Piirissaare kujunemislugu ei ole t\u00e4pselt teada, kuid j\u00e4rvep\u00f5hjas leiduva rohke liiva p\u00f5hjal on pakutud, et tegu v\u00f5ib olla umbes 14 000 \u201313 800 aastat tagasi liustikuserva ees kujunenud nn. j\u00e4\u00e4j\u00f5elise deltaga. Samuti on oletatud, et saar v\u00f5ib olla otseselt liustiku tegevuse tagaj\u00e4rjel kujunenud moreenist koosnev moodustis, mida katab k\u00fcllaltki \u00f5huke liivakiht.<\/p>\n Piirissaar paikneb Suurj\u00e4rve ja L\u00e4mmij\u00e4rve vahel madalal k\u00fcnnisel, mis kulgeb Uhtininast Podporovje neemeni. Seda k\u00fcnnist l\u00e4bivad kaks kitsast vagumust, mis on kasutusel laevateena: Eesti V\u00e4ravad saarest l\u00e4\u00e4ne pool ning Vene V\u00e4ravad saarest kagus.<\/p>\n Vene territoriaalveed j\u00e4\u00e4vad saare idaosast v\u00e4hem kui kilomeetri kaugusele.<\/p>\n Saare pindala on 7,82 km\u00b2, ulatudes loodest kagusse umbes 4 km ning p\u00f5hjast l\u00f5unasse 2,5 km. Piirissaare looderannikul asuva nn. Porka poolsaare kaugus mandril asuvast Uhtininast on linnulennult 2 km \u00fcmber. Laaksaare sadamani on veeteed m\u00f6\u00f6da 9 km kanti.<\/p>\n Ann Ope <\/strong>oli noorp\u00f5lves temast vanemate inimeste k\u00e4est kuulnud, et Piirissaare ja Meerapalu vahe olnud osalt v\u00e4ga madal, osalt p\u00e4ris kuiv. Ainult \u201eMeerapalu nuka man\u201c<\/em> keskel olnud s\u00fcgav «kurk».<\/em> Rahvajutu j\u00e4rgi olnud see s\u00fcgav veesoon, kurk,<\/em> nii kitsas, et Meerapalu ja Piirissaare naised k\u00fc\u00fcnitanud \u00fcksteisele \u00fcle kurgu leivalabidaid. Sama juttu on meenutanud ka Salme Konsa<\/strong>.<\/p>\n Saar ise on v\u00e4ike ja pinnamoelt tasane. Kanalist l\u00e4\u00e4ne poole j\u00e4\u00e4b k\u00fcladeta madalsoo, pindalalt \u00fcle viie ruutkilomeetri. Selle pind ulatub vaid meeter-kaks \u00fcle Peipsi keskmise veetaseme. Saare idaosa on pisut k\u00f5rgem, umbes viis meetrit \u00fcle keskmise. Saarel asuvad kolm k\u00fcla \u2013 Piiri- ja Tooni k\u00fclad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgemasse, liivasesse kirdeosasse, Saare k\u00fcla idaosasse. K\u00f5rgeim punkt j\u00e4\u00e4b Piiri k\u00fcla aladele, ulatudes Eesti p\u00f5hikaardi andmetel 35,1 meetrit \u00fcle merepinna.<\/p>\n Rannajoon on \u00fcsna liigestumata, ainult p\u00f5hja- ja l\u00e4\u00e4neosas leiame s\u00fcgavale saarde ulatuvad lahed.<\/p>\n Rand on soine ja suures osas roostikuga, kohalikus k\u00f5nepruugis «ruudega» palistatud.<\/p>\n Looduslik liivarand on vaid saare loodeosas, kuid seegi p\u00e4ikese eest \u00fcsna varjatud.<\/p>\n L\u00e4bi sajandite on k\u00f5ik j\u00e4rve\u00e4\u00e4rsed elanikud olnud h\u00e4das Peipsi veetaseme perioodilise k\u00f5ikumisega \u2013 looduslikel p\u00f5hjustel vahelduvad veevaesed ajavahemikud veerohketega.