\u041b\u043e\u0432\u043b\u044f \u0438 \u0445\u0440\u0430\u043d\u0435\u043d\u0438\u0435 \u0440\u044b\u0431\u044b<\/p>\n
\u0418\u0441\u043f\u043e\u043b\u044c\u0437\u043e\u0432\u0430\u043d\u043d\u044b\u0439 \u043c\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u0430\u043b:<\/p>\n
Eesti Rahva Muuseum, Etnograafiline arhiiv, ERM Eap 217 EA 100:1\/5-153, \u0437\u0430\u043f\u0438\u0441\u0430\u043b\u0430 Moora Aliise \u201ePiirissaare vanemast elu-olust\u201c, 1949. a..<\/p>\n
\u0418\u0437 \u0432\u043e\u0441\u043f\u043e\u043c\u0438\u043d\u0430\u043d\u0438\u0439 \u0410\u043d\u043d \u041e\u043f\u0435 (\u0437\u0430\u043f\u0438\u0441\u0430\u043d\u043e \u0432 1949 \u0433\u043e\u0434\u0443).<\/p>\n
Kalap\u00fc\u00fcgist Kroonlinna all<\/p>\n
Enne kevade tulekut, kevad talvel ehitati v\u00f5rgud \u00e4ra ja saadeti v\u00f5rgud ja toidukraami hobustega viimase tugeva j\u00e4\u00e4 ajal Vasknarva ette. Inimesed ise l\u00e4ksid p\u00e4ris viimase j\u00e4\u00e4ga, kui see veel v\u00e4he kandis jala j\u00e4rgi. K\u00f5ik piirissaarlased, kes Kroonlinna all k\u00e4isid, l\u00e4ksid k\u00f5ik \u00fchekorraga minema, suurem osa oli eestlasi, kuid oli ka venelasi. Jala mindi Peipsi j\u00e4\u00e4d pidi Serentseni(s. o. Vasknarvani). Kui j\u00e4\u00e4 oli veel tugev, l\u00e4ksid otse ja said 2 p\u00e4evaga kohale. Kui juhtus, et j\u00e4\u00e4 l\u00e4ks j\u00e4rsku n\u00f5rgaks, tuli minna \u201eVenemaa poolele\u201c, sealt kaldalt on Peipsi s\u00fcgavam ja sealtpool p\u00fcsis j\u00e4\u00e4 kauemini. Sarnasel korral oli tee pikem ja kestis 3 p\u00e4eva. Otse tee oli oma 80 versta. Saabastega oli raske minna, tsuvapandi jalga, aga jalad v\u00f5ttis ikkagi villi.<\/p>\n
Vasknarva j\u00f5udes palgati suur paat t\u00f5rovka, kuhu mahtusid k\u00f5ik inimesed ja v\u00f5rgud ning muu kraam. Nendesse suurtesse ja s\u00fcgavatese t\u00f5rovkadesse arvab Ann Ope, mahtus m\u00f5ni 100 inimest sisse. Enne koske aga v\u00f5eti k\u00f5ik kraam maha, t\u00f5rovka l\u00e4ks tagasi, inimesed \u00fches kraamiga l\u00e4ksid edasi hobustega Narva jaama. Sealt s\u00f5itsid Orenbaumi, (Oranienbaum). Sealt edasi said j\u00e4lle hobustega kuni Kukusi k\u00fclla. Sellesse k\u00fclasse j\u00e4eti harilikult nende paadid talveks ja muu kraam. Nii et need paadid millega nad lahel Kroonlinna all kalastasid seisid talvel Kukusi k\u00fclas. Sealt Kukusi k\u00fcla alt aeti paat merde ja s\u00f5itsid siis Kroonlinna alla. Vahel tuli neil aga selles k\u00fclas kaua oodata j\u00e4\u00e4minekut. Kukusik\u00fclas elasid isurlased kellel olnud alati peod ja nemad seal olles saanud ka \u201eguljatada\u201c, \u00fctles Ann Ope.<\/p>\n
Kalap\u00fc\u00fcgi korrast r\u00e4\u00e4gib Ann Ope, et \u00fchevene rahvas\u2013 4 inimest, vahel ka 5 inimest \u2013 oli venekond. Tavaliselt oli 2 pere rahvas. Ann Ope k\u00e4is oma isaga ja nende naaber oli j\u00e4lle oma t\u00fctrega. Enamasti oli igas venekonnas v\u00e4hemalt \u00fcks naine. Venekondp\u00fc\u00fcdis \u00fchiselt kala, igal oli \u00fchepalju v\u00f5rke, 30 v\u00f5rku inimese peale, \u00fchiselt parandati v\u00f5rke, m\u00fc\u00fcdi kogu kalasaak ja jaotati raha \u00fchev\u00f5rra k\u00f5igi vahel, \u00fchiselt s\u00f6\u00f6di ja valmistati toit ja jagati toidukulud.<\/p>\n
Kala p\u00fc\u00fcdsid Kroonlinna all meres. \u00d5htul viisid v\u00f5rgu pakid (4) paati ja s\u00f5itsid merele ja hakkasid v\u00f5rke atma(sisse laskma, panema). V\u00f5rgud lasti p\u00f5hja. \u00d6\u00f6sel magasid merel paadis. Hommikul enne p\u00e4eva t\u00f5usu hakkasid v\u00f5rke v\u00f5tma \u2013 suistma. P\u00e4eva t\u00f5usuks oli oma 3 pakki (90 v\u00f5rku) juba v\u00e4ljas. Saadi ahvenaid, s\u00e4rgi, vimma, \u00e4ssu\u00a0(\u201e\u00e4ss\u201c, \u00fctleb Ann Ope, \u201eon \u00f6\u00f6rd seljaga, j\u00e4mme kala\u201c, Peipsis olnud seda v\u00e4he). Kui olnud \u201ep\u00e4evat\u00f5usengu tuul, siis tuli soolast vett, tolle eest kala page, siis sai paljo kala\u201c. \u00dcksvahe on nad saanud kooruskeid. Hommikuti t\u00f5mmatud v\u00e4lja vahest ainult 50 kala, m\u00f5ni hommik aga oli ka, et oma 1000 kala sai. Kala osteti t\u00fckiviisi, saja kaupa ja v\u00e4hem. Soimamehed olid juba merel vastas ja neile m\u00fc\u00fcdi enamasti kalad \u00e4ra. Soima mehed \u2013 pandur paatidega \u00fclesostjad.<\/p>\n
