u00bd s\u00fclda. Lauda vundament pidi tehtama 2 jalga k\u00f5rge, aga k\u00fc\u00fcnile \u201e\u00fcks kord kive alla panema\u201c.<\/i><\/p>\n
\u00dcle\u00fcldse pidid t\u00f6\u00f6d k\u00e4ima \u201enii kuidas plaan n\u00e4itab ja kuidas suus\u00f5nal r\u00e4\u00e4gitud on\u201c.<\/i><\/p>\n
Raha pidi meister saama jaokaupa, tehtud t\u00f6\u00f6de eest. Valmis maja pidi \u00fcle antama hiljemalt 25. augustil. Vallal oli \u00f5igus \u201ekuni 100 rubla kinni hoida maja vastu v\u00f5tmiseni\u201c.<\/i><\/p>\n
N\u00f5udjatel peale oma s\u00f5nade muud t\u00f5estusmaterjali rahukohtunikule esitada polnud.<\/p>\n
18. detsembril arutati asja avalikul kohtuistungil. Kohtusse ilmusid kutsutud isikutest n\u00f5udjate volinik Eduard M\u00e4rtson ning kostja volinik Eduard Sandre. Tunnistajatena Jakob Muutra, Jaan Muutra ja Joosep Hoppe.<\/p>\n
N\u00f5udja volinik j\u00e4\u00e4b n\u00f5udmise juurde ja palub seda rahuldada. Kostja n\u00f5udmist \u00f5igeks ei v\u00f5ta, v\u00e4ites, et elanike oma on ainult palvemaja, \u00f5petaja-ja klassiruumid on valla omandus.<\/p>\n
Kutsuti sisse tunnistajad, kes pidid andma vandet\u00f5otuse: \u201eMina t\u00f5otan ja vannun, et ma k\u00e4esolevas asjas oma s\u00fcdametunnistuse j\u00e4rele ainult puhast t\u00f5tt tunnistan, suguluse, s\u00f5pruse, isiklise kasu v\u00f5i vaenu peale vaatamata, ja et ma midagi ei salga, mis ma tean, meeles pidades, et seadus valetunnistust raske karistusega nuhtleb\u201c.<\/i><\/p>\n
Tunnistaja Jakob Muutra (70 a. vana, pooltele v\u00f5\u00f5ras, nendega kohut ei k\u00e4i, asja otsustamisest huvi ega kasulootust ei ole, karistamata) tunnistas, et palvemaja ruumi ehitajateks olid 1875. aastal k\u00f5ik eesti soost Piirisaare elanikud, umbes 200 hinge, kes maja oma materjalist ehitasid. \u00d5petaja ruum sai samade poolt samal ajal ehitatud. Praegused n\u00f5udjad ehitamisest tegelikult osa ei v\u00f5tnud, kuna olid siis veel liiga noored. Klassitoa ehitas vald 1899. aastal. Ja kuna k\u00fcla pole kaua, ligi 40 aastat ise \u00f5petaja ruumi kasutanud, kasutas sedagi viimasel ajal vald. K\u00f5igil kolmel ruumil on \u00fchine vundament ja \u00fchine katus. Hoone peab k\u00f5igile Piirisaare elanikele kuuluma, aga mitte neile 14 kohalikule, kes kohtule n\u00f5usmise esitasid. K\u00f5iki Piirisaare eesti soost kodanikke tuleb selle maja omanikeks lugeda.<\/p>\n
Rahukohtunik m\u00e4\u00e4ras: \u00a0tunnistajaid Joosep Hoppe ja Jaan Muutra mitte \u00fclekuulata.<\/p>\n
N\u00f5udja volinik palus veelkord vaidlusaluse maa lugeda nii valla kui 14 n\u00f5udja \u00fchisomandiks.<\/p>\n
Kostja volinik palus n\u00f5udmist t\u00fchja m\u00f5ista.<\/p>\n
Otsus kuulutati v\u00e4lja 21. detsembril, kell 12 p\u00e4eval: N\u00f5udjate n\u00f5udmine t\u00fchja m\u00f5ista. Tunnistajatele ilmumise eest iga\u00fchele 12 krooni vaevatasu m\u00e4\u00e4rata, mille summa n\u00f5udjatelt sisse n\u00f5uda.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-05-paremal-aamine-keskel-MaldiLiide-all-Mahtu-1-150x150.jpg\")