<\/p>\n K\u00f5ige rohkem on hirmu tundnud v\u00e4ikese Piirissaare elanikud, kes on pidanud \u00fcle elama ka neid aegu, mil peeti Piirissaare \u00fcleni Peipsisse uppumist vaid paari n\u00e4dala k\u00fcsimuseks.<\/p>\n Esimesed t\u00e4nap\u00e4evani s\u00e4ilinud m\u00e4rkmed Piirissaare suurtest \u00fcleujutustest, on s\u00e4ilinud aastatest 1844<\/strong> ja 1846.<\/strong><\/p>\n 1907. aasta <\/strong>27. juulil kirjutas Piirisaare preester Arkadi Lebedev Jurjevi laevastiku \u00fclemale muuhulgas ka sellest, et kunagi ammu olevat Piirisaar olnud kaetud arvestatava metsaga, millest s\u00e4ilinud on vaid v\u00e4ike okaspuusalu, mis teenib kalureid ja laevnikke n\u00fc\u00fcd loodusliku majakana. Salu j\u00e4rgi m\u00e4\u00e4ratakse oma asukohta j\u00e4rvel ja edasist teekonda. Igakevadised suurveed aga uhuvad seda salu ning puud muudkui langevad. Kohalike elanike s\u00f5nul on kevadine suurvesi neljak\u00fcmne aasta jooksul h\u00e4vitanud kuni 50 s\u00fclda randa (Eesti s\u00fcld oli 6 jalga (180 cm), Vene s\u00fcld 7 jalga (213 cm) pikk)<\/em>.<\/p>\n 1908. aasta <\/strong>24. juulil tegi s\u00fcvendusseadme «Pihkva» komand\u00f6r Pihkva osakonna \u00fclemale raporti, kus teatas, et Piirisaare p\u00f5hja ja kirde kallast uuristab t\u00f5epoolest Peipsi j\u00e4rve vesi, mis on umbes 120 aasta jooksul kirderannikult vette uhtunud 60-170 s\u00fclla laiuse maariba, kusjuures osa sellest on kinnitunud saare l\u00f5unapoolsesse k\u00fclge.<\/p>\n Riia asuhaldusega saart poolitab piir, mis jagab selle Sankt-Peterburgi ja Liivimaa kubermangude vahel \u00e4ra. Liivimaa kubermangu j\u00e4\u00e4v p\u00f5hjarannik kuulub Kastre m\u00f5isale, mille omanik on O.von Essen.<\/p>\n Piirisaare kaldad on lainetest kahjustatud ning elanikud p\u00fc\u00fcavad neid j\u00f5udum\u00f6\u00f6da tugevdada nii kividega-lattidega \u00fclepuistatud hagudega kui ka vaiade vahele punutud p\u00f5imtaraga, mida aegamisi t\u00e4idetakse s\u00f5nniku ja pr\u00fcgiga. Igal talupojal on kohustus tuua ja paika panna \u00fcks kuups\u00fcld kive. Hagu annab m\u00f5isnik.<\/p>\n Piirisaare preestri s\u00f5nul kulgeb k\u00f5rge m\u00e4nnisaluga k\u00fclgnev kubermangu piir 100 s\u00fclla laiuselt j\u00e4rveni. Piiri k\u00f5rval, m\u00e4nnisalu sees asuvad kirik, kalmistu ja kirikule kuuluv maja, mis rannapiirist 20 s\u00fclla kaugusel.<\/p>\n Rannapiiri uurides on m\u00e4rgata selle lagunemist, m\u00f5nedes kohtades on puud varisenud kaldu, hoides oma juurtega kinni suurtest maapinnast eraldunud mullakamakatest.<\/p>\n K\u00f5rgest m\u00e4nnisalust l\u00f5unapool asub v\u00e4iksem, umbes 90 s\u00fclla laiune metsasalu, sealt edasi juba 60 s\u00fclla laiune karjamaa ning Tooni k\u00fcla, mis paikneb liivasel, n\u00f5rga taimestikuga maa-alal ja piirneb laguneva kallakuga, kus lookleb madal, h\u00f5reda muru ja mullakonarustega liivariba laiusega 20-25 s\u00fclda. Kallaku jalamil peavad vastu veel m\u00f5ned pajud. Kallakuharjadel on l\u00f5hed, milledest tuulega luiteliiva v\u00e4lja puhub.