Suuremad kalad on kalurid siiski p\u00fc\u00fcdnud kaldale tuua, kus \u201erasnostsiku\u201c(\u0440\u0430\u0437\u043d\u043e\u0449\u0438\u043a) need linna viinud ja paremat kalade eest maksnud kui soimamehed.<\/p>\n
Ann Ope ei m\u00e4leta kalade hindu, m\u00e4letab ainult, et need olid tavaliselt v\u00e4ga odavad ja et soimamehedtegid untsuja v\u00f5tsid palju vahelt.<\/p>\n
Kalap\u00fc\u00fck oli \u00f5nne asi(Ann Ope) \u201eM\u00f5ni p\u00fc\u00fcsi k\u00fcll ilosasti, aga es saa \u00f5teviisi\u201c. Alati siis ei olnud \u00fchesugune saak, ega olnud alati k\u00f5igil ka \u00fchesugune saak, kuigi p\u00fc\u00fcdsid \u201eilosasti\u201c.<\/p>\n
V\u00f5rgu v\u00e4ljav\u00f5tmisel v\u00f5rk v\u00f5etakse kr\u00e4\u00e4tkapeale. Kr\u00e4\u00e4tkaon paadi perale \u00fcle paadi asetatud kaks ristamisi puud. Kui oli vaikne ilm \u00fcks aerude juures, kaks t\u00f5mbasid v\u00f5rke v\u00e4lja ja \u00fcks pani neid kr\u00e4\u00e4tkale ja raputas kalad v\u00e4lja.<\/p>\n
Leena Kriiska, ca 75 aastane, kes ka s\u00fcndinud ja kasvanud Piirissaares nagu ta isa ja emagi, kes samuti isaga k\u00e4inud Kroonlinna all kalastamas, \u00fctles, et nemad olnud tavaliselt paadis viiekesi. Vahel olnud nii k\u00f5rged lained, et kui paat sattunud kahe laine vahele, siis olnud kahelpool k\u00f5rval ainult vesi ja taevas \u00fcleval. Siis olnud 2 aerude juures, 2 t\u00f5mmanud v\u00f5rke v\u00e4lja ja \u00fcks pannud kr\u00e4\u00e4tkale, raputas ja noppis kalu k\u00fcljest. Aga kui v\u00e4ga suur torm oli, siis olid teised \u201ek\u00f5ik aerude man\u201c, ainult \u00fcks rebis siis ruttu v\u00f5rke v\u00e4lja.<\/p>\n
Tavalise ilmaga, korraliku t\u00f6\u00f6 juures nopitakse kalad k\u00f5ik v\u00f5rgu k\u00fcljest \u00e4ra, kui v\u00f5rgu paar v\u00e4lja tuleb keeratakse keerdu ja pannakse j\u00e4lle v\u00f5rgur\u00f5ivale pakki \u2013 15 paari, 30 v\u00f5rku. Randa j\u00f5udes v\u00f5eti pakid selga ja viidi v\u00f5rgud vaba peale, vabadelekuivama. (Piirissaare murdes vaba ~ vabad, V\u00f5rtsj\u00e4rvel vabe ~ vabed).<\/p>\n
P\u00e4eva l\u00e4bi kuivasid v\u00f5rgud rannas. \u00d5htul korjatakse sealt j\u00e4lle, pannakse pakki ja viiakse paati ning s\u00f5uti jalle merele atma. V\u00f5rkude vabadelt maha v\u00f5tmise kohta \u00fctles Ann Ope: \u201e\u00d5dangu korjad s\u00e4l\u00fcse p\u00e4ka p\u00e4\u00e4le\u201c, kivid j\u00e4id \u00fcle k\u00e4e rippuma.<\/p>\n
Kroonlinnas elasid piirissaarlased sarades, magamiseks olid l\u00f6\u00f6dud lauadest lavad. Oma riided panivad alla ja pealis riided v\u00f5tsid \u00fcle.<\/p>\n
Kahel aastal s\u00fcgisel enne koju tulekut k\u00e4is Ann Ope isaga Laadogal kalal. See oli Mihklip\u00e4eval, l\u00e4ksid l\u00e4bi Peterburgi Ladogasse.<\/p>\n
\u201eMeie\u201c, \u00fctleb Ann Ope, \u201eei tunnud kalakohti, olime 3 n\u00e4dalat, tulime \u00e4ra, ei saanud saaki suurt midagi. Venelased said sel korral seal palju kalu ja parte\u201c. Teisel s\u00fcgisel on nad varem l\u00e4inud Laadogale ja on saanud suuremat saaki, kalu ja v\u00e4hke. Need olnud suured v\u00e4hid. Soimamehed on k\u00fcll vastas olnud, aga pole v\u00e4hke tahtnud. Nendega pole m\u00f5istnud nad midagi teha, visanud maha niisama, l\u00f5hkunud teised vaid v\u00f5rke.<\/p>\n
