\u00a0<\/strong><\/strong><\/p>\n \u0421\u043e\u0435\u0434\u0438\u043d\u0435\u043d\u0438\u0435 \u043c\u0435\u0436\u0434\u0443 \u043e\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432\u043e\u043c \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440 \u0438 \u043c\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u043a\u043e\u043c \u0431\u044b\u043b\u043e \u0432\u0441\u0435\u0433\u0434\u0430 \u043e\u0441\u043b\u043e\u0436\u043d\u0435\u043d\u043e.<\/p>\n \u0412 1926 \u0433\u043e\u0434\u0443 \u0447\u0435\u0440\u0435\u0437 \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440 \u043f\u0440\u043e\u0448\u043b\u043e 160 \u043a\u043e\u0440\u0430\u0431\u043b\u0435\u0439 \u0438 1527 \u043f\u0430\u0441\u0441\u0430\u0436\u0438\u0440\u043e\u0432. \u041f\u0435\u0440\u0435\u0432\u0435\u0437\u043b\u0438 16.517 \u043f\u0443\u0434\u0430 \u0442\u043e\u0432\u0430\u0440\u043e\u0432.<\/p>\n Kuid k\u00f5ik see oli v\u00e4ga vaevaline, ise\u00e4ranis tormiste ilmadega, sest suured laevad, mis 6 jala (1,80 m) s\u00fcgavuselt vees istusid, pidid saart \u00fcmbritseva madaliku t\u00f5ttu kaldast veerand kuni pool versta eemal seisma j\u00e4\u00e4ma. Seal laaditit kraam ja reisijad lootsikutesse. Lootsikutele tulid vastu hobusemehed, kes tulijad koos pampudega vankritel l\u00f5plikult kuivale maale toimetasid.<\/p>\n Ometi oli saare l\u00f5unapoolses otsas olemas endistest aegadest lai ja s\u00fcgav kraav, mis kaevatud umbes saja aasta eest ning ajapikku t\u00e4iesti kinni kasvanud. Selle s\u00fcvendamisel v\u00f5inuks laevad otsekohe kalda \u00e4\u00e4rde p\u00e4\u00e4seda. Samas oli ka koht sadama loomiseks.<\/p>\n Nii esitasidki piirisaarlased 1931. aastal teedeminister Aleksander Oinasele, kes \u00a0koos k\u00f5rgemate ametnike ning Tartu sadamakapteni hr. Rait Vatseliga L\u00f5una-Eesti veeteedel ringreisi tegi ning ka Piirisaart k\u00fclastas, palve, et saarele saaks ehitatud 1 \u215f\u2082 km pikkune kanal, mis \u00fchendaks Eesti poolse ranna Vene poolsega.<\/p>\n Piirisaare k\u00fcla asus ju Vene piiri \u00e4\u00e4res, kuid laevadel polnud v\u00f5imalik seal madala vee t\u00f5ttu peatuda, mist\u00f5ttu nii reisijate- kui ka kaubalaevad peatusid soostunud Eesti poolse kalda l\u00e4heduses. See omakorda v\u00f5ttis kohalikelt elanikelt v\u00f5imaluse oma kaupa odavatel tingimustel edasi toimetada, tehes piirisaarlaste kauba 2 senti puuda pealt kallimaks.<\/p>\n Piirisaar, oma k\u00fcllalt arvestatava hulga elanikkonnaga, pidi saama v\u00e4hegi korralikuma \u00fchenduse. Kanalist l\u00e4bip\u00e4\u00e4s avanuks suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse mugavaks transpordiks.<\/p>\n Minister, m\u00f5istes olukorra t\u00f5sidust, eraldas rahalised vahendid ning kanali h\u00e4daabi korras s\u00fcvendamine algas 1933. aasta jaanuaris.<\/p>\n Esialgu leidis kaevet\u00f6\u00f6del t\u00f6\u00f6d korraga k\u00fcmmekond inimest, keda siis kolme p\u00e4eva takka teiste vastu vahetati, et suuremale arvule elanikele t\u00f6\u00f6d pakkuda, kuna Piirisaarel oli t\u00f6\u00f6tuid 224 inimest. Kaevet\u00f6\u00f6del osalesid peamiselt mehed, kuid ka m\u00f5ned kangemad naised l\u00f5id k\u00e4ed k\u00fclge. Meeste p\u00e4evapalk oli 1.30 Eesti marka, naiste p\u00e4evapalk oli 1.10 Eesti marka. Hobusega meeste p\u00e4evapalk oli 2.40 Eesti marka. T\u00f6\u00f6tati kolme k\u00e4sikopaga ja kuna asjad edenesid j\u00f5udsasti, paluti t\u00f6\u00f6de laiendamiseks ka lisakrediiti.