<\/p>\n
Tulekahjud saarel<\/strong><\/em><\/span><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong>Sadu aastaid on Peipsi lained Piirissaare kaldaid v\u00e4ljaspoolt uhtnud. Sama kaua on saare sisemaal elanikke kimbutanud tulekahjud.<\/p>\n 1848.<\/strong> aasta 28. mail toimus Peipuse j\u00e4rves, Perisare saarel, Meschi k\u00fclas nii suur tulekahju, et 72-st talust, mis selle k\u00fcla moodustasid, j\u00e4i terveks vaid 8, k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud h\u00e4visid tules t\u00e4ielikult, mist\u00f5ttu selle k\u00fcla elanikud pidid varjupaika otsima Meschi \u00fcmbruskonnas asuvast Sankt Peterburgi kubermangust, Gdovi maakonnas, \u0160alatski k\u00fclas. Kuna Meschi elanikud leidsid \u0160alatski k\u00fclas vaid ajutist varjupaika, saadeti palvekirjad nii Liivimaa kubernerile, Riia s\u00f5jakubernerile kui ka Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubernerile, kellede n\u00f5udmiste p\u00f5hjal andiski valitsus Kastre m\u00f5isale korralduse aidata kannatanute saatust kergendada. Nii saidki m\u00f5ned perekonnad ulualust Kastre m\u00f5isahoonetes. \u00a0Kastre m\u00f5isaomanik, endine kaardiv\u00e4elane porut\u0161ik fon Lingardt toetas puupaljaks p\u00f5lenuid olukorra kergendamiseks mitte ainult toiduga, vaid lubas oma metsamaadelt langetada uute elumajade ehitamiseks vajamineva hulga puid, lisaks vabastas nad kahe aasta obroki maksmisest. Osa inimesi j\u00e4i edasi elama tulekahjus terveks j\u00e4\u00e4nud hoonetesse. Nelik\u00fcmmend p\u00f5lengus kannatada saanud Mesci k\u00fcla perekonda leidis ulualust naaberk\u00fclast \u0160alatskist, enamasti sugulaste juures.<\/p>\n 1909.<\/strong> aasta oktoobris olevat samuti tulekahju olnud, mille \u00fcksikasju paraku teada pole, k\u00f5igest \u00fche ammuse vana piirisaarlase s\u00f5nad, kes meenutas seda 1921. aasta tulekahju ajal.<\/p>\n 1911.<\/strong> aasta 6. juuni \u00f6\u00f6sel p\u00e4\u00e4ses Piirisaare k\u00fclas teadmata p\u00f5hjusel tuli lahti, mis kange tuulega nii laiali lagunes, et 8 elumaja \u00fches k\u00f5rvaliste hoonetega tuleroaks saivad. Kahju oli p\u00e4\u00e4le kahe tuhande rubla suur, millest umbes tuhat rbl. Tulekinnituse seltside kanda j\u00e4i.<\/p>\n 1921.<\/strong> aastal oli Piirisaarel umbes 1500 elanikku, neist ligikaudu 730 elas Piirisaare k\u00fclas ehk Me\u017eas (\u041c\u0435\u0436\u0430). K\u00fcla oli Piirisaares asuvast kolmest k\u00fclast k\u00f5ige j\u00f5ukam, siin asusid saare paremad, suuremad rikkaliku sisseseadega majad, kus elasid peaasjalikult vene kaupmehed ja kalurid.<\/p>\n 131 majas, millest 43 oli koduks eestlastele, sai peavarju ligi 150 perekonda.<\/p>\n 1921. aasta 4. oktoobri \u00f5htul, kella poole 9 ajal lahvatasid leegid esimesest, j\u00e4rve kaldal k\u00fcla \u00e4\u00e4res, p\u00f5hjapoolses sopis asuvast Truutsi majast. Et j\u00e4rve poolt puhus kange tormiline tuul, levis tuli nii suure kiirusega alla tuule olevast \u00fchest \u00f5lgkatusega majast teise, et umbes kella 10 paiku juba 20-30 maja leekides seisis. \u00a0Niipea kui tuld m\u00e4rgati, asusid k\u00fcla tulet\u00f5rjujad pritsiga t\u00f6\u00f6le, kaitstes j\u00e4rgmist maja, et tule levikule piiri panna. Kuid marutuul kandis p\u00f5leva maja katuselt tuletunglaid \u00fcle k\u00fcla: pea s\u00fcttisid majad siin ja seal. K\u00fcla p\u00f5les mitmes kohast korraga ning tunni aja jooksul oli kogu 5-uulitsaline piirkond \u00fcleni tules. Tulekeerus et saadud enam millegist aru ja p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestunud \u00f5ieti midagi, sest riided, talveks kogutud toiduained ja muud mis majadest v\u00e4lja kanti, j\u00e4id varsti uue tule piirkonda. Meeleheites tassiti asju vastu tuult j\u00e4rve kaldale, kuid tormi t\u00f5ttu t\u00f5usis vesi ja r\u00f6\u00f6vis sellegi, mis tulest p\u00e4\u00e4stetud. Enamus loomi \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4sta, ehkki umbes 