<\/p>\n Saare l\u00f5unaosas, kaasaarvatud \u017delatsek (Saare k\u00fcla), on kallastel samuti n\u00e4ha ilmsed j\u00e4rvelainete j\u00e4ljed: elanikud peavad oma eluhooned kandma saare keskossa, rannale j\u00e4\u00e4vad vaid vanad saunad ja hooned, mille varisemist p\u00fc\u00fctakse, s\u00f5nnikuga tugevdatud p\u00f5imtaradega, ennetada.<\/p>\n M\u00f5nedes kohtades hoiavad \u00fcksikud pajud end vee sees paljaste juurtega kinni.<\/p>\n Saare k\u00fcla rannakaitset\u00f6\u00f6d on tehtud samal viisil kui Kastre m\u00f5isaski ning kivimuulide ja ranna vahelist ala kasutatakse paatide ankrupaigana.<\/p>\n K\u00f5igest n\u00e4htust j\u00e4reldub:<\/p>\n Aastak\u00fcmnete jooksul mattis Peipsi enese alla suure osa Piirissaart. Alalised tormid p\u00f5hja ja ida poolt uhtusid s\u00f5meraliivalist kallast halastamata, nii et sellest aastate jooksul s\u00fcld s\u00fclla j\u00e4rel, \u00fcle 100 s\u00fclla j\u00e4rvele ohvriks oli langenud.<\/p>\n 1914. aasta <\/strong>m\u00e4rtsis kuhjas vali p\u00f5hja-\u00f5htu tuul Peipsilt Piirissaare \u00e4\u00e4rde suured j\u00e4\u00e4m\u00e4ed<\/p>\n \u00fcles. Kardeti, et natuke veel ja liikuv j\u00e4\u00e4murd l\u00fckkab \u00fcmber kohaliku «r\u00f5\u00f5muallika» ehk k\u00f5rtsihoone.<\/p>\n 1922. aasta <\/strong>1. mail tungis Peipsi j\u00e4\u00e4 nii kiirelt Piirissaarele, et 5-10 minuti jooksul 46 mitmesugust hoonet, s.h. kaks suuremat ja \u00fcks v\u00e4iksem elumaja; 5 kalamehe paati ja muudki purustatud said.<\/p>\n Saare elanikud p\u00fc\u00fcdsid k\u00fcll omal j\u00f5ul kalda kindlustamise teel j\u00e4rvele vastu astuda, kuid ilma kindla plaanita see erilisi tulemusi ei andnud.<\/p>\n Nii saadetigi maakonnavalitsusse palvekiri, et kui kindlustust\u00f6id l\u00e4hemal ajal plaanikindlalt riigi ehk maakonnavalitsuse abiga ette ei v\u00f5eta, on kindel, et m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast Piirissaart enam ei ole ja ta Peipsi voogudesse upub. Seda ei v\u00f5inud ju ometi lasta juhtuda, sest saar asus riigi piiride seisukohalt v\u00e4ga t\u00e4htsal strateegilisel ja kaubanduslikul kohal! Lisaks oli saarel kaks transiidipunkti.<\/p>\n 1922. aastal elas saarel 226 elumajas 1111 elanikku. Eesti k\u00fclas asus 128 elumaja, mis peale suure 1921. aasta tule\u00f5nnetuse riikliku laenu ja metsamaterjaliga oli ehitatud. K\u00f5ike seda \u00e4hvardas n\u00fc\u00fcd j\u00e4rve alla uhtumine. Asjaolud olid kujunenud juba sellisteks, et mitmed elanikud olid sunnitud tuleval aastal oma elumajad, mis n\u00fc\u00fcdseks vaevalt paar jalga j\u00e4rve kaldast eemal, \u00fcmber vedama. Neid asjaolusid saareelanike palvel arvesse v\u00f5ttes, saatis maakonnavalitsus oma inseneri ja tehnikeri kohapeale asjaoludega tutvuma ja eelarvet tegema.