<\/p>\n Veeteede valitsuse esindaja inspektor Freiberg k\u00e4is kohal t\u00f6\u00f6dega tutvumas, j\u00e4i nendega t\u00e4iesti rahule ning teedeminister m\u00e4\u00e4raski t\u00e4iendavat krediiti 500 krooni.<\/p>\n Kuid kuna s\u00fcvendust\u00f6\u00f6de eelarves oli krediiti antud ikkagi ainult 20.000 kuubikmeetri krundi v\u00e4ljat\u00f5stmiseks, oldi \u00fchel hetkel sunnitud t\u00f5dema, et kanali s\u00fcvendamine tuleb poole pealt krediidipuudusel katkestada ning edaspidine t\u00f6\u00f6 j\u00e4tta paremate aegade lootuses tuleviku peale.<\/p>\n Kuid kuna olukord oli sedav\u00f5rd hull, et tormise ilmaga Piirisaarele enam paatidegagi ei p\u00e4\u00e4senud, r\u00e4\u00e4kimata laevast ning see teema oli p\u00e4evakorral olnud juba ligemale k\u00fcmme aastat, n\u00e4gi veeteede valitsuse s\u00fcvendust\u00f6\u00f6de kava ette 1935. aasta suvel Piirisaare kanali puhastamise ja s\u00fcvendamise t\u00f6\u00f6de uuesti k\u00e4sile v\u00f5tmise.<\/p>\n <\/p>\n 1935. aasta juunis s\u00f5itis Tartust v\u00e4lja aurulaev \u201cUku\u201d, tuues kaasa praami koos s\u00fcvendusabin\u00f5ude, seitsme k\u00e4sikopa ja meeskonnaga. T\u00f6id hakkas juhatama s\u00fcvendaja \u201eOst’i» kapten Kokla. S\u00fcvendust\u00f6\u00f6de juures leidsid vahetustega t\u00f6\u00f6d ka paark\u00fcmmend kohalikku inimest. Meeste p\u00e4evapalk oli 1.80 Eesti marka, puuseppadel 2.20 Eesti marka.<\/p>\n Kanali ehitust\u00f6\u00f6de kulud t\u00f5usid pooleteise miljoni sendini.<\/p>\n 1935. aasta s\u00fcgisel loeti Piirisaare kanali kaevamist\u00f6\u00f6d l\u00f5ppenuks.<\/p>\n Kolme aasta t\u00f6\u00f6 tulemusena oli loodud vaba juurep\u00e4\u00e4s k\u00fclale ning kanali l\u00f5pp-punkti ehitatud varjupaik umbes viiek\u00fcmne paadi tarvis, mis rahuldas saare peamiselt kaluritest koosneva elanikkonna ammust vajadust.<\/p>\n 1936. aasta algul p\u00f6\u00f6rduti riigivanema poole uue kirjaga, milles paluti ka saabunud aastal korraldada saarel h\u00e4daabit\u00f6id ning kanali puhastamist, sest kanal olla varsti p\u00e4rast s\u00fcvendamist osaliselt uuesti muda ja risuga t\u00e4itunud.<\/p>\n 1936. aasta mais s\u00f5itis Tartu sadamast v\u00e4lja s\u00fcvendaja \u201eOst» koos 3 praami ja vedurlaevaga. Laevade karavan s\u00f5itis Mustveesse, kus algas s\u00fcvendamine. Peale sealsete s\u00fcvendust\u00f6\u00f6de l\u00f5ppu asus s\u00fcvendaja \u201eOst» t\u00f6\u00f6le Piirisaare kanali suus, kus kavandati s\u00fcvendada laevas\u00f5idu teed, et edaspidi laevad kanali suus kohe sadamasilla \u00e4\u00e4rde p\u00e4\u00e4seksid. Kokku v\u00f5eti kanali s\u00fcvendamisel v\u00e4lja 20.800 kantmeetrit mitmesugust r\u00e4di ja muda. Uus s\u00fcvendatud kanal oli madalamast keskmisest veepinna seisust arvates 2,25 kuni 2,30 meetrit s\u00fcgav.<\/p>\n Kanali otsa ehitati v\u00e4iline sadamasild ja ooteruum, et reisijatel ei tarvitseks oodata lageda taeva all.