20 siga ka tuleroaks l\u00e4ks, sest neid raske p\u00f5levast majast v\u00e4lja oli tuua ning m\u00f5ned hullunud end v\u00e4ljas posti k\u00fcljest lahti kiskusid ja tulle tagasi jooksid. Tulekahju, mille kuma \u00f5huteed m\u00f6\u00f6da 50 versta kaugusel asuvasse Tartussegi \u00e4ra paistis, m\u00f6llas kuni kella 12 \u00f6\u00f6sel ning hakkas siis tasapisi raugema, kustudes alles kell 4 hommikul \u2013 lihtsalt ei olnud enam midagi p\u00f5leda. Hommikul avanes ahastama panevalt masendav vaatepilt \u2013 89 elumaja \u00fches k\u00f5igi k\u00f5rvaliste hoonetega oli tuhaks saanud, neist 24 eestlaste oma. Inimohvreid ei olnud, kuid ligi 100 perekonda, 430 inimest oli peavarjuta j\u00e4\u00e4nud. \u00a0Alles oli j\u00e4\u00e4nud umbes 40 elumaja k\u00fcla p\u00f5hjapoolses osas, kuhu tuul tuld ei viinud. Need j\u00e4rve kaldal asunud v\u00e4ikesed kehvad majakesed, kus ruumi v\u00e4he, katused jooksid l\u00e4bi ja aknad ei pidanud tuult, said n\u00fc\u00fcd kui mesipuud t\u00e4is kiilutud (m\u00f5nes majas tuli 13 kantjala (1,08m\u00b3) peale 26 inimest), sest sinna mahutati esialgu k\u00f5ik peavarjutud. Osa \u00f5nnetuid leidis peavarju ka l\u00e4heduses olevas Saare k\u00fclas, umbes 1 verst k\u00fclast eemal, metsa taga. Kuid see oli vaid ajutine, sest terveks talveks nad sinna ometi j\u00e4\u00e4da ei v\u00f5inud, aga \u00e4ra s\u00f5ita ja mujale asuda ka ei tahetud, sest kalurid armastasid oma kodu ja ei tundnud eriti mingisugust muud t\u00f6\u00f6d. Kui umbes 30 perekonnal veel mingisugunegi varandus \u00f5nnetusest j\u00e4rele j\u00e4i, siis umbes 50 perekonda oli puupaljaks p\u00f5lenud ja ilma mingisuguste elamise v\u00f5imalusteta, sest kahjutuli k\u00e4is \u00fcle saarekese niisuguse hooga, et p\u00e4\u00e4sta ei suudetud ei v\u00f5rgumajades olevaid kalap\u00fc\u00fcniseid ega isegi kalapaate. K\u00f5ik h\u00e4vines: hooned, p\u00fc\u00fcnised, muu vallasvarara, riided, toit ja talvine peavari. K\u00f5ikmis kogutud hoolsa t\u00f6\u00f6ga ja varaks pandud mustade p\u00e4evade jaoks, oli \u00fcle\u00f6\u00f6 kadunud. P\u00f5lengu l\u00e4bi saadud kahju oli m\u00f5\u00f5tmatu. \u00c4ra p\u00f5lenud oli surnuaed \u2013 \u00a0paik, mis inimestele p\u00fcha on. Ristid, kus all puhkasid armsamad inimesed, olid tuhaks saanud. Kogu surnuaed n\u00e4gi v\u00e4lja kui \u00f5udne k\u00f5rb. H\u00e4vinud olid k\u00f5ik suuremad ehitused: koolimaja (millega 150 kooli\u00f5pilasel koolisk\u00e4imise v\u00f5imalus v\u00f5etud), kauplused, k\u00f5rts, s\u00f5jav\u00e4e hooned (seal hulgas kordoni ruumid), \u00f5igeusu kirik, milles rippunud umbes 50 puudaline vaskkell oli samuti t\u00e4iesti \u00e4ra sulanud… Alles on j\u00e4\u00e4nud Eesti koolimaja, luterlik ja vanausuliste kirik. Paljud piirisaarlased olid kodust \u00e4ra t\u00f6\u00f6l ja ei teadnudki veel \u00f5nnetusest. Kes aga kuulda sai, s\u00f5itis esimesel v\u00f5imalusel koju, s\u00fcda t\u00e4is p\u00f5letavat hirmu: mis on saanud omastest, lastest… Igal pool liikusid murest murtud inimesed \u2013 vanemad otsisid ja leidsid oma lapsi ja lapsed vanemaid. Vana piirisaarlane k\u00f5neles, et 12 aastat tagasi temal just samal kuup\u00e4eval maja maha p\u00f5lenud. Koheselt s\u00f5itsid \u00f5nnetusekohale ka kohtu-uurija, kaks Tartu maakonnapolitsei rajooni\u00fclemat ja viis kriminaalametnikku. Teostati \u00fclevaatus (viide toimikule), kuulati \u00fcle tunnistajad (viide protokollile) ja pandi kirja kannatanud (siia v\u00f5ib panna lingi aadressi, mis avab kannatanute nimekirja). Kahek\u00fcmne \u00fche eestlastest perekondade toitjate nimed olid: Hendrik Kolga, Juhan Sawik, Gustaw Kunmann, August Padar, Jakob Truuts, Jaan Truuts, Karl Sakk, Dawid Kaior, Peeter Hansu p. Truuts, Peeter Jaani p. Truuts, Jaan Hoppe-Karila, Eduard Zirna, endine Tartu linnapea abi Lehmann, Johannes Kunmann, Wiido Klimbek, Els Kunmann, Liisa M\u00e4rtson, Joosep Truuts, Joosep Kriisk, Miili Truuts ja Joosep Hoppe.