<\/p>\n Eksperdid vaatasid Piirissaare kaldad \u00fcle. N\u00e4htu avaldas neile \u00fcsna rasket muljet. T\u00f5deti, et siin on t\u00f5epoolest h\u00e4davajalik kaitseabin\u00f5ude tarvitusele v\u00f5tmine, sest vanaviisi j\u00e4tkates m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast Piirissaar lihtsalt Peipsi voogudess upub ja teda enam ei ole.<\/p>\n Aruandele lisasid eksperdid ka t\u00f6\u00f6kava, mis pani ette j\u00e4rve kaldale kaitset\u00f5kked ehitada. Selleks tuli plaani j\u00e4rgi j\u00e4rve-\u00e4\u00e4rse maa sisse taguda 4-6 tolli j\u00e4medused vaiad,\u00a0\u00bd arssina kaugusele \u00fcksteisest. Nende vahed pidi hagudega \u00e4ra p\u00f5imitama. Peale selle pidi punutud aiad tagant, kalda poolt, hagude ja kividega kindlustatama.<\/p>\n Seda kindlustusviisi olid ka kohalikud elanikud, \u00f5ige heade tagaj\u00e4rgedega, varem tarvitanud, kuid kahjuks puudulikult, vaid \u00fcksikute k\u00fclaosade kaupa. Sellise kindlustamise viga oli aga see, et j\u00e4rve lained kindlustatud kohale kahju ei teinud, sest suurema ulatusega t\u00f5kkealad t\u00e4itsid oma \u00fclesannet ja seisid kindlalt, k\u00fcll aga k\u00e4isid seda suurema purustusj\u00f5uga lainete l\u00f6\u00f6gid kindlustamata kohtade pihta.<\/p>\n P\u00f5hjapoolse kalda pikkus oli 315 s\u00fclda 35 majaomaniku piirkonnas, kus osa kallast oli k\u00f5rge, osa madal. K\u00f5ige h\u00e4dap\u00e4rasem oli kindlustust\u00f6\u00f6 ette v\u00f5tta madalal osal, kus 175 s\u00fclla ulatuses 20 majaomaniku piirkond. Vaja l\u00e4ks k\u00f5igeks selleks 1890 vaia, 105 kants\u00fclda hagu, 15\u00bd kants\u00fclda kive.<\/p>\n Kogu ehitust\u00f6\u00f6 lubasid elanikud ise teha, kuid nii nagu k\u00f5ik Peipsi\u00e4\u00e4rsete k\u00fclade elanikud, nii olid ka piirisaarlased enamasti hobusteta inimesed, mist\u00f5ttu tarvismineva materjali juurdevedu k\u00e4is neile \u00fcle j\u00f5u.<\/p>\n Ekspertide arvamusega tutvunud maakonnavalitsus leidis, et kuna kalap\u00fc\u00fcgist elatuvad piirissaarlased peavad kalarikkaimaks p\u00fc\u00fcgikohaks just L\u00e4mmij\u00e4rve, s.o. l\u00f5una-hommikupoolset kallast vastu Venemaa randa, mis saare uhtumisel Eesti riigile kaduma l\u00e4heks, oleks see suur kahju nii majanduslikult, aga ka riiklikult. Ja kuna maakonna enda tuluallikad olid piiratud, tuli maakonnavalitsuse arvates kalda kindlustust\u00f6\u00f6d riiklikult t\u00e4htsateks tunnistada ja riigi kaasabi k\u00fcsida, liiatigi, et riigikogul parasjagu riigi eelarve arutamine k\u00e4sil oli. Nii saadetigi palvekirjad mitmesse ministeeriumisse. Omaltpoolt lubas Tartu maavalitsus Piirissaare kalda kindlustamiseks kasutada 394.000 marka, mis senini Piirissaare tule\u00f5nnetute