{"id":149,"date":"2017-04-09T19:22:46","date_gmt":"2017-04-09T17:22:46","guid":{"rendered":""},"modified":"2017-04-14T10:45:44","modified_gmt":"2017-04-14T10:45:44","slug":"statya-o-shkole-za-17-iyulya-1954-god","status":"publish","type":"product","link":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/statji\/statja-o-shkole-za-17-ijulja-1954-god\/","title":{"rendered":"\u0421\u0442\u0430\u0442\u044c\u044f \u043e \u0448\u043a\u043e\u043b\u0435 \u0437\u0430 17 \u0438\u044e\u043b\u044f 1954 \u0433\u043e\u0434"},"content":{"rendered":"
\n
\n

Ajaleht \u201eN\u00f5ukogude \u00f5petaja\u201c \u211619, 17 juuli 1954. a.<\/p>\n

Kool v\u00e4ikesel saarel.<\/p>\n

Peipsi j\u00e4rves asub v\u00e4ike Piirisaar. Temast mitte kaugel asetseva Varesekivi juures purustas kunagi Aleksander Nevski saksa r\u00fc\u00fctlide j\u00f5ugud. Tartu \u00fcli\u00f5pilased ja koolinoored k\u00fclastavad suvel sageli Piirisaart ja tillukest saart \u2013 Varesekivi. M\u00f6\u00f6da Peipsit ja Pihkva j\u00e4rve sooritavad nad meeldej\u00e4\u00e4vaid l\u00f5bus\u00f5ite laeval «Joala«.<\/p>\n

Vaatamata v\u00e4ikestele m\u00f5\u00f5tmetele asub Piirisaarel 3 k\u00fcla \u2013 Me\u017ea, Toni ja \u017delat\u0161ka. Nagu kohalikud elanikud jutustavad, on k\u00fclad tihti varakevadise suurvee ajal teineteist \u00e4ra l\u00f5igatud ja \u00fchendus nende vahel toimub paadiga.<\/p>\n

Piirisaarlaste elutingimused on karmid, kuid nad armastavad oma kidura taimestikuga saart. Ainult Toni k\u00fcla k\u00f5rgel j\u00e4rsul kaldal, kartmata sageli j\u00e4rvelt puhuvat k\u00f5ledat p\u00f5hjatuult, kasvavad pikad ja saledad m\u00e4nnid.<\/p>\n

Piirisaart asustavad eestlased ja venelased. Mitu sajandit tagasi asusid saarele saksa r\u00fc\u00fctlite-r\u00f6\u00f6vvallutajate eest mandrilt p\u00f5genenud paljud eesti talupoegade perekonnad. Nad ehitasid siia endile elumajad ja andsid k\u00fclale nimeks Me\u017ea. Peaaegu \u00fcheaegselt nendega asusid saare teisele otsale elama vene vanausulised, kes ei tahtnud tunnistada patriarh Nikoni uuendusi.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dus sajandeid. Inimesed Piirisaarel elasid ikka veel esiisade kombel. Oma lapsi ei lubanud nad kooli minna, seda enam keelasid neil saarelt lahkuda. Noored pidid aitama vanadel kalu p\u00fc\u00fcda ja kasvatada \u00fcle Eesti tuntuks saanud mahlakat Piirisaare sibulat.<\/p>\n

Kuni n\u00f5ukogude korra kehtimiseni polnud saarel \u00fchtegi keskharidusega inimest, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f5rgemast haridusest. Pisikes l\u00e4bik\u00e4idavas toas vireles niinimetatud «4-klassiline kool«.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga t\u00f6\u00f6tab saarel 7-klassiline kool, mis asub endise kala\u00fcleostja majas. Kool omab n\u00fc\u00fcd m\u00e4\u00e4ravat t\u00e4htsust saarlaste elus. On muutunud ka saarlaste suhtumine \u00f5petajatesse ja \u00f5ppimasse.<\/p>\n

Sageli p\u00f6\u00f6rduvad lastevanemad kooli direktori Veera Kreiteri poole ja k\u00fcsivad n\u00f5u, kuhu saata oma lapsed edasi \u00f5ppima. Paljud \u00a0Piirisaare kooli kasvandikud \u00f5pivad n\u00fc\u00fcd Tartu Riiklikus \u00dclikoolis ja \u00d5petajate Instituudis. \u00dclikooli \u00f5igusteaduskonna 3. kursusel \u00f5pib saare tublima l\u00fclivanema Joosep Muutra t\u00fctar Helju. Vana kaluri Artemi Lepajevi t\u00fctred Lidia ja Irina l\u00f5petasid keskkooli Tartus. M\u00f5lemate unistuseks on saada \u00f5petajaks, et p\u00f6\u00f6rduda siis tagasi Piirisaarele oma kooli.<\/p>\n