Kroonlinna all olid terve suve paigal. M\u00f5nikord on tulnud jaanip\u00e4eval (24.VI) 2-3 n\u00e4dalaks koju. Koju tulid siis paatidega. Kui oli peri tuul, tulid ruttu. Kolmap\u00e4eval hakkasid tulema ja laup\u00e4eval vara olid ju kodus. Narva kosest tulid paadid 4 klm. ulatuses hobustega edasi tuua. K\u00e4isid siis ikka jaanip\u00e4eval V\u00f5nnu surnuaia p\u00fchal. L\u00e4ksid j\u00e4lle paatidega tagasi. S\u00fcgisel, kes tahtis paadiga tagasi tulla, tuli ju enne Mihklip\u00e4eva Kroonlinna alt tulema. Kes ilma paadita, s. o. paadi maha j\u00e4ttis, kalastas k\u00fclma tulekuni. Tulid tihti rongiga Pihkva sealt laevaga koju. Kui aga laev enam ei k\u00e4inud, s. t. vahepeal oli nii k\u00fclmaks l\u00e4inud, tulid Tartu ja hakkasid Tartust koju minema, siis oli \u201evilets koju saada\u201c. L\u00e4ksid jala Tartust. Ann Ope jutustab \u00fchest niisugusest reisist koju, kui \u201ekate vene rahvas\u201c nemad ja veel \u00fcks venekond naabreid j\u00e4id hiljaks koju tulema. Tartust v\u00f5tnud siis voorimehe, kuna nad tee peal olid k\u00f5ik haigeks j\u00e4\u00e4nud. Voorimees viinud neid siis Meerapaluni, sealt aga pidanud jala minema, kuna olnud niiv\u00f5rd sula, et hobusega \u00fcle pole juletud s\u00f5ita. J\u00e4\u00e4 ragisenud jalgade all. T\u00f5tatud siis kiiresti, aga kui nagu Ann Ope \u00fctles, \u201e\u00fcle kurgu said, l\u00e4ks ta jo illokesi oma ette\u201c, s. t. \u00fcle s\u00fcgava koha (kurgu) saades polnud j\u00e4\u00e4st labi murdes enam uppumisohtu.<\/p>\n
Vahest on nad ka Narva kaudu koju tulnud.<\/p>\n
Kroonlinna reisud on sajandi vahetusel \u00e4ra j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
\u201eSee oli\u201c, \u00fctleb Ann Ope oma kaluri p\u00f5lve kohta, \u201eselge vaevaline elo\u201c. Eriti palju on saanud k\u00fclmetada talvep\u00fc\u00fcgil. Villane seelik on k\u00fcll olnud seljas aga p\u00fckse ei olnud t\u00fcdrukud kunagi jalga pannud, kuigi isa vahel suure k\u00fclmaga sundinud teda p\u00fckse jalga ajama. T\u00fcdrukud m\u00e4hkinud vahel k\u00f5va pakasega r\u00e4tikud omale \u00fcmber p\u00f5lvede.<\/p>\n
Ann Ope plika p\u00f5lves, siis ca 1885. a. oli tema isal j\u00e4rgmised kalap\u00fc\u00fcnised:<\/p>\n
v\u00f5rgud<\/p>\n<\/li>\n
v\u00e4ike kiisa meres suviseks p\u00fc\u00fcgiks<\/p>\n<\/li>\n
j\u00e4mmekiisa meres talviseks<\/p>\n<\/li>\n
raga<\/p>\n<\/li>\n
raga (ra`) tiibadele ehitati lutsunoot<\/p>\n<\/li>\n
resentsad \u2013 h\u00f5redad latika v\u00f5rgud.<\/p>\n<\/li>\n<\/ol>\n
\u201eMeil\u201c, \u00fctleb Ann Ope, \u201emuid ei olnud, me ei elanud j\u00f5ukasti. Kes rikkamad olid, neil oli veel teisigi riistu\u201c.<\/p>\n
\u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Kalap\u00fc\u00fcgist Peipsil<\/p>\n V\u00f5rgudolid nakkusv\u00f5rgud, samad millega k\u00e4idi Kroonlinnas. Nendega p\u00fc\u00fcti ka Peipsil.<\/p>\n Samade v\u00f5rkudega k\u00e4idu ka koputamas. Koputamas k\u00e4idi pilliroos ja varedel. Pilliroo seest saadi s\u00e4rgi ja ahvenaid. Kajakad ateti\u00fcmber, s. t. v\u00f5rgud lasti s\u00f5\u00f5ris\u00fcmber selle koha, kus oli kajakaid. Siis s\u00f5ideti pilliroog risti-p\u00f5iki l\u00e4bi ja kollistati vastu paati. Nii koputati terve p\u00e4ev. Saadi vahel kuni 15 puuda kala p\u00e4evas. Ka varedepeal koputati. Peipsis on palju kivivaresid j\u00e4rve p\u00f5hjas. Neid kohti leitakse rannam\u00e4rkide abiga (samasugune p\u00fc\u00fck varedel ja nende m\u00e4\u00e4ramine rannam\u00e4rkide j\u00e4rgi on ka V\u00f5rtsj\u00e4rvel). Kui \u201em\u00e4rgi j\u00e4rgi \u00e4ra ajad\u201c, siis katsutakse ridvaga \u2013sost`iga \u2013 tasakesi, et kala \u00e4ra ei p\u00f5geneks, kus kivid on. Sost(vene s\u00f5nast \u0448\u043e\u0441\u0442) on suur ritv, mille otsas on raud. Et puu l\u00f5hki ei l\u00e4heks on ridva otsas raudr\u00f5ngas. Kaasas on kahepeale koputamise juures kaluritel 8 v\u00f5rku, iga v\u00f5rk 30 mtr., all servas kivid, \u00fcleval 7-8 cm pikkused kasetohust keeratud