<\/p>\n 1937. aasta s\u00fcgisel tuli Piirisaare vee\u00fching v\u00e4ga omap\u00e4rasele m\u00f5ttele, kaevata maaparanduseks magistraalkraav, mis v\u00f5imaldaks ka laevadele liiklemise. Peeti Piirisaare ja Saarek\u00fcla vee\u00fchisuste \u00fchine koosolek, kus otsustati astuda samme selleks, et magistraalkraav 1,2 km pikkuse juures \u201cv\u00f5etakse 3 m s\u00fcgav ja 15 m lai\u201d. Selline suur kraav kuivataks umbes \u2154 Piirisaare maa-alast ja v\u00f5imaldaks liikuda laevadel ja lotjadel. Seega oleks tabatud kaks k\u00e4rbest korraga.<\/p>\n 1938. aasta augustis seisti taaskord fakti ees, et Piirisaare kanal on nii madal, et paatidega sinna sisse s\u00f5ita enam ei saa. Tartu maavalitsus m\u00e4\u00e4ras kanali s\u00fcvendamise t\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tja Arnold M\u00fcllersonile.<\/p>\n 1940. aastal polnud s\u00f5udej\u00f5ul paadi edasitoimetamine enam m\u00f5eldavgi. Paadile rakendati pikkade k\u00f6itega ette hobune, kes paati pool-p\u00f5iki kaldalt vedas. Piirisaare kolm k\u00fcla asusid k\u00f5ik saare \u00fchel k\u00fcljel, sadam aga j\u00e4i Meerapalu poolsesse otsa. Sealt oli k\u00fcladeni tublisti \u00fcle kahe kilomeetri.<\/p>\n Talviti oli kanal korralikult t\u00e4is tuisanud, suvel aga kandis vesi j\u00e4rvest ikka ja j\u00e4lle setteid ja muda, mida vajus mehiselt ka soistelt kallastelt.<\/p>\n Seega tuli piirisaarlastel nentida, et n\u00f6\u00f6rsirgest kanalist on rohkem h\u00e4da kui kasu.<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00a0\u0421\u0443\u0434\u043e\u0445\u043e\u0434\u043d\u044b\u0439 \u043a\u0430\u043d\u0430\u043b \u0438 \u0435\u0433\u043e \u0443\u0433\u043b\u0443\u0431\u043b\u0435\u043d\u0438\u0435 \u00a0 \u0421\u043e\u0435\u0434\u0438\u043d\u0435\u043d\u0438\u0435 \u043c\u0435\u0436\u0434\u0443 \u043e\u0441\u0442\u0440\u043e\u0432\u043e\u043c \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440 \u0438 \u043c\u0430\u0442\u0435\u0440\u0438\u043a\u043e\u043c \u0431\u044b\u043b\u043e \u0432\u0441\u0435\u0433\u0434\u0430 \u043e\u0441\u043b\u043e\u0436\u043d\u0435\u043d\u043e. \u0412 1926 \u0433\u043e\u0434\u0443 \u0447\u0435\u0440\u0435\u0437 \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440 \u043f\u0440\u043e\u0448\u043b\u043e 160 \u043a\u043e\u0440\u0430\u0431\u043b\u0435\u0439 \u0438 1527 \u043f\u0430\u0441\u0441\u0430\u0436\u0438\u0440\u043e\u0432. \u041f\u0435\u0440\u0435\u0432\u0435\u0437\u043b\u0438 16.517 \u043f\u0443\u0434\u0430 \u0442\u043e\u0432\u0430\u0440\u043e\u0432. Kuid k\u00f5ik see oli v\u00e4ga vaevaline, ise\u00e4ranis tormiste ilmadega, sest suured laevad, mis 6 jala (1,80 m) s\u00fcgavuselt vees istusid, pidid saart \u00fcmbritseva madaliku t\u00f5ttu […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":427,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[19],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/164"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=164"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/427"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=164"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/04\/KTu-10-\u041e\u0434\u044b\u0445-\u043f\u043e\u0441\u043b\u0435-\u043a\u043e\u043f\u0430\u043d\u0438\u044f-\u043a\u0430\u043d\u0430\u043b\u0430-1..jpg\")
<\/a><\/a><\/a><\/a>