<\/a>MMu 05: \u044d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u0441 \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0438\u0446\u0435\u0439 \u0421\u043e\u0444\u0438\u0435\u0439 \u0411\u043b\u044d\u0439\u0432\u0435. 1930-\u0435 \u0433\u043e\u0434\u044b.<\/figcaption><\/figure>\n 1932. aasta suvel \u00e4hvardas Piirisaare eesti algkooli sulgemine. Erakorraliselt esitati Haridus- sotsiaalministeeriumile palve, et see lubaks Piirisaare eesti algkoolil t\u00f6\u00f6tama j\u00e4\u00e4da, kuna Piirisaare \u00f5pilaste teistesse koolidesse saatmine osutub v\u00f5imatuks. Palve rahuldati.<\/p>\n
Kahjuks tabas ka seda maja eelmise koolihoone saatus.<\/p>\n
12. oktoobril 1932. aastal toimus majas tule\u00f5nnetus, mis \u00f5nneks k\u00fcll koduste k\u00e4ep\u00e4raste abin\u00f5udega \u00e4ra kustutati.<\/p>\n
Allj\u00e4rgnev on koolijuhataja seletuskiri antud juhtumist:<\/p>\n
\u201e12. oktoobril 1932.aastal kella 13.30 ja kella 14.00 vahel p\u00e4\u00e4ses Piirisaare eesti algkooli \u00f5petaja korteris tuli pliidist seina k\u00fclge. Tuli oli p\u00e4\u00e4snud kahe \u00f5petajate toa vahelise seina ja samade korterite \u00fchise v\u00e4lisseina k\u00fclge. \u00d5petajate tubades seisavad pliidid s\u00fcmmeetriliselt vastamisi. Ulatudes m\u00f5lemad vastu ruumide vaheseina. Sama vaheseina lauad ulatasid aga pliidi tulepesale nii v\u00f5rd l\u00e4hedale, et l\u00e4bi \u00f5hukese lubjakorra s\u00fcttis laud l\u00e4bi pliidi sisse tekkinud pragude. Praod tulid sellest, et vanad soolased tindiahjude kivid ei pea savi ega krohvi kinni, vaid kuivavad lahti avaraks l\u00f5heks. Nimetatud pliidid on ehitatud otse vastu ruumi seina, ilma et oleks sinna j\u00e4etud v\u00e4hemalt vajaliku laiusega \u00f5huvahetki. Ka on pliitide ehitus selle poolest halb, et nende \u00fchine truup asub \u00f5pet. eluruumide vaheseina all, millise truubi peal asub otse vaheseina laudosa.<\/i><\/p>\n
Sofia Bleive<\/i><\/p>\n
Koolijuhataja\u201c<\/i><\/p>\n
Koheselt algatati uurimine, mis tunnistajate \u00fclekuulamise teel selgitas juhtunu asjaolusid.<\/p>\n
Peeter Koslovile kindlustusseltsis \u201eEesti\u201c v\u00e4ljastatud poliisil on n\u00e4ha, et tema elumaja koos k\u00f5rvalhoonetega on hinnatud 5000 kroonile ja kindlustatud 2000 krooni peale. Kindlustusseltsi esindaja G. Aan m\u00e4rkis oma 21. jaanuaril 1933. a. antud seletuses j\u00e4rgmist: Kindlustusselts \u201eEesti\u201c poolt on Peeter Koslovile tekkinud kahju 65 krooni v\u00e4ljamakstud ning kindlustusseltsi esindaja Peeter Koslovi milleski ei s\u00fc\u00fcdista.<\/p>\n
28. jaanuaril 1933. aastal tegi Tartu-V\u00f5ru Rahukogu ringkonna Tartu 5. jaoskonna rahukohtunik otsuse, et Peeter Luuka p. Koslov on s\u00fc\u00fcdi selles, et tema majas, kus algkool asus, ei olnud pliidid tulekindlalt ehitatud ja just selle tagaj\u00e4rjel tule\u00f5nnetus juhtuski. Peeter Luuka p. Koslov tunnistati s\u00fc\u00fcdlaseks ja teda karistati 6 kroonise rahatrahviga.<\/p>\n