pullod. V\u00f5rgud lastakse praegu V\u00f5rtsj\u00e4rvel varede \u00fcmber sisse kolmes kontsentrilises ringis. Alguses v\u00e4ljaspoole k\u00f5ige suurem v\u00f5rguring, siis sellest v\u00e4iksem ja kolmas k\u00f5ige vaiksem s\u00fcdames. Samuti tehtud ka Piirissaares. Selle pika ridvaga sostiga \u2013 katsutigi siis vare kohta, raud k\u00f5lksub vastu kivi. Tehakse 2 ringi v\u00f5rkude kohal ja koputatakse siis ridvaga vare pihta, t\u00f5mmatakse v\u00f5rgud v\u00e4lja ja lastakse uuesti sisse igakord ise varel. Nii koputatakse 10-15 korda p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n Ann Ope poeg kalur J. Ope arvab, et koputamine on t\u00fchi mood, ahven tema arvates ei kartvat koputamist (koputati just selle m\u00f5ttega, et ahven p\u00f5geneb varelt eemale ja satub vare \u00fcmbere seatud v\u00f5rku). Kord olnud temal Peipsil v\u00e4ga suur ahvena saak. Saanud 3 ringiga 15000 ahvenat, ca 15 puuda korraga. Kui v\u00f5rkude v\u00e4ljav\u00f5tmine l\u00f5ppenud hakanud ahvenad uuesti varel m\u00e4ngima.<\/p>\n Kuid nii V\u00f5rtsjarve kohalikud kalurid, kui ka sinna tulnud piirissaarlased ikkagi koputavad varedele.<\/p>\n Meres (vene keeles \u043c\u0435\u0440\u0435\u0436\u0430), selle v\u00f5rk kooti peenemast l\u00f5ngast. V\u00f5rgu lina k\u00f5rgus oli rinnuni, all servas olid kivid, peal servas l\u00f5stad (lavvokese, mulgu sehen), auguga lauad. Kui lauda ei olnud pandi ka korgid. Suvi-meres oli talvemeresist tihedama silmaline. Talve meresi silma suurus oli \u201eveidim kui kolmes\u00f5rmeline\u201c, aga j\u00e4lle natuke \u201ekahes\u00f5rmelisest\u201c suurem. Talve merest kutsuti ka \u201ej\u00e4me kiisa meres\u201c, sellel oli pera taga ja p\u00fc\u00fcti sellega suuri kiisku. J\u00e4rjelikult oli j\u00e4me kiisa meresnoot, pera ja harudega, millega talvel j\u00e4\u00e4 alt p\u00fc\u00fcti. Meresega p\u00fc\u00fcgil oli merese selts, 10 inimest. Mitu aastat oli \u201e\u00fcks kindel selts\u201c. \u00dche merese seltsi peale, s. o. 10 inimese peale oli 6 \u201ej\u00e4me kiisa merest\u201c. Tavaliselt k\u00e4idi \u00fchest perest paari kaupa. Paari peale toodi kaasa 1 meres. Hommikul enne p\u00fc\u00fcki \u201eaeti meresid \u00f5rnalt piiritsaga kokku\u201c,\u201e\u00f5htul tegime j\u00e4lle l\u00f5ngast lahti\u201c, ja iga\u00fcks l\u00e4ks oma meresiga koju. S. t. meresid \u00f5mmeldi noodaks kokku. Harud t\u00f5id iga\u00fcks kodunt. Pera oli \u00fchine. Hommikul mindi p\u00fc\u00fcgile kelguga, millel oli peal oma meres, v\u00f5eti \u00fches ka tuur ja labidas.Viglasidoli seltsi peale 2, need olid kummagi hirsniku k\u00e4es. Hirsnikke oli 2, kummagi tiiva peal 1 hisnik. Kummagi haru peal oli 3 meest. Saak jaotati v\u00f5rdselt osav\u00f5tjate arvu peale. Ann Ope k\u00e4is isaga kahekesi, said 2 osa saagist. Hirsnik sai v\u00f5rdselt teisega tasu \u201etoda oli k\u00fcllalt\u201c, \u00fctleb Ann Ope, s. t. aitas hirsnikule teistega v\u00f5rdsest tasust.<\/p>\n J\u00e4\u00e4sse raiuti im\u00e4l\u00e4pp \u2013 sisselaskmise auk, kust meres sisse aeti, sisselaskja oli im\u00e4l\u00e4p\u00fcmiis. V\u00e4iksem augu rida l\u00e4ks s\u00f5\u00f5ris kahelpool kuni suurima v\u00e4ljat\u00f5mbamise suitsme-auguni.Loomuse(merese harude vaheline ala) sisse j\u00e4\u00e4le l\u00f6\u00f6di m\u00fcta-augud. Kui noota hakati v\u00e4lja t\u00f5mbama kogusid k\u00f5ik suitsme augu juurde ja hakkasid noota v\u00e4lja t\u00f5mbama. \u00dcks aga l\u00e4bi m\u00fcta-aukude l\u00f5i m\u00fctaga, hirmutas kiisku meresisse. Ann Ope jutustab, et kiisk, kui meres \u00fcle l\u00e4heb, pelgab tolmu ja poeb peaga j\u00e4rve liiva sisse. Kui meres \u00fcle l\u00e4inud, kargab v\u00e4lja ja paneb meresile tagant j\u00e4rele. M\u00fctates hirmutatakse ta siis v\u00f5rku.