Oma kool. See on t\u00e4iesti uus, varem saarlastele tundmatu m\u00f5iste, mis s\u00fcndis koos n\u00f5ukogude korraga. Kui enne \u00f5ppis siin ainult 5-10 inimest, siis n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tab Piirisaare kool kahe vahetusega.<\/p>\n

Mitte juhuslikult ei leidnud neil p\u00e4evil kooli direktori Veera Kreiteri juures aset k\u00f5nelus vana kaluriga Truutsiga. Tema t\u00fctar Helju \u00f5ppis 7. klassis ja oli parimaks \u00f5pilaseks koolis. P\u00e4rast 7-klassilise kooli l\u00f5petamist otsustas Helju hakata 8. klassis edasi \u00f5ppima. Sellep\u00e4rast siis ta isa tuligi kooli direktori juurde. Kohaliku kombe kohaselt ei alustanud ta k\u00f5nelust mitte kohe sellest, mis teda huvitas, vaid kaugelt, \u00fcmbaernurga. Veera Kreiter kuulas teda t\u00e4helepanelikult ja lausus: «See on hea, et Helju otsustas l\u00f5petada keskooli ja asutada p\u00f5llumajanduse akadeemiasse.«<\/p>\n

«Kuid meie perekonnas pole veelkunagi olnud k\u00f5rgema haridusega inimesi.« vaidles vastu Truuts.<\/p>\n

«See on t\u00f5si,« \u00fctles Veera Kreiter, «kuid varem lapsed ei teadnud ka seda, mis on nisu, rukis, paljud neist ei olnud kunagi n\u00e4inud ronge, autosid.«<\/p>\n

Truuts pidi sellega n\u00f5ustuma. T\u00f5esti, tema ise ja paljud tema ise ja paljud tema s\u00f5brad ei lahkunud 30-nda eluaastani peaaegu kordagi Piirisaarelt. Mis puutub rukkisse ja nisuse, siis keegi neid saarel ei k\u00fclvanud, neist loeti vaid m\u00f5nikord raamatutest. N\u00fc\u00fcd aga on k\u00f5ik teistmoodi.<\/p>\n

Helju ja teised kooli\u00f5pilased s\u00f5idavad tihti ekskursioonidega Tartusse, aga kooli katseaeda istutasid nad hargneva peaga nisu ja rukist.<\/p>\n

Truuts, p\u00f6\u00f6rdunud tagasi koju, \u00fctles t\u00fctrele: «Kasva tubliks haritlaseks.«<\/p>\n

Helju s\u00f5brad \u2013 Sergei Jer\u0161ov ja Jakob Le\u0161kin, kes l\u00f5petasid 7. klassi, pole teinud veel otsustavat valikut.<\/p>\n

Nad pidasid n\u00f5u oma vanematega ja vanade kaluritega. Neile meeldib kalandus ja nad tahavad saada headeks spetsialistideks kalanduse alal. Noortel soovitada asuda \u00f5ppima kalandustehnikuki. Nad j\u00e4rgivad seda n\u00f5uannet.<\/p>\n

Praegu t\u00f6\u00f6tavad nad aga kooli katseaias. Siin v\u00f5ib juba n\u00e4ha ruutpesiti meetodil mahapandud kartuleid. Paljud vanad aednikuddki tulid seda vaatama. M\u00f5ned ei uskunud koolilapsed algatusse. Kuid Veera Kreiter \u00fctles: «Katseaias on kartulid maha pandud ruutpesiti, selle k\u00f5rval aga tavalisel viisil. S\u00fcgisel vaatame, kus kartul paremini kasvab. Te ise veendute, millist suurt kasu toob uusimate meetodite kasutamine p\u00f5llumajanduses.« Nisu k\u00fclvati samuti mitmel viisil: tihedalt, keskmiselt jah\u00f5redalt. Seda selleks, et lapsed v\u00f5iksid j\u00e4lgida, missugustes tingimustes nisu paremini kasvab.<\/p>\n

Praegu, suvel koolivaheajal, veedavad lapsed kasulikult aega. Nad t\u00f6\u00f6tavad suure huviga katseaias ning j\u00e4lgivad noorte taimede arenemist. Oma initsiatiivil viivad \u00f5pilased l\u00e4bi t\u00e4htsat \u00fcritust: nad otsustasid haljastada saare ja on juba istutanud hulga noori kuuski, m\u00e4nde ja viljapuid. Sellest \u00fcritusest v\u00f5tsid osa nii vanemate klasside \u00f5pilased kui ka Kalju Kriiska 5. klassist, LjudaPankruhina 2. klassist, Lehte Truuts ja Timofei Selesnjov 4. klassist ning paljud teised.<\/p>\n

Vaatamata sellele, et koolit\u00f6\u00f6 sel aastal on juba l\u00f5ppenud, p\u00f6\u00f6rduvad noored naturalistid tihti bioloogia \u00f5petaja Maria Karam\u0161t\u0161ikova poole, f\u00fc\u00fcsikahuvilised aga tema mehe v\u00f5i Anna Kreiteri poole. Omal j\u00f5ul ehitasid nad lastetelefoni.<\/p>\n