\u00a0K\u00f5ige suuremad kahjusaajad olid juba oma hoonete ja inventaari v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rele kahtlemata Leshkin ja Grischakovid, J. Lehmann, samuti tuntud Piirisaare kaupmees Jakob Gorelow ning Bulkin. Selgus, et tuli sai alguse 4. oktoobril \u00f5htul kella 20.30 ajal Truutsi majast korstna juurest lae pealt truubist. Truup oli lae lauast osadega konksahjuga \u00fchenduses. Vajumise tagaj\u00e4rjel olid truupi aja jooksul praod tekkinud, mis tuld v\u00e4lja lasksid. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi valmistamise ajal s\u00fcttisid lauad kergesti ja varsti seisis kuiva pilpakatusega puumaja leekides, seda enam, et korstna l\u00e4heduses lael heinad olid. P\u00f5hjuseid, miks tuli nii kiirelt ja v\u00f5imsalt levis oli mitu. Esiteks on Vene k\u00fclade s\u00fcsteem juba selline, et \u00f5lg- v\u00f5i laastkatusega majad tihedalt koos seisavad, peaaegu r\u00e4\u00e4stas r\u00e4\u00e4stas (Pavel, siin ei ole tr\u00fckiviga — peabki olema 2 korda \u201er\u00e4\u00e4stas r\u00e4\u00e4stas\u201c- see t\u00e4hendab, et \u201e\u00fcks r\u00e4\u00e4stas on vastu teist r\u00e4\u00e4stast\u201c!) \u00a0\u00a0kinni. Teiseks oli torm niiv\u00f5rd vali, et \u00fchest majast suured p\u00f5levad t\u00fckid ka teise ja kolmandagi maja katusele langesid, mis omakorda, juba kuum olles kohe l\u00f5kkele l\u00f5i. \u00a0Kolmandaks oli tuli v\u00e4ga suure ulatusega. K\u00fclast l\u00e4bik\u00e4ik oli tule poolt suletud. Kaevud said t\u00fchjaks, kuna l\u00f5dvised j\u00e4rve ei ulatanud. Samuti ei olnud tulet\u00f5rjujad oma kohtadel. Iga\u00fcks, kellel omal maja p\u00f5les, jooksis sinna ja katsus seal p\u00e4\u00e4sta, mis v\u00f5imalik. Kuid asjade p\u00e4\u00e4stmine oli raske, sest \u00fcmberringi m\u00f6llas tulemeri, katsu et ise v\u00e4lja saad, mis siin r\u00e4\u00e4kida varanduse p\u00e4\u00e4stmisest. \u00dcle\u00fcldist kahjusummat arvati enam kui 50 miljoni marga peale. Ehkki Tartu maakonnavalitsuse p\u00e4ralt olev koolimaja oli kindlustatud 215.000 marga peale, oli suurem osa elumaju kindlustamata v\u00f5i kindlustatud nii v\u00e4ikeste summade eest (kuni 50.000 marka), et uue ehituse peale ei v\u00f5inud keegi m\u00f5eldagi. Kiiresti moodustati Piirisaarel, maakonnavalitsuse esindaja juuresolekul, kohalikest elanikest 12-liikmeline komitee. Komiteesse valiti 7 liiget, kes olid p\u00f5lengus materiaalsed kahjukannatajad ja \u00a05 liiget, kes p\u00f5lengust materiaalset kahju kannatamata p\u00e4\u00e4sesid. Juhatajaks valiti J. Savik, sekret\u00e4riks M\u00e4rtson. Komitee \u00fclesandeks oli abiandmist organiseerida ja toetussummasid v\u00e4ljajagada. Sama komitee saatis ka Vabariigi Valitsusele abisaamiseks palvekirja, milles kirjeldas Piirisaare suurt h\u00e4da ja puudust. Lisaks avaldati ajalehes Postimees allj\u00e4rgnev \u00fcleskutse k\u00f5igile: \u201c\u00dcleskutse. Iga Vabariigi kodanik teab, kui kallis on peavari, kuhu tormituule ajal pead v\u00f5ib varjule panna. Kuidas on lugu sellepoolest Piirisaares, kus 89 perekonda ilma peavarjuta j\u00e4\u00e4nud, samuti puuduvad igasugused s\u00f6\u00f6giained, riided, jalan\u00f5ud ja t\u00f6\u00f6stusabin\u00f5ud. T\u00f5esti, kes seda h\u00e4da oma silmaga n\u00e4eb, selle s\u00fcda peab sees tuksuma. Sellep\u00e4rast koputame iga kodaniku s\u00fcdametunnistuse ukse pihta. Rutake abiga, sest siin on h\u00e4da suur. Andeid v\u00f5tab vastu Piirisaare abiandmise korraldamise komitee Piirisaares, kes maakonnavalitsuse tunnistustega on varustatud.Abiandmise korraldamise komitee juhataja J.Savik Sekret\u00e4r M\u00e4rtson. Piirisaares, 11. X. 1921. a. . P.S. Palutakse ka teisi lehti sellele \u00fcleskutsele ruumi anda.