<\/p>\n K\u00f5iki auke, mis nooda t\u00f5mbamisel j\u00e4\u00e4sse raiuti kutsuti l\u00e4pp. Nii oli, nagu \u00f6eldud, im\u00e4l\u00e4pp ja suitsmel\u00e4pp. Vanasti, Ann Ope s\u00f5nade j\u00e4rgi, on suitsmel\u00e4pi, v\u00e4ljat\u00f5mbamise augu nimi olnud antav.<\/p>\n Merest aeti j\u00e4\u00e4 alla nagu noota, v\u00e4lja t\u00f5mmates raputati teine teisest selise n\u00f6\u00f6rist kinni v\u00f5ttes ja kiisad pudenesid j\u00e4\u00e4le. Suvel t\u00f5mmati ka nooda viisi sama talvemeresiga vahel. Siis saadi v\u00e4iksed siigu ja muud v\u00e4hemat kala.<\/p>\n Talvine noodap\u00fc\u00fck, \u00fctleb Ann Ope, oli raske t\u00f6\u00f6. \u201eMa ka vahesti suistse, ragosi auke, tahtsi k\u00f5ik t\u00fc\u00fcd tett\u00fc, noore poisiga ragosime v\u00f5idi, ragomine on rasse t\u00fc\u00fc, kui j\u00e4\u00e4 on paks\u201c.<\/p>\n Suvel oli t\u00f6\u00f6 kerge. Suvine kiisameres oli tihedama silmaline. Kui kevadel oli l\u00e4mmi, said v\u00e4iksesilmalise meresiga ka kiisku. V\u00e4ikest kiisamerest pandi suvel sisse paadist kas 1 v\u00f5i kahekesi.<\/p>\n Raga. Ann Ope \u00fctleb, \u201ekui ma noor olin, siis p\u00fc\u00fcdsime ragaga \u00f6\u00f6siti ihest. Raal oli pera taga (kott ilma pujuseta ja vitsadeta) ja tiivad\u201c. Enne Ann Ope kalal k\u00e4imist, teiste vanemate jutu j\u00e4rgi teab ta r\u00e4\u00e4kida, et vanasti p\u00fc\u00fctud ragaga \u00f6\u00f6ssi ihest(siiga) 3-si \u00fchest paadist. Kui tema algas kalal k\u00e4imist, siis p\u00fc\u00fcdsid nad neljakesi \u00fchest suuremast paadist \u00f6\u00f6siti ihest. \u00dcks raga tiiva ots oli siis ankrus. Ankru seadeldis oli puupang, mille p\u00f5hjas oli r\u00f5ngas, r\u00f5nga k\u00fcljes rippus n\u00f6\u00f6r ja n\u00f6\u00f6ri otsas kivi \u2013 see oligi ankruks. Hiljem on Ann Ope k\u00e4inud ragaga p\u00fc\u00fcdmas 2 paadiga. V\u00e4iksemas paadis olnud 2 inimest, suuremas 3-4 inimest. Raga atetakse sisse ringis. Suur paat seisis paigal. V\u00e4ike paat laseb sisse ja s\u00f5uab v\u00f6\u00f6ris teise paadi juurde. V\u00e4ikses paadis olijate k\u00e4est v\u00f5etakse n\u00fc\u00fcd teine tiiva ots ka suurde paati ja hakatakse n\u00fc\u00fcd \u00fchiselt 5-6 inimesega raga t\u00f5mbama.<\/p>\n Kui Ann Ope noor oli oli Piirissaares kombeks, et k\u00f5ik l\u00e4ksid \u00f5htul \u00f6\u00f6sisele ihese p\u00fc\u00fcgile ragaga teatud kohast rannas \u00fchel ajal ja \u00fche korraga.<\/p>\n \u201eOli s\u00e4\u00e4rane nukk v\u00f5i kotus, kun olid paadid ja raad, k\u00f5ik pidid minema \u00fcten roo veerest kun paagust korraga vatkaga mindi\u201c.<\/p>\n P\u00e4eva veeru ajal mindud sinna valmis ja oodatud kuni olid k\u00f5ik koos. Siis mindud vatkaga.<\/p>\n Kui rand oli kord \u00fchiselt k\u00f5rvuti l\u00e4bi t\u00f5mmatud, siis v\u00f5is iga\u00fcks p\u00fc\u00fcda kus tahtis ja kus kala sai ja nii kaua kui p\u00fc\u00fcda tahtis. M\u00f5ni p\u00fc\u00fcdis \u00f6\u00f6 otsa. P\u00e4eva l\u00e4bi rand oli vagane \u201erand hengas\u201c. Kui keegi oleks seal k\u00e4inud kolistamas, oleks kala \u00e4ra p\u00f5genenud.<\/p>\n Sarnane komme \u00fchiselt kalap\u00fc\u00fcki alustada \u00f6\u00f6sisel ragaga ihesep\u00fc\u00fcgil kestis Ann Ope \u00fctlemise j\u00e4rgi 1890. aastani. Siis kadus ihese p\u00fc\u00fck ragaga \u00e4ra ja hakati tarvitama suuri m\u00f5rdu. Ann Ope \u00fctleb, et Kroonlinnas on p\u00fc\u00fctud juba tema k\u00e4ikude ajal suurte m\u00f5rdadega kala. Esimesena on Piirissaares hakanud suurte m\u00f5rdadega kala p\u00fc\u00fcdma Jakob Muutra ja on saanud palju kalu \u201emuudkui vali v\u00e4lja\u201c. \u201eMeie\u201c, \u00fctleb Ann Ope, \u201ep\u00fc\u00fcdsime \u00f6\u00f6 otsa ragaga, saime 10 ihest, v\u00e4ga hea oli kui 20 saime, \u00f5ige harva \u00f5nnestus saada 30-40 ihest \u00fchel \u00f6\u00f6l. M\u00f5rdadega sai palju rohkem. Alguses, kui m\u00f5rrad tulid, pandi nad madalale, p\u00e4rast s\u00fcgavale. Siis j\u00e4i \u00f6\u00f6sine ragaga p\u00fc\u00fck \u00e4ra ja hakati p\u00fc\u00fcdma m\u00f5rdadega\u201c.