1933. aasta juunis otsustas Tartumaa koolivalitsus Piirisaare eesti algkoolis klassikomplektide arvu \u00fche v\u00f5rra v\u00e4hendada. Juulis \u00f5petaja \u00a0August Kiindok koondati ja viidi \u00fcle sama (Kastre-V\u00f5nnu) valla V\u00f5\u00f5bste algkooli \u00f5petajaks.<\/p>\n
<\/p>\n
\u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430 \u0432 \u0434\u043e\u043c\u0435 \u0413\u0430\u0432\u0440\u0438\u043b\u0430 \u0411\u0443\u043b\u043a\u0438\u043d\u0430.<\/i><\/b><\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/NaPe-28-1.kool_-150x150.jpg\")
<\/a>NaPe 28: \u0434\u043e\u043c \u0413\u0430\u0432\u0440\u0438\u043b\u0430 \u0411\u0443\u043b\u043a\u0438\u043d\u0430.<\/figcaption><\/figure>\n \u041e\u0441\u0435\u043d\u044c\u044e 1933 \u0433\u043e\u0434\u0430 \u044d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u043d\u0430\u0447\u0430\u043b\u044c\u043d\u0430\u044f \u0448\u043a\u043e\u043b\u0430 \u043d\u0430\u0447\u0430\u043b\u0430 \u0441\u0432\u043e\u044e \u0440\u0430\u0431\u043e\u0442\u0443, 24 \u00f5pilasega \u00fche \u00f5petaja juhatusel,\u00f5ppet\u00f6\u00f6d Gavril Bulkinilt \u00fc\u00fcritud majas, mille omanikud ise elasid Bronnaja tindiahjude aidas.<\/p>\n
Maja oli kahekordne, puuseinad olid seest krohvitud, v\u00e4ljastpoolt vooderdatud. Katus oli plekist. Maja \u00fches otsas oli kool, aga teises asus \u00dchisuse pood, kus kauples Joosep Muutra. \u00dcleval (\u00e4rklikorrusel), poe peal asus poiste k\u00e4sit\u00f6\u00f6-\u00f5petuse klass. Samas majas olid sisse seatud ka \u00f5petajate eluruumid.<\/p>\n
Et Piirisaare eesti algkoolist \u00fche \u00f5ppej\u00f5u koha kaotamise tagaj\u00e4rjel j\u00e4i \u00f5petaja Kiindoki korteri ruum vabaks, tehti \u00a017. novembril 1933. aastal Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu koosolekul ettepanek Piirisaare eesti algkooli ruumidest \u00fcks tuba vallavalitsusele nn. \u00f6\u00f6korteriks reserveerida, kuna kohalik vallavanema abi Ed. M\u00e4rtson tagasi astus ning vallavalitsusel tuli omal tihedamalt ametiasjus Piirisaares k\u00e4ima hakata.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/LjZa-13-1-150x150.jpg\")
<\/a>LjZa 13: \u0432\u0445\u043e\u0434 \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443.<\/figcaption><\/figure>\n N\u00e4iteks leidis vallavalitsus, konstaabli vastavasisulise palve peale, et \u201ePiirisaare kodanikud on v\u00e4ga visad maksusi tasuma, nii et suurem osa tuleb konstaablil sisse n\u00f5uda, \u00a0mist\u00f5ttu on tingitud ka tema sagedased Piirisaarel k\u00e4imised\u201c.<\/p>\n
Seepeale esitas koolihoolekogu ruumide andmise suhtes protesti p\u00f5hjusel, et konstaabli korterisolek v\u00f5ib koolit\u00f6\u00f6d segada, millepeale vallavalitsus omakorda v\u00e4itis, et hoolekogu kartus on asjata, sest tuba ei anta konstaablile mitte kantseleiks, vaid \u00f6\u00f6bimiseks.<\/p>\n