\u201d Loomulikult kirjutasid Piirisaare suurest tule\u00f5nnetusest k\u00f5ik teisedki suuremad vabariigi ajalehed. \u00a0Pidevalt ilmusid erinevates v\u00e4ljaannetes \u00fcleskutsed \u00fchendada j\u00f5ud ning anda ruttu ja m\u00f5jusalt abi \u00f5nnetutele. Alatasa hakkasid ajalehed avaldama kuulutusi, kus kutsuti linlasi k\u00f5ne\u00f5htutele, loengutele ja pidu\u00f5htutele, mille tulud \u201ePiirisaare elanikkude toetuseks\u201c lubati. Korraldati korjandusi ja toodi n\u00e4dalast-n\u00e4dalasse \u00e4ra Piirisaare tule\u00f5nnetuse heaks juba annetanute nimed. Kiiresti reageeris \u00fcleskutsele Tartu kaupmees Koslov, kes juba esimese laevaga saarele 50 puuda valmisleiba saatis. Eesti Punase Risti peavalitsus l\u00e4kitas abiekspeditsiooniga Piirisaarde suurema saadetise sooja pesu (umbes 300 inimese jaoks), riideid, saapaid, arstirohte, sidemeid, teed, suhkrut, kakaod, kondenseeritud piima, biskviiti jne. \u2013 Saadetuse v\u00e4\u00e4rtus umbes 268.000 mrk. \u00a0Asjadega \u00fches s\u00f5itis \u00fcks Punase Risti ametnik, velsker ja halastaja \u00f5de, kes m\u00f5neks p\u00e4evaks Piirisaarde j\u00e4id ja abiandmise punkti avasid. Hiljem toimus ka teine Eesti Punase Risti abiekspeditsioon, mille k\u00e4igus toimetati saarele enamasti riideid ja jalan\u00f5usid, mis Tallinna elanikud, eriti linna t\u00fctarlaste kommertskooli \u00f5pilased kokku korjasid. Taaskord viidi kondenseeritud piima, biskviite, ravimeid ja 20.000 mrk rahas. \u00a0Piirisaarele ja tagasi s\u00f5iduks andis a\/s \u201eTartu K\u00fcttevedu\u201c tasuta oma laeva. Lisaks Eesti Punasele Ristile saabus Piirisaare lastele abi ka Ameerika Punaselt Ristilt ning Inglise seltsilt \u201eHoia Lapsi\u201c. Saadeti rasva, seepi, kakaod, riisipudingut, piima ja riideid umbes 480 lapse tarvis. Maakonnavalitsus m\u00e4\u00e4ras 60.000 mrk tule\u00f5nnetute toetamiseks ja saatis h\u00e4dasolijaile vilja. Samuti l\u00e4ks Tartu Maavalitsuse poolt teele abipalve Vabariigi Valitsusele, et see \u00a08.500.000 marka abiraha m\u00e4\u00e4raks. Palve l\u00fckkas valitsus k\u00fcll tagasi, kuid saatis omaltpoolt siiski abivajajatele 150 komplekti \u00fcliriideid, k\u00f5rge s\u00e4\u00e4rega kummisaapaid, k\u00fcttepuid ja petrooliumi. Pisemaid korjandusi, peamiselt koolilaste ja naisliikumiste initsiatiivil, organiseeriti nii siin kui seal. Ka ajaleht \u201ePostimees» avas annetuste vastuv\u00f5tmise, mis ligi 20.000 marka sisse t\u00f5i.Ometi edenes abi muretsemine visalt. Tule\u00f5nnetusega tutvumise eesm\u00e4rgil s\u00f5itsid saarele nii siseministeeriumi esindaja, abiandmise komitee esindaja, uurijad, ajakirjanikud jpt. Allj\u00e4rgnev on \u00a0ajalehe Kaja ajakirjaniku \u00fcksikasjalik saare elu kirjeldus: \u201cSaare ja Piirisaare k\u00fcla vahel on m\u00f5nisada s\u00fclda liivaseljandikku ja siis algab Piirisaare k\u00fcla, kuna l\u00f5unapool k\u00fcljes, all soo peal, tindikala kuivatamise ahjude r\u00e4gastik silma paistab. Kaugelt n\u00e4ed juba tule\u00f5nnetuse hirmsaid j\u00e4lgi — \u00e4ratallatud surnuaed \u00fches Vene kiriku varemetega. Kiriku aia v\u00e4ravast v\u00e4lja astudes avaneb l\u00f5pmata kurb pilt — \u00fcle \u00fcheksak\u00fcmne maja varemed seisavad silmi ees! Siin-seal ainult ahjud ja korstnad tunnistuseks endisest eluasemest, paljudest majadest on ainult alusm\u00fc\u00fcrid j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. L\u00e4hemal vaatlusel selgub kohe, et see \u00e4rap\u00f5lenud osa k\u00f5ige ilusam ja rikkam tervest Piirisaarest oli. Siin oli kahe- ja \u00fchekordseid telliskivi majasid, kus inimesed juba mitu p\u00f5lve j\u00f5ukatena elanud. Siin olid kaupmees Leshkinil suured toredad majad, siin ilus koolimaja jne. Pealt n\u00e4ha rahulikkudena, seisavad \u00fcksikud inimesed maja varemetel, kas otsides midagi, v\u00f5i telltskive pr\u00fcgi alt v\u00e4lja kiskudes ja neid hunnikusse ladudes, ehk ainult m\u00f5ttes v\u00e4he peatades ja j\u00e4lle edasi sammudes. Seal seisab kaupmees Leshkin oma poe ees, millest seinad, mis paksust telliskivist ehitatud, \u00fcles j\u00e4\u00e4nud. Meie sammume tema poole; ta