<\/p>\n P\u00e4ris \u00e4ra ei kadunud raga ometi. Veel 1925-1930 aastal on nad Piirissaares p\u00fc\u00fcdnud ragaga latikaid. Ann Ope m\u00e4letab, kuidas 1921. a. paiku olnud head soojad ilmad kevadel. Latik l\u00e4inud sel suvel Piirissaarest l\u00e4bi Pihkva j\u00e4rve. Siis on saadud v\u00e4ga palju latikaid. Joh. Ope t\u00e4iendab ema teateid ja \u00fctleb, et nad on sel korral p\u00fc\u00fcdnud isaga kahekesi ragaga latikaid ja saanud 2 n\u00e4dala jooksul 120 puuda kala. Latika kilo aga maksnud ainult 3 senti. Ei ole tasunud neid m\u00fc\u00fca. Selle kahe n\u00e4dala jooksul on nad k\u00f5ik need kalad \u00e4ra kuivatanud. Talvel on nad k\u00e4inud siis laatadel m\u00fc\u00fcmas ja saanud 25 senti kilo`st. Aga kes kalureist sel korral hoolega ei soolanud ega kuivatanudja katsusid toorest kalast lahti saada, pidid muist auku ajama, kuna ei leidnud ostjaid ja kalad l\u00e4ksid halvaks.<\/p>\n Lutsup\u00fc\u00fcgist \u00a0k\u00f5neledes \u00fctleb Ann Ope, et tema noorp\u00f5lves on p\u00fc\u00fctnud lutsu lutsunoodaga. Lutsunooda tiivad olid h\u00f5redasilmalisest v\u00f5rgust. Silmale l\u00e4ks pea k\u00e4si sisse ja \u201epeen s\u00f5rm veel manu\u201c. P\u00e4ra oli kotimoodi ilma vitsata ja pujuseta ja tihedama silmaline kui tiivad. \u201eLutsunoota ei olnud juba siis, kui abiellusin\u201c, \u00fctleb Ann Ope. Ka lutsunoota on asendanud suured m\u00f5rrad.<\/p>\n Lutsud koevad kolmekuninga p\u00e4eval s. o. vana kalendri j\u00e4rgi 6. jaan. (praegu 19 jaan.) T\u00f5nisep\u00e4eval, vana kal. j\u00e4rgi \u00a0— jaan. on lutsu \u201ekeskkudu\u201c. Kolmekuningap\u00e4eval ta alustab kudemist. Kui k\u00f5ige suurem tuisk, siis luts kudeb. Siis p\u00fc\u00fcti lutsu vanasti kas noodaga v\u00f5i \u00f5ngega. Lutsu \u00f5ngitseti \u0161orta`ga (lutsum\u00e4nnaga). See on \u201eharaline \u00f5ng , s\u00f5rmused peal\u201c (AO.). \u0160ortal on kahes\u00f5rme j\u00e4medune puuvars taga. Sellega t\u00f5ukab \u2013 mulgust\u2013 alla ja koputab ise varrele. \u201eHel\u00fc\u201c peab olema mahe, k\u00f5igi s\u00f5rmustega ei saa\u201c, \u00fctleb Ann Ope.<\/p>\n Joh. Ope seletab helina otstarvet niiviisi, et emaluts kudedes h\u00f5\u00f5rub end vastu liiva ja sellest tekib teatud heli, mille peale isalutsud ligi tulevad. Samasugust heli peab tema arvates j\u00e4ljendama ka \u00f5ngek\u00fclge seotud r\u00f5ngad \u2013 s\u00f5rmused. J. Ope \u00fctleb oma t\u00e4helepanekutest, et kui esimesena saad k\u00e4tte emalutsu, siis on kindel, et p\u00e4rast saad 7-8 isa kohe tagant j\u00e4rgi. Koputades varrele, annavad s\u00f5rmused heli. Et koputada, peab panema k\u00e4e vette. Tavaliselt oli k\u00e4es nahkkinnas, millele pandi \u00f5led sisse. Madalamas vees p\u00fc\u00fctakse puuvarrega \u0161ortaga, kus aga s\u00fcgav nagu Sorentse pool (vasknarva pool), seal oli \u0161orta n\u00f6\u00f6ri otsas. Kui p\u00fc\u00fcdes tunned, et luts otsa tuleb, peab kohe v\u00e4lja t\u00f5mbama \u201emitte \u00fchte n\u00f5ksu ei tohi anda tagasi\u201c.<\/p>\n Sarnaseid lutsu\u00f5ngi \u201e\u0161ortasid\u201c on piirissaarlastele teinud vanasti tsaariajal \u201eVenemaa poolel\u201c s.t. teiselpool j\u00e4rve elanud vana eestlane sepp Luu k\u00fclas. \u0160ortaga lutsu p\u00fc\u00fcdmist kutsusid piirissaarlased \u0161ortavat.