S\u00f5na v\u00f5ttis vallavolinik ja hoolekogu liige Joosep Muutra, kes r\u00e4\u00e4kis, et k\u00f5nealune tuba pole kunagi vaba olnud, kuna ka siis kui \u00f5pitaja Kiindok korteris oli, viidi samas korteris l\u00e4bi \u00f5pilaste k\u00e4sit\u00f6\u00f6tunde. Ta avaldas kartust, et konstaablile korteriks andmise korral, hakaks rahvas k\u00e4ima ja koolit\u00f6\u00f6d segama, liiatigi olla samas ruumis \u00f5ppevahendid, mis v\u00f5ida l\u00f5hutud saada v\u00f5i suisa kaduma minna. Samuti olla kooli juhataja ruumide \u00e4raandmisest nii vapustatud, et nutvat tihti ning palub samuti, et volikugu ei pooldaks ruumide andmist konstaablile.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/EvTr-02-1-150x150.jpg\")
<\/a>EvTr 02: \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0438\u0446\u0430 \u0421\u043e\u0444\u0438\u044f \u0411\u043b\u044d\u0439\u0432\u0435 \u0441 \u0443\u0447\u0435\u043d\u0438\u043a\u0430\u043c\u0438. 1930-\u0435 \u0433\u043e\u0434\u0430.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
Koosoleku juhataja, vallavanem V. Sugasepp, teatas, et on koolijuhatajaga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kinud, ning siis ei olevat tollel midagi selle vastu olnud, kui konstaabel \u00f6\u00f6bib ja rahvast koolit\u00f6\u00f6 ajal vastu ei v\u00f5ta.<\/p>\n
H\u00e4\u00e4letusele pandi kaks ettepanekut: vallavolinik August Nursi ettepanek vallavalitsuse seisukoht ja tegevus \u00f5igeks tunnistada tingimusel, et konstaabel ei tohi rahvas toas vastu v\u00f5tma hakata ning vallavolinik Joosep Muutra ettepanek konstaablile ruume mitte lubada, sest ruume on koolile vaja.<\/p>\n
\u041d\u0430 \u043e\u0442\u043a\u0440\u044b\u0442\u043e\u043c \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0438 \u043f\u043e\u043b\u0443\u0447\u0438\u043b\u0438:<\/p>\n
\u043f\u0440\u0435\u0434\u043b\u043e\u0436\u0435\u043d\u0438\u0435 A.Nursi \u2013 8 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u043e\u0432 «\u0417\u0410», 2 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u0430 «\u041f\u0440\u043e\u0442\u0438\u0432» \u0438 4 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u0430 «\u0412\u043e\u0437\u0434\u0435\u0440\u0436\u0430\u043b\u0441\u044f»<\/p>\n
\u043f\u0440\u0435\u0434\u043b\u043e\u0436\u0435\u043d\u0438\u0435 Muutra \u2013 5 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u043e\u0432 «\u0417\u0410»<\/span> \u0438 9 \u0433\u043e\u043b\u043e\u0441\u043e\u0432 «\u0412\u043e\u0437\u0434\u0435\u0440\u0436\u0430\u043b\u0441\u044f»<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/MMu-06-Raadi-m\u00f5isas-koolilaste-ekskursioon-2-150x150.jpg\")
<\/a>MMu 06: \u0448\u043a\u043e\u043b\u044c\u043d\u0438\u043a\u0438 \u043d\u0430 \u044d\u043a\u0441\u043a\u0443\u0440\u0441\u0438\u0438 \u0441 \u0421\u043e\u0444\u0438\u0435\u0439 \u0411\u043b\u044d\u0439\u0432\u0435 \u0432 \u0422\u0430\u0440\u0442\u0443 \u0420\u0430\u0430\u0434\u0438 \u043f\u0430\u0440\u043a\u0435.<\/figcaption><\/figure>\n Sellega \u00a0sai vastuv\u00f5etud A. Nursi ettepanek vallavalitsuse seisukoht ja tegevus \u00f5igeks tunnistada.<\/p>\n
<\/p>\n