kingitusrahast v\u00e4ljamaksmata j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n Ent Toompeal valitses selles k\u00fcsimuses vaikus. Vaid s\u00f5jaministeerium saatis kirja, kus m\u00e4rkis, et tema osav\u00f5ttu n\u00f5uda ei saa kuna otsest ohtu riigile ei ole ning kalda kindlustamise t\u00f6\u00f6 inseneri-v\u00e4eosade v\u00e4lja\u00f5petamisel ei paku mingit huvi. Siiski m\u00f6\u00f6nis ministeerium, et ettepandud kindlustuse abin\u00f5ud on otstarbekohased ja k\u00fcllaldased.<\/p>\n 1922. aasta<\/strong> suurvee ajal uhtus Peipsi j\u00e4rv Piirissaare kallast \u00e4ra umbes 7-8 s\u00fclla jagu.<\/p>\n 1924. aasta<\/strong> varakevadel oli asi umbes 1200 elanikuga Piirissaarel juba \u00fcsna t\u00f5sine. Emaj\u00f5gi kandis j\u00e4rve \u00fchtelugu vett juurde, Narva j\u00f5gi oli aga alles j\u00e4\u00e4s ega lasknud vett vabalt merre voolata. K\u00f5igele lisaks ei sulanud v\u00f5rdlemisi vilu kevade t\u00f5ttu ka Peipsi enese j\u00e4\u00e4kate sugugi, kuid hakkas tuulte m\u00f5jul j\u00e4rvel edasi-tagasi liikuma ja kaldaid l\u00f5hkuma. 12.mail 1924 loeti veeseisuks 31,76 meetrit \u00fcle merepinna.<\/p>\n Kui hariliku veeseisu juures polnud vahemaa Uhtin\u00f5na ja Piirissaare vahel rohkem kui 2\u00bd versta, siis n\u00fc\u00fcd oli see kasvanud 6-verstaliseks kuna Piirissaarest oli alles j\u00e4\u00e4nud vaid kitsas maariba Venemaa poolt k\u00fcljelt, kus ka k\u00fclad asusid. Kuigi saare l\u00e4\u00e4nepoolne k\u00fclg oli j\u00e4\u00e4st vaba, oli ka sealne liiklus vees hulpivate j\u00e4\u00e4pankade t\u00f5ttu raskendatud, mist\u00f5ttu pidi ringi minema, et nende vahelt l\u00e4bi pugeda.<\/p>\n Kui hariliku veeseisu juures polnud vahemaa Uhtin\u00f5na ja Piirissaare vahel rohkem kui 2\u00bd versta, siis n\u00fc\u00fcd oli see kasvanud 6-verstaliseks kuna Piirissaarest oli alles j\u00e4\u00e4nud vaid kitsas maariba Venemaa poolt k\u00fcljelt, kus ka k\u00fclad asusid. Kuigi saare l\u00e4\u00e4nepoolne k\u00fclg oli j\u00e4\u00e4st vaba, oli ka sealne liiklus vees hulpivate j\u00e4\u00e4pankade t\u00f5ttu raskendatud, mist\u00f5ttu pidi ringi minema, et nende vahelt l\u00e4bi pugeda.<\/p>\n Kui niigi v\u00f5tsid suurema osa Piirissaare pinnast enda alla soo ja raba ning k\u00fclad asusid kitsal liivaseljandikul, siis n\u00fc\u00fcd olid l\u00e4inuds\u00fcgisesed lained veel ligi kuue s\u00fclla laiuselt ida- ja p\u00f5hjapoolset kallast, mida ei suutnud varjata ka suured puud, maha uhtunud. Seet\u00f5ttu oli 13-ruutkilomeetrisest saarest alles j\u00e4tnud vaid \u00be\u00a0ruutkilomeetrit kuiva maad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud saar seisis 1\u00bd arssina s\u00fcgavuse vee all ja oli j\u00e4rvega peaaegu kokku sulanud. Soodes-rabades ulatusid veest v\u00e4lja ainult suuremad puud ja p\u00f5\u00f5sad. Kusjuures siiagi olid kalav\u00f5rgud ja m\u00f5rrad v\u00e4lja pandud.