on t\u00e4nulik, et Eesti rahvas ja valitsus pole neid unustanud, ning peab aru, kuidas maja j\u00e4lle katuse alla viia — isegi \u00e4rap\u00f5lenud katuse plekist arvab veel asja saavat. Keegi on aga juba mahap\u00f5lenud katuse asemele laudadest uue peale teinud ja plekktoru ots saatis aknast suitsu laia maailma. \u00dchte v\u00f5lvitud keldrisse ehitatakse ahju, sest et pealmist korda pole, kui aga ajutiseltki peavarju saaks!Maja, kus tuli lahti oli puhkenud, oli puust ja kaunis uus. Maja seinad on enamasti tulest puutumata j\u00e4\u00e4nud, sest et pritsid siin pea tule l\u00e4mmatasid, samuti ka vastas olema maja juures, kus juba katuski l\u00e4bi oli p\u00f5lenud ja heinad lae peal tuld olid v\u00f5tnud. Vaikse ilmaga oleks tuli ainult v\u00e4ikse ohvriga leppima pidanud. Et aga tuul v\u00e4ga vali oli, siis pildus tuul p\u00f5levaid puut\u00fckke ja s\u00e4demeid k\u00f5ik k\u00fcla t\u00e4is, nii et j\u00e4rgmine tuldv\u00f5tnud maja koguni kaugel, teinepool k\u00fclaservas asus. Ja nii hakkasid nad k\u00f5ik \u00fcksteise j\u00e4rel p\u00f5lema, \u00fcksv, teine hiljem kuni suurest k\u00fclast ainult varemed j\u00e4rele j\u00e4id. Kogukahju arvatakse 50 miljoni peale. Tuleroaks said ka paljudel kalap\u00fc\u00fcgi m\u00f5rrad, sead ja elumajakraam, nii et paljud inimesed puupaljaks j\u00e4id. Rahvas, kes siin v\u00e4ga usklik, peab \u00f5nnetust Jumala nuhtlemiseks, kuid siin l\u00e4hevad arvamised lahku, miks just Jumal neid karistada tahtis. \u00dched peavad p\u00f5hjuseks seda, et saare peal viimasel ajal tantsupidusid hakatud korraldama. Teised n\u00e4evab p\u00f5hjust selles, nagu kaupmees Leshkin arvas, et saare elanikud pole riigivalitsusest k\u00fcllalt lugu pidanud. Olgu lugu esimese p\u00f5hjusega kuidas on, kuid teises suhtes on saare elanikkude vaade palju muutunud, sest saadik, kui esimesed abisaadetised kohale j\u00f5udsid. Varemetest \u00fcle sammudes, l\u00e4heme l\u00e4bi Piirisaare k\u00fcla kitsaste t\u00e4navate, pea k\u00fcla l\u00f5puni, kus rikkama piirisaarlase juures peatama j\u00e4\u00e4me. Siin saadavad ka komisjoni liikmed \u00f6\u00f6 m\u00f6\u00f6da, kuna meie, ajakirjanduse esitajad, teisal \u00f6\u00f6korteri leiame. Maja,kus meie peatasime, oli v\u00e4ljastpoolt v\u00e4rvitud, nii nagu neid alevites ja linna agulites sagedasti n\u00e4ha. Piirisaare eluruumid on kaunis puhtad, puhtamad, kui seda taludes olen harjunud n\u00e4gema, liiategi kuna n\u00fc\u00fcd ruumid \u00fclearu kraami ja inimestega t\u00e4idetud on. Kolmes-neljas majas, kus sees k\u00e4isin, leidsin isegi harmoniumi eest. \u00dcle\u00fcldiselt paistab, et siin kaunis j\u00f5ukalt elatakse. Pea \u00fclespidamise allikas elanikkudele on kalap\u00fc\u00fck ja sibulakasvatamine. Viimane amet j\u00e4etakse peaasjalikult naiste hooleks, kuna mehed kalup\u00fc\u00fcavad. Tule\u00f5nnetuse puhul on ka palju sibulaid tules \u00e4ra k\u00f5rbenud, sest et tagavarad aitadesse olid kogutud. Vist selle t\u00f5ttu on ka sibula hinnadki turul kerkinud. Olgugi, et saare rahwas enamasti k\u00f5ik kalurid on, ei p\u00fc\u00fca iga mees k\u00f5iki seltsi kalu. \u00fched p\u00fc\u00fcavad ainult-tintisid, teised latikaid ja havisid jne. Ise\u00e4ranis tulutoov on vanasti tindikala p\u00fc\u00fck ja suitsutamine olnud. Teekonnast m\u00e4he puhates, l\u00e4ksime \u00f5htul kella 6 aegu tule\u00f5nnetute koosolekule, mis komisjoni poolt Eesti koolimajasse kokku oli kutsutud. Rahvast oli kitsas ja vana klassituba puup\u00fcsti t\u00e4is, paljud pidid akna tagant kuulamisega leppima. Koosolek oli kokkukutsutud selleks, et tule\u00f5nnetute soovisid ja ettepanekuid kuulda saada ja ka teisest k\u00fcljest, et neid tntmustada sellega, mis nende heaks seni on tehtud ja veel teha kavatsetakse. Koosolekul v\u00f5ttis esimesena s\u00f5na siseministeriumi esitaja hra. Sooman, kes omas k\u00f5nes t\u00e4hendas, et valitsus tule\u00f5nnetute seisukorda igatpidi p\u00fc\u00fcab parandada ja neile abiks olla. Tartu maakonnavalitsuse esimees hra Ritves tutvustas koosolijaid sellega, mis nende heaks maakonnavalitsus seni ettev\u00f5tnud. Siseministeriumi esitaja pidas oma k\u00f5ne Eesti keeles, kuna l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Wene keeles peeti, sest et suurem osa tule\u00f5nnetutest on venelased, kuna eestlased siin k\u00f5ik ka Wene teelt k\u00f5nelevad. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel harutati, kui palju k\u00fctte- ja ehituspuid tarvis l\u00e4heb ja kust neid tule\u00f5nnetutele k\u00f5ige kergemini oleks k\u00e4ttesaadaval, sest saare peal metsa ei ole, peale m\u00f5ne \u00fcksiku puu.Koosolijad kurtsid arsti puuduse \u00fcle saarel. Enne asunud siin s\u00f5jav\u00e4e arst, kuid see olla ka n\u00fc\u00fcd \u00e4ra l\u00e4inud, nii et haiged tulevat Tartu saata, ehk Tartust arst kohale kutsuda, mis aga liig kalliks l\u00e4heb, k\u00f5nelemata sellest, et sarnasel puhul, tihti arstiabi koguni hiljaks v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, teisip\u00e4eval, peeti kohaliku komitee ja komisjoni vaheline koosolek \u00e4ra, kus siis toetus, mis tule\u00f5nnetutele abiandmiseks tarvis l\u00e4heks, kindlaks m\u00e4\u00e4rati. Siin j\u00f5uti otsusele, et esimeses j\u00e4rjekorras tuleks peale igap\u00e4evase leiva tule\u00f5nnetutele v\u00f5rgul\u00f5nga muretseda, et nad ise saaks oma seisukorda kalap\u00fc\u00fcgiga kindlustada. Selleks arvati 1000 naela v\u00f5rgul\u00f5nga tarvis \u00a0minevat, millest 2500 v\u00f5rgu tegemiseks j\u00e4tkuks. V\u00f5rgud \u00a0koeks igamees ise valmis. Peale selle l\u00e4heks umbes 100 sinelit, sama palju kalameeste kindaid ja saapaid tarvis, sest et paljudel k\u00f5ik varandu tulle j\u00e4i ja neil v\u00f5imatn on kalap\u00fc\u00fcgile minna. Komitee tutvustas koosolijaid ka senise abisaamisega ja jaotusega.\u00d5ige palju on Tartu maakonnavalitsuse poolt annetud. Ise\u00e4ranis t\u00e4nulikud on tule\u00f5nnetud Tartu kaupmehe Hartmanni ja v\u00f5nnu \u00f5petaja Treumanni suuremate annetuste eest. Kuigi saare rahvas majandusliselt enne kohutavat tulekahju kaunis j\u00f5ukal j\u00e4rjel asus, siis ei v\u00f5i seda hariduslise j\u00f5ukuse kohta mitte \u00f6elda. K\u00f5ige selgemini pildistab hariduse suhtes seisukorda, et terve saare 1500 elaniku kohta ainult \u00fcks ajaleht k\u00e4ia ja seegi ainult meeskooli\u00f5petajale, kuna kolm naiskooli\u00f5petajat ajalehte \u00fcle\u00fcldse ei lugevat. Et siin v\u00e4lisilmast t\u00e4itsa lahus elatakse, on selge, kuna ainult \u00fcksikud kaupmehed ja \u00e4rimehed suhteid v\u00e4lisilmaga peavad, mis neile ka v\u00e4ga soodne, sest v\u00e4listuru hinnad ei saa rahvale nii pea teatavaks. Ka raamatuid pole j\u00f5ukamates majadeski n\u00e4ha, v\u00e4ljaarvatud m\u00f5ned p\u00fchakirja raamatud, mis kusagil tolmu all vedelevad. Seltsidest ja \u00fchisustest ei tea siin keegi midagi. Enne tule\u00f5nnetust olivad nooremad inimesed katsunud pidusid pidada ja n\u00e4idendisi ettekanda, kuid n\u00fc\u00fcd n\u00e4eb osa rahvast ka selles karistamisv\u00e4\u00e4rilist pattu. Saare peal arvatakse praegu 200 kooliealise lapse \u00fcmber olevat, kuid kuna koolimaja maha p\u00f5les, peab \u00fcks osa lapsi ilma koolihariduseta j\u00e4\u00e4ma, kui koolimaja kiiresti \u00fclesehitada ei suudeta. Saare elanikul tundub raskena ka asjaajamine vallavalitsuses, sest et Piirisaar, mis Kastre-V\u00f5nnu valla alla kuulub, on vallamajast 36 versta eemal. Nii tuleb saare elanikul enne 36 versta \u00e4rak\u00e4ia, osa laevaga ja osa jalgsi, et maksusid maksta, v\u00f5i tunnistusi saada, ehk kui vallavalitsuse poolt m\u00e4\u00e4ratud kohustust t\u00e4ita tuleb.Et saare elanikude seisukorda kergendada, on Tartu maakonnavalitsusel kavatsus, asja nii korraldada, et vallavanema abi alati saare elanikkude seast valitaks, kuna sekret\u00e4ri abi saare peal elaks ja asju \u00f5iendaks nii, et elanikkudel v\u00e4hemate asjade p\u00e4rast ei pruugiks alati kaugele vallamajasse minna. Igatahes toob sarnane uuendus saarlastele palju kergendust. Halb on ka see asjaolu, et Piirisaare ja maisemaa vahel telefoni ei ole. Teisip\u00e4eval, kella 12 ajal ilmus \u201creidile\u201d mootorlaev \u201eErilane», ja peale l\u00f5unat algas tagasis\u00f5it. Suure tuule t\u00f5ttu oli j\u00e4rv kaunis rahutu ja \u201eErilane» kiikus kaunisti\u2026 Kuid siiski j\u00f5udsime hilja \u00f5htuks Tartu tagasi, olgugi, et laev vahest p\u00f5hja kinni j\u00e4i ja nii m\u00f5ndagi kivi Emaj\u00f5e p\u00f5hjast lahti kangutada katsus\u201d.<\/p>\n Novembri l\u00f5puks oli siseministeeriumis Piirisaare tule\u00f5nnetutele abiandmise asjus seaduse eeln\u00f5u v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud:<\/p>\n \u00a7 1. Piirisaare tule\u00f5nnetud v\u00f5ivad \u00e4rap\u00f5lenud hoonete \u00fclesehitamiseks laenu saada kuni 10 a. peale 6 prots. eest aastas. Selleks otstarbeks avatakse Tartu maakannavalitsusele 3 miljoni marka krediiti rahaministeeriumi 1921. a. eelarves etten\u00e4htud asunikkude inventari muretsemise laenu krediidist.<\/p>\n \u00a7 2. Piirisaare tule\u00f5nnetud v\u00f5ivad riigi metsadest taksihindadega metsamaterjali saada uute majade ehitamiseks laenuna kuni 15 a. peale, kusjuures 2 esimese aasta jooksul k\u00e4esoleva seaduse v\u00e4ljakuulutamise p\u00e4evast arvates protsenta ei v\u00f5eta, kuna 3. aasta peale 4 prots. laenu materjali v\u00e4\u00e4rtusest arvatakse.<\/p>\n \u00a7 3. L\u00e4hemad m\u00e4\u00e4rused rahalise laenusumma suurise ja laenatava metsamaterjali hulga kui ka nende laenude v\u00e4ljaandmise ja tagasimaksmise korra kohta t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6hoolekandemi-nisteerium kokku leppides p\u00f5llut\u00f6\u00f6ministeeriumiga.<\/p>\n \u00a7 4. T\u00f6\u00f6hoolekandemiuisteeriumile lubatakse 300.000 marka erakorralist krediiti kalap\u00fc\u00fcgiriistade muretsemiseks Piirisaare tule\u00f5nnetutele tasuta v\u00e4ljajagamiseks\u201d. M\u00e4\u00e4rus s\u00e4testas, et krediidisummast antakse igale tule\u00f5nnetule maja ehitamiseks kuni 30.000 marka laenu, kusjuures laenu ei maksta mitte rahas ette v\u00e4lja, vaid tasutakse tsekkidega hoonete ehituse kulud. Metsamaterjali anti tule\u00f5nnetutele p\u00f5llut\u00f6\u00f6ministeeriumi poolt Tartu maakonnavalitsuse arvel. 1922.aasta veebruaris algaski Ahja metskonnas 10 tuhande valitsuse poolt lubatud puu k\u00e4ttem\u00f5\u00f5tmine. \u00a0Tallinna linnavalitsuse ettepanekul otsustas teedeministeerium igasugust kraami mis Piirisaare tule\u00f5nnetutele m\u00e4\u00e4ratud, raudteel maksuta vedada. Piirisaare k\u00fcla \u00fclesehitamine oli alguse saanud\u2026<\/p>\n 1928.<\/strong> aasta 8. juuli \u00f6\u00f6sel umbes kell pool 12 h\u00e4vitas tuli Piirisaare 4-klassilise eesti algkoolimaja, selle k\u00f5rval asuva elumaja ja k\u00f5rvalhooned koos k\u00f5ige seesoleva inventaariga t\u00e4ielikult. K\u00f5rvalolevast hoonest suutis majaperenaine lastega suure vaevaga l\u00e4bi tule p\u00e4\u00e4seda. Koolimaja oli puust ja tuli levis suure j\u00f5u ja kiirusega. Kuna inimesed magasid ja koolimajas rahvast ei olnud, m\u00e4rgati seda alles siis, kui maja \u00fcleni leekides oli. Et koolimajas sel \u00f6\u00f6l kedagi ei olnud, olid k\u00f5ik uksed lukustatud ning seep\u00e4rast ei \u00f5nnestunud ka kokkujooksnud inimestel midagi p\u00e4\u00e4sta. N\u00f5nda p\u00f5les sisse k\u00f5ik kooli ja \u00f5petaja varandus. Tulet\u00f5rjujate kiirel kohalej\u00f5udmisel suudeti tulele, mis oleks v\u00f5inud, tuulise \u00f6\u00f6 t\u00f5ttu, laiema ulatuse v\u00f5tta, piir panna, ent 4 tundi tuli neil, eesotsas tubli p\u00e4\u00e4mehega,v\u00e4simata t\u00f6\u00f6tada kuni tuli vaibus. Tule edasikandumine kaugematele hoonetele suudeti k\u00fcll \u00e4ra hoida, kuid siiski said kannatada mitmed l\u00e4hedalolevad