30. detsembril 1933.aastal arutati asja ka avalikul kohtuistungil, kus m\u00e4rgiti, et algkoolide seaduse j\u00e4rele kuulub kooliruumide \u00f5petajatele, \u00f5pilastele ja kooliteenijatele tarvitamiseks jaotamine \u00f5ppen\u00f5ukogu \u00fclesannete hulka, misp\u00e4rast vallavolikogu ei v\u00f5inud teha otsust kooliruumide jaotamise kohta.<\/p>\n
Kohus otsustas t\u00fchistada Kastre-V\u00f5nnu vallavolikogu 17. novembril 1933.a otsuse.<\/p>\n
\u0414\u043e \u0432\u0435\u0441\u043d\u044b 1936 \u0433\u043e\u0434\u0430 \u0432 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443 \u0445\u043e\u0434\u0438\u043b\u0438 \u0432 \u043f\u0435\u0440\u0432\u0443\u044e \u0441\u043c\u0435\u043d\u0443 (\u0434\u043e \u043e\u0431\u0435\u0434\u0430) \u00a020 \u0443\u0447\u0435\u043d\u0438\u043a\u043e\u0432, \u0432\u0441\u0435 \u0437\u0430\u043d\u0438\u043c\u0430\u043b\u0438\u0441\u044c \u0432 \u043e\u0434\u043d\u043e\u043c \u043a\u043b\u0430\u0441\u0441\u0435. \u0412\u0435\u0447\u0435\u0440\u043d\u0435\u0439 \u0441\u043c\u0435\u043d\u044b \u043d\u0435 \u0431\u044b\u043b\u043e.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/SiEn-03-1.1-150x150.jpg\")
<\/a>SiEn 03: \u0443 \u0434\u0432\u0435\u0440\u0438 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u0441\u0442\u043e\u0438\u0442 \u0443\u0447\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0438\u0446\u0430 \/\u0434\u0438\u0440\u0435\u043a\u0442\u043e\u0440 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u0421\u043e\u0435\u043a\u0430\u0440\u0443\u0441\u043a, 1936 \u0433\u043e\u0434.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
\u0412\u0435\u0441\u043d\u043e\u0439 1936 \u0433\u043e\u0434\u0430 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0443 \u0437\u0430\u043a\u043e\u043d\u0447\u0438\u043b\u0438 7 \u0443\u0447\u0435\u043d\u0438\u043a\u043e\u0432. \u042d\u0442\u043e \u0431\u044b\u043b\u0438:<\/p>\n
- \n
- Leida Karila (hea joonistaja)<\/li>\n
- Mahta Karila (\u201eVarma Mahta\u201c)<\/li>\n
- Salme Kaior (\u201episike\u201c)<\/li>\n
- Salme Klimbek (\u201ets\u00e4ru\u201c)<\/li>\n
- Liidia Muutra<\/li>\n
- Elmar Kunmann<\/li>\n
- Gustav Savik<\/li>\n<\/ol>\n
\u041d\u0430 \u043f\u0435\u0440\u0432\u043e\u043c \u044d\u0442\u0430\u0436\u0435 \u0437\u0430\u043d\u0438\u043c\u0430\u043b\u0438\u0441\u044c 1 \u0438 3 \u043a\u043b\u0430\u0441\u0441, \u043d\u0430 \u0432\u0435\u0440\u0445\u043d\u0435\u043c \u044d\u0442\u0430\u0436\u0435 \u0437\u0430\u043d\u0438\u043c\u0430\u043b\u0441\u044f 2 \u0438 4 \u043a\u043b\u0430\u0441\u0441.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/IMG_8145-1-150x150.png\")
<\/a>ERA.1108.13.593: \u043f\u043b\u0430\u043d \u042d\u0441\u0442\u043e\u043d\u0441\u043a\u043e\u0439 \u043d\u0430\u0447\u0430\u043b\u044c\u043d\u043e\u0439 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b.<\/figcaption><\/figure>\n \u0414\u0430\u043d\u043d\u044b\u0435 \u0448\u043a\u043e\u043b\u044b \u043d\u0430 1936 \u0433\u043e\u0434:<\/p>\n
- \n