\u00d5petajad kommunistlikud noored Anna ja Veera Kreiterid ning Sergei ja Maria Karam\u0161t\u0161ikovid ei tegele mitte ainult oma kasvandikega, vaid v\u00f5tavad ka aktiivselt osa kolhoosielust. Hiljuti valminud kolhoosikluubis juhatavad nad n\u00e4iteringi, mis lavastas Ukraina Venemaaga taas\u00fchinemise 300. aasta juubeli auks ukraina klassiku Panassa Mirn\u00f5i draama «L\u00f5merima«.<\/p>\n

Sageli esinevad \u00f5petajad loengutega, peamiselt kirjanduslikel ja loodusteaduslikel teemadel. Algul tuli nendele loengutele v\u00e4he rahvast, siis aga ikka rohkem ja rohkem. N\u00fc\u00fcd on kujunenud tavaks, et loengutest ei v\u00f5ta osa kunagi v\u00e4hem kui 50-80 inimest.<\/p>\n

«S\u00e4deme« kaluriartelli liikmed l\u00f5nelevad austuse ja uhkusega oma koolist ja \u00f5petajatest. Iga\u00fchele, kes esmakordselt satub kolhoosi keskusse, n\u00e4itavad kolhhosnikud \u00f5pilaste poolt valmistatud noodamaketti.<\/p>\n

Karam\u0161t\u0161ikovide perekond elab juba mitmendat aastat saarel. \u00d5ed Kreiterid asusid siia alles hiljuti. Kuid tarvitseb ainult k\u00f5nelda m\u00f5ne kaluriga, kui sulle \u00f6eldakse: «Need on oma inimesed«. Seda tehakse sellise armastuse ja soojusega, mis annab tunnistust noorte \u00f5petajate autoriteedist. Veera Kreiter on kooli kommunistlike noorte organisatsiooni sekret\u00e4r ja seinalehe toimetaja. Anna Kreiter juhib pioneeri organisatsiooni.<\/p>\n

L\u00e4hemail p\u00e4evil kavatsevad Piirisaare pioneerid korraldada ekskursiooni Varesekivile, kus v\u00f5itles Aleksander Nevski. \u00d5pilased kavatsevad s\u00f5ita ka naaberkaldal asuvasse Oudova kalurik\u00fcladesse. Suure Isamaas\u00f5ja ajal v\u00f5itlesid siin partisanid. Ka Piirisaarel endal on k\u00fcllaldaselt vaatamisv\u00e4\u00e4rseid kohti. Kaldal kasvab suur haruline m\u00e4nd, mille t\u00fcvisse on taotud raudr\u00f5ngad. Selle m\u00e4nni otsa poosid fa\u0161istid \u00fcles vangilangenud partisane ja kohalikke elanikke.<\/p>\n

\u00d5pilased tahavad kindlaks teha langenud partisanide nimed. See t\u00f6\u00f6 pole kerge \u2013 tuleb vestelda vanakestega ja k\u00f5igi \u00fcmbruskonna elanikega, kes h\u00e4sti m\u00e4letavad l\u00e4hema mineviku s\u00fcndmusi.<\/p>\n

Saare kohal on hele suvine taevas. J\u00e4rvele v\u00e4ljuvad kalurite mootorpaadid. Aurulaev «Joala« toob Tartust saarele tagasi Veera Kreiteri. Ta \u00f5pib mittestatsionaarselt Tartu \u00d5petajate Instituudis. \u00c4sja l\u00f5ppes Veera Kreiteril k\u00f5ige pingerikkam aeg \u2013 eksamite ja arvestuste periood.<\/p>\n

Veera Kreiter sooritas eksamid h\u00e4sti. N\u00fc\u00fcd, saabunud tagasi Piirisaare kooli, tahab ta kogu energia p\u00fchendada kooli uueks \u00f5ppeaastaks ettevalmistamisele, et koolimajas uuel \u00f5peaastal oleks veelgi r\u00f5\u00f5msam ja hubasem t\u00f6\u00f6tada kui mullu.<\/p>\n

M. Vendelin<\/p>\n

H. \u0160v\u00f5rov<\/p>\n

 <\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peipsi j\u00e4rves asub v\u00e4ike Piirisaar. Temast mitte kaugel asetseva Varesekivi juures purustas kunagi Aleksander Nevski saksa r\u00fc\u00fctlide j\u00f5ugud. Tartu \u00fcli\u00f5pilased ja koolinoored k\u00fclastavad suvel sageli Piirisaart ja tillukest saart \u2013 Varesekivi. M\u00f6\u00f6da Peipsit ja Pihkva j\u00e4rve sooritavad nad meeldej\u00e4\u00e4vaid l\u00f5bus\u00f5ite laeval «Joala`<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[33],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/149"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=149"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=149"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}