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Angerjap\u00fc\u00fcgist<\/p>\n Piirissaarlased eestlased ja venelased on k\u00e4inud 1920. aastate algul Muhu v\u00e4inas angerjaid \u201esosima`s\u201c, s. t. v\u00e4stardega raiumas. Seda on peamiselt tehtud talvel l\u00e4bi j\u00e4\u00e4. Angerjas l\u00e4heb talveunne j\u00e4rve- v\u00f5i merep\u00f5hja, kaevab ennast liiva nagu look, sabaots ja pea mustendavad v\u00e4ljas. Angerjaid on olnud Muhu v\u00e4inas nii tohutud hulgad, et m\u00f5ni v\u00f5tnud neid 2-3 puuda v\u00e4lja. Sel korral olnud seal nii suur hooaja p\u00fc\u00fck, et j\u00e4\u00e4le tekkinud p\u00e4ris laat, kogunud p\u00fc\u00fcdjaid, ostjaid ja kaubam\u00fc\u00fcjaid, kes p\u00fc\u00fcdjatele ja ostjatele m\u00fc\u00fcnud saia, kompvekke ja muud. See raiumine h\u00e4vitanud aga asjata tohutult angerjaid. Palju on raiutud neid vigaseks, mida pole k\u00e4tte saadud. Kevadel on meri randa v\u00e4lja uhtunud heinakaarte viisi l\u00f5pnud angerjaid. Selle peale olevatki massiline angerjas Muhu v\u00e4inast kadunud. See kestnud paar talvet sarnane raiumine ja siis keelatud \u00e4ra.<\/p>\n Piirissaarlased on k\u00e4inud angerjaid p\u00fc\u00fcdmas ka Matsalu lahel luham\u00f5rdadega.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Kala s\u00e4ilitamisest<\/p>\n Kala s\u00e4ilitamise kohta \u00fctleb Ann Ope, et tema noorp\u00f5lves s\u00e4ilitati kala ainult kuivatatult. Enne kuivatamist hoitakse kala soolas. Enne soola panemist kala puhastatakse soomusest, v\u00f5etakse sisikond v\u00e4lja ja l\u00f5igatakse mitte k\u00f5hu alt vaid seljast l\u00f5hki. Kui on suur paksu seljaga kala l\u00f5igatakse sinnapoole, kus selgroog j\u00e4\u00e4b, sooned sisse ja raputakse sinna sisse soola. Kui on pilvealused ilmad, et kala ruttu ei kuiva, tuleb panna rohkem soola ja hoida kauem soolas. Kala pannakse soola seljad, s. o. naha pool \u00fclespoole. Ainult ahvenad, millel ei saadud soomust \u00e4ra, kui j\u00e4rvelt tulles v\u00e4ga \u00e4ra kuivasid, laoti t\u00fcnni k\u00f5hupool \u00fclespoole, kuna soomus soola l\u00e4bi ei v\u00f5ta. Soojal ajal ilusate p\u00e4ikese paisteliste ilmadega lastakse kala soolas olla pool p\u00e4eva ja \u00fche \u00f6\u00f6, k\u00fclmemal ajal ja vilu, varjuliste ilmadega \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev. Siis v\u00f5etakse kala v\u00e4lja ja pannakse kuivama. Ka praegu toimitakse nii m\u00f5nda kala v\u00e4hesel arvul karsis kuivatades. Vanasti on Piirissaares kala kuivatatud mitmet moodi. Pandi 2-3 kala \u00fchtekokku \u201elanga otsa\u201c. Suuri havisid ja lutse kuivatati ridva k\u00fcljes. Havidel ja lutsudel torgati ritv peast l\u00e4bi ja kuivatati niiviisi. V\u00e4ikseid kalu on kuivatatud arate`l. Arateon v\u00f5rgust tehtud raam, nelja otsa all toed, peale t\u00f5mmatatakse ka v\u00f5rk, et linnud ega kassid kalu k\u00e4tte ei saaks.<\/p>\n Pilt tekstiga<\/p>\n Ann Ope selgitas v\u00f5rdlevalt selle nimetust, et nende k\u00fclas kutsutud nagu \u00f6eldud arraitja arate, aga 10 klm. \u00fcle j\u00e4rve kutsutud seda kala kr\u00f5ksja lisas juurde: \u201eig\u00e4n k\u00fcl\u00e4n oma kiil, igan peren oma taar\u201c. Vanasti nagu n\u00fc\u00fcdki pandi kalu kuivama ka karssidesse (foto 10).<\/p>\n Pildid tekstiga<\/p>\n V\u00e4iksemad kalad saavad valmis 3 p\u00e4evaga, suuremad tahavad kuivada kauemini. Kala peab panema kuivama ikka ilusa p\u00e4ikesepaistelise ilmaga, et kohe esimesel p\u00e4eval t\u00f5mbaksid kuivaks, muidu l\u00e4hevad libedaks, haisema ega k\u00f5lba enam s\u00fc\u00fca. Kui kala on kuivatatud siis kas k\u00fcpsetati ta ahjus \u00fcle v\u00f5i pandi t\u00fcnni.<\/p>\n P\u00e4rast leivak\u00fcpsetamist pandi niisugust kuivatatud kala veel ahju. Pidi olema paras jagu kuumust, et kalad saaksid parajad muredad. Kui oli v\u00e4he sooja, said vintsked, kui liialt sooja p\u00f5lesid j\u00e4lle liiga \u00e4ra. Parajalt k\u00fcpsetatud kala oli v\u00e4rskelt v\u00e4ga hea s\u00fc\u00fca. Neid koguti k\u00fcpsetatult kotti ja pandi tagavaraks puu k\u00fclge rippuma. Seistes muidugi ei olnud nad enam nii head \u201enagu k\u00f5ik asi, mis vanaks l\u00e4eb\u201c, \u00fctles Ann Ope.