- \u041f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c \u043a\u043b\u0430\u0441\u0441\u0430 \u0431\u044b\u043b\u0430 8,5 x 4,1 \u043c\u0435\u0442\u0440\u0430 \u0438 \u0432\u044b\u0441\u043e\u0442\u0430 2,7 \u043c\u0435\u0442\u0440\u0430. \u0412 \u043f\u043e\u043c\u0435\u0449\u0435\u043d\u0438\u0438 \u0431\u044b\u043b\u043e 4 \u043e\u043a\u043d\u0430. \u0418\u0437 \u0434\u043e\u043f\u043e\u043b\u043d\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u043e\u0433\u043e \u043e\u0441\u0432\u0435\u0449\u0435\u043d\u0438\u044f \u0431\u044b\u043b\u0438 \u043a\u0435\u0440\u043e\u0441\u0438\u043d\u043e\u0432\u044b\u0435 \u043b\u0430\u043c\u043f\u044b. \u041e\u0431\u0449\u0435\u0435 \u0447\u0438\u0441\u043b\u043e \u043c\u0435\u0441\u0442 \u0437\u0430 \u043f\u0430\u0440\u0442\u0430\u043c\u0438 \u0431\u044b\u043b\u043e 14.<\/li>\n
- \u041f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c \u043f\u043e\u043b\u0430 \u0432 \u0440\u0430\u0437\u0434\u0435\u0432\u0430\u043b\u043a\u0435 \u0431\u044b\u043b\u0430 5,2 m\u00b2, \u0432\u044b\u0441\u043e\u0442\u0430 \u0441\u0442\u0435\u043d 2,7 \u043c\u0435\u0442\u0440\u0430. \u0412 \u043f\u043e\u043c\u0435\u0449\u0435\u043d\u0438\u0438 \u0431\u044b\u043b\u043e \u043e\u0434\u043d\u043e \u043e\u043a\u043d\u043e.<\/li>\n
- \u041f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c \u043f\u043e\u043b\u0430 \u0432 \u043a\u043b\u0430\u0441\u0441\u0435 \u0440\u0443\u043a\u043e\u0434\u0435\u043b\u0438\u044f \u0431\u044b\u043b\u0430 33,4 m\u00b2, \u0430 \u0432\u044b\u0441\u043e\u0442\u0430 2,2 \u043c\u0435\u0442\u0440\u0430. \u0412 \u043f\u043e\u043c\u0435\u0449\u0435\u043d\u0438\u0438 \u0431\u044b\u043b\u043e 4 \u043e\u043a\u043d\u0430.<\/li>\n
- \u041f\u043b\u043e\u0449\u0430\u0434\u044c \u043f\u043e\u043b\u0430 <\/span>\u043a\u0432\u0430\u0440\u0442\u0438\u0440\u044b \u0431\u044b\u043b\u0430 15 m\u00b2 \u0438 \u043a\u0443\u0445\u043d\u0438 4 m\u00b2. \u0411\u044b\u043b\u043e \u0447\u0435\u0442\u044b\u0440\u0435 \u043c\u0435\u0441\u0442\u0430 \u0434\u043b\u044f \u043e\u0442\u043e\u043f\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f. \u0414\u043b\u044f \u043e\u0442\u043e\u043f\u043b\u0435\u043d\u0438\u044f \u043d\u0435\u043e\u0431\u0445\u043e\u0434\u0438\u043c\u043e \u0431\u044b\u043b\u043e 46 m\u00b3 \u0434\u0440\u043e\u0432 \u0433\u043e\u0434 (\u0432 \u043e\u0441\u043d\u043e\u0432\u043d\u043e\u043c \u043e\u0441\u0438\u043d\u0430). \u0412 \u0448\u043a\u043e\u043b\u0435 \u0431\u044b\u043b\u043e \u043c\u0435\u0441\u0442\u043e \u0434\u043b\u044f \u0445\u0440\u0430\u043d\u0435\u043d\u0438\u044f \u0434\u0440\u043e\u0432.<\/li>\n<\/ul>\n
- 16.11.1913.aasta Postimehes ilmus kuulutus: Kooli\u00f5petaja valimine Piirisaare k\u00fcla Luteri koolile on Kastre-V\u00f5nnu vallan\u00f5ukogu ees 26. nov. s. a. kl. 12 k. a. Palk kokkuleppimise j\u00e4rele; prii k\u00fcte, valgustus ja 3 rubla kantselei raha.Vallavalitsus<\/li>\n<\/ul>\n
- Kaugus kihelkonna kirikust: \u00a035 versta.<\/i><\/li>\n
![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/ERM-Fk-461-341-Konstantin-Kalamees-Piirisaare-1924-1.jpg\")
<\/a>