majad. \u00dches neist asus vene algkool. Kahju on suur, sest p\u00e4\u00e4sta ei saadud midagi. Koos kooliga p\u00f5les maha ka harmoonium, mida kasutati koolis laulu \u00f5petamiseks. Kogu kooli varandus oli vallavalitsuse poolt kindlustatud tulekahju vastu 1100 krooni peale, seal hulgal harmoonium 350 krooni peale. Maja ise oli Eesti Loidis kindlustatud 2000 krooni eest. Kogukahju t\u00f5usis 5500 krooni peale. Tuli olevat tekkinud koolijuhataja korterist, mis oli lukustatud kuna koolijuhataja olevat kodunt \u00e4ra olnud. \u00a0\u00dcsna kohe hakati kahtlustama s\u00fc\u00fctamist, algatati juurdlus ning see t\u00f5endaski \u00a05 aastat hiljem, et \u00a0tegu oli t\u00f5epoolest s\u00fc\u00fctamisega kindlustussumma saamiseks. Kindlustussumma, 2400 krooni suuruses, sai tol korral ka koolijuhatajale v\u00e4ljamakstud. Eesti kool kolis Peeter Koslovi majja. Kahjuks tabas ka seda maja eelmise koolihoone saatus.<\/p>\n 1932.<\/strong> aasta 12. oktoobril toimus majas tule\u00f5nnetus, mis \u00f5nneks k\u00fcll koduste k\u00e4ep\u00e4raste abin\u00f5udega \u00e4ra kustutati. Allj\u00e4rgnev on koolijuhataja seletuskiri antud juhtumist: \u201e12. oktoobril 1932.aastal kella 13.30 ja kella 14.00 vahel p\u00e4\u00e4ses Piirisaare eesti algkooli \u00f5petaja korteris tuli pliidist seina k\u00fclge. Tuli oli p\u00e4\u00e4snud kahe \u00f5petajate toa vahelise seina ja samade korterite \u00fchise v\u00e4lisseina k\u00fclge. \u00d5petajate tubades seisavad pliidid s\u00fcmmeetriliselt vastamisi. Ulatudes m\u00f5lemad vastu ruumide vaheseina. Sama vaheseina lauad ulatasid aga pliidi tulepesale nii v\u00f5rd l\u00e4hedale, et l\u00e4bi \u00f5hukese lubjakorra s\u00fcttis laud l\u00e4bi pliidi sisse tekkinud pragude. Praod tulid sellest, et vanad soolased tindiahjude kivid ei pea savi ega krohvi kinni, vaid kuivavad lahti avaraks l\u00f5heks. Nimetatud pliidid on ehitatud otse vastu ruumi seina, ilma et oleks sinna j\u00e4etud v\u00e4hemalt vajaliku laiusega \u00f5huvahetki. Ka on pliitide ehitus selle poolest halb, et nende \u00fchine truup asub \u00f5pet. eluruumide vaheseina all, millise truubi peal asub otse vaheseina laudosa. Sofia Bleive Koolijuhataja\u201c Koheselt algatati uurimine, mis tunnistajate \u00fclekuulamise teel selgitas juhtunu asjaolusid. 28. jaanuaril 1933. aastal tegi Tartu-V\u00f5ru Rahukogu ringkonna Tartu 5.jaoskonna rahukohtunik otsuse, et Peeter Luuka p. Koslov on s\u00fc\u00fcdi selles, et tema majas, kus algkool asus, ei olnud pliidid tulekindlalt ehitatud ja just selle tagaj\u00e4rjel tule\u00f5nnetus juhtuski. Peeter Luuka p. Koslov tunnistati s\u00fc\u00fcdlaseks ja teda karistati 6 kroonise rahatrahviga.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Legend r\u00e4\u00e4gib, et vanal hallil ajal olevat Piirisaarele tulnud \u00fcks vanamees. K\u00e4inud tema siin ja seal. Saare k\u00fclas kostitati ja v\u00f5eti teda lahkelt vastu, Piiri k\u00fclas aga oldi t\u00f5rjuvad ja vaatati viltu. Selle peale olevat vanamees lausunud, et Piiri k\u00fcla hakkab sageli p\u00f5lema, Saare k\u00fclast k\u00e4ib tuli aga m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n Legende v\u00f5ib uskuda, v\u00f5ib ka mitte, kui tule\u00f5nnetused juhtuvad saarel t\u00e4nap\u00e4evani…<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sadu aastaid on Peipsi lained Piirissaare kaldaid v\u00e4ljaspoolt uhtnud. Sama kaua on saare sisemaal elanikke kimbutanud tulekahjud.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":420,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[24],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/156"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=156"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/420"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=156"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=156"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}