<\/p>\n Kuivatatud kala hoiti ka t\u00fcnnides. Kui arvati, et k\u00fcllalt pole soolased, raputati veel soola neile vahele. Kuivatatud kalad laoti t\u00fcnni j\u00e4llegi nahapooled \u00fclespoole, tihedasti t\u00fcnn t\u00e4is, siis pandi vajutus peale ja k\u00f5vasti kaanega kinni. T\u00fcnn pidi olema tihe ja k\u00f5va, et tolm sisse ei p\u00e4\u00e4seks. T\u00fcnn pidi seisma puutumata \u201ekalad tahtva seda\u201c et kui paned \u201esis \u00e4ra enam putu\u201c. Kui puudutad l\u00e4hevad musti kibenaid t\u00e4is. T\u00fcnni lahti v\u00f5ttes, tuli see ka ruttu \u00e4ra tarvitada. Sarnast kuivatatud soolast kala, mis hoiti t\u00fcnnides kutsuti silkikalaks.<\/p>\n Piirissaares hakati hiljem, ca 1905.a. (Ann Ope: \u201cma olli sis jo \u00fcts aastat 30-35\u201c) kalu saunades soojaga kuivatama.<\/p>\n Silkikalaks tehti k\u00f5iki kalu \u2013 latikaid, ahvenaid, kohasid, harisid, lutse, s\u00e4rge jne.<\/p>\n Piirissaarlased on \u201eviimasel ajal\u201c (s. o. enne teist maailmas\u00f5da umbes) hakkanud soolama ka ihest, siiga, mida Ann Ope \u00fctleb tema noorp\u00f5lves ei tehtud. Piirissaarel elavad piirivalvurid on soolanud ihest ja neilt, \u00fctleb Ann Ope, on ka nemad \u00f5ppinud.<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n Kalade rahvap\u00e4rastest nimetustest<\/p>\n Kalade rahvap\u00e4rastest nimetustest piirissaarlaste seast olgu esitatud j\u00e4rgmised deminutiivsed nimetused:<\/p>\n havve n\u00f5gel<\/p>\n latika lips<\/p>\n ahvena k\u00f5ll<\/p>\n ahvena moks<\/p>\n lutsu pulk<\/p>\n sudaku junn<\/p>\n ihese ts\u00e4nk\u2013 keskmise kohta<\/p>\n ihese salak ja n\u00e4\u00e4t \u2013 suurema kohta<\/p>\n Saagi kohta tarvitatakse ka kala deminutiivset nimetust, kui saak v\u00e4hene. N\u00e4iteks saad saagiks ainult paar haugi \u00f6eldakse \u201esain paar havven\u00f5gla\u201c, see ei t\u00e4henda sel korral, et need havid ise tarvitsesid olla just v\u00e4ga v\u00e4iksed, vaid kala deminutiivne nimetus t\u00e4hendab sel korral kogu saagi v\u00e4hesust.<\/p>\n \fKalastusega seotud vanadest uskumustest<\/p>\n Kalastusega seotud vanadest rahva uskumustest Ann Ope palju ei teadnud. Kui esimest korda p\u00fc\u00fcgi hooajal j\u00e4rvele mindi ja naine t\u00fchjade pangidega vastu tuli, p\u00f6\u00f6rasid m\u00f5ned kohe tagasi ega l\u00e4inudki kalale. Ei tasunud minna, siis \u00f5nne ei olnud. See esimene vastutulek m\u00f5jus tervele selle hooaja kalap\u00fc\u00fcgile. Teistkordsel j\u00e4rvele minekul enam seda vastutulekut nii ei kardetud. Aga esimest korda oli see v\u00e4ga t\u00e4htis. Kehva kalasaagi korral kuuldi \u00f6eldavat: \u201eN\u00e4e, eks ta tuli t\u00fchjade pangidega vastu, ette juba teada, et ei saa \u00a0midagi\u201c.<\/p>\n Kui esimest korda kalale mindi, tehti tuli ukse k\u00f5rvale ja naine h\u00fcppas sellest \u00fcle.<\/p>\n Opede naaber Piirissaares kartnud kaemist. Kui hommikul toast v\u00e4lja tuli, keeras palitu siilud \u00fclesse v\u00f6\u00f6 vahele, siis kuri silm ei pidanud m\u00f5juma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Enne kevade tulekut, kevad talvel ehitati v\u00f5rgud \u00e4ra ja saadeti v\u00f5rgud ja toidukraami hobustega viimase tugeva j\u00e4\u00e4 ajal Vasknarva ette. Inimesed ise l\u00e4ksid p\u00e4ris viimase j\u00e4\u00e4ga, kui see veel v\u00e4he kandis jala j\u00e4rgi. K\u00f5ik piirissaarlased, kes Kroonlinna all k\u00e4isid, l\u00e4ksid k\u00f5ik \u00fchekorraga minema, suurem osa oli eestlasi, kuid oli ka venelasi.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":426,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[20],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/158"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=158"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=158"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=158"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=158"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}