<\/p>\n Harilikult toimus saare vee alla uhtumine just kevadiste suurvete ajal ning p\u00f5hjapoolsel k\u00fcljel, mis liivane ja varem juba j\u00e4rsuks uhutud. Kardeti, et kui vesi j\u00e4rjekindlalt kallast k\u00fclade alt \u00e4ra uhub, siis v\u00f5ib-olla tuleb Piirissaare k\u00fcla m\u00f5ne aja p\u00e4rast suisa evakueerida.<\/p>\n Ann Ope jutustab oma m\u00e4lestustes, kuidas vesi tungis piirissaarlastele peale ja nad pidid taganema j\u00e4rjest vee eest: \u201eMa m\u00e4leta oma ean, kui enne eliti (sest jo paljo aegu l\u00e4nnu) Porgal, vesi tuli peale, sealt mindi elama Saargile, k\u00f5rgemale kohale, vesi v\u00f5ttis ka selle \u00e4ra, siis mindi Kotsaarde, siis l\u00f5puks venelaste poole, kus oli k\u00f5rgem\u201c.<\/em><\/p>\n Luteri kirik (kus kuuldavasti juba konnad olid pesitsema hakanud), koolimaja ja 25 elumaja seisid t\u00e4iesti vees nii, et nende vahel sai liigelda ainult lootsiku abiga. Kariloomad ja elanikud (umbes 40 perekonda), kes olid sunnitud oma majadest v\u00e4lja kolima, olid koondunud allesj\u00e4\u00e4nud, sisemaale l\u00e4hemal asuvale kuivale maale ja ootasid \u00e4revusega kevadist j\u00e4\u00e4minekut, sest ajal, mil Peipsi j\u00e4\u00e4st lahti l\u00e4heb ja p\u00f5hjatuul j\u00e4rve lainetama paneb, v\u00f5ib j\u00e4rve veepind maapinnast palju k\u00f5rgemale t\u00f5usta, s\u00fcnnitades seel\u00e4bi suurt veevoolu, mis h\u00e4vitab siis kogu Piirissaare elu. Seda enam, et sel aastal oli veetase Peipsis ennen\u00e4gemata k\u00f5rge, tervelt 1\u00bd jalga k\u00f5rgemal kui l\u00e4inuds\u00fcgisel. Ise\u00e4ranis oli suures h\u00e4daohus p\u00f5hjapoolsel k\u00fcljel asuv Eesti k\u00fcla, mis asus madalamal, kui kaks teist k\u00fcla. Ja ehkki enamus elanikke oli suuremalt jaolt majadest v\u00e4lja kolinud, leidus ka neid, kes veega ruume jagasid.<\/p>\n Sel kevadel seisis j\u00e4rve j\u00e4\u00e4 k\u00f5rgemal kui k\u00fcla majad. Pruukis j\u00e4\u00e4l vaid m\u00f5ne sammu v\u00f5rra rohkem liikuma hakata, kui esimesed majad oleks purustatud olnud. Ja isegi kui j\u00e4\u00e4 oleks liikumatult sulama hakanud, poleks h\u00e4daoht veel kaugeltki m\u00f6\u00f6das, kuna kevadised tormituuled v\u00f5isid vee lainetama panna ja siis oleks h\u00e4daoht veel suurem olnud, sest laineid ei saa kuidagi tagasi hoida.<\/p>\n Ka hommikupoolses osas asuv Saare k\u00fcla, mis eelmisest k\u00fclast umbes\u00a0\u00be versta eemal asus ja kus peamiselt venelased elasid, oli j\u00e4rve pinnaga t\u00e4iesti \u00fchel k\u00f5rgusel ning vesi t\u00f5usis iga p\u00e4evaga. Sealsed elanikud olid hirmul, et kui j\u00e4\u00e4 peaks minema hakkama p\u00f5hjapoolse tuulega, siis saab Saare k\u00fcla t\u00e4ielikult h\u00e4vitatud. Kardeti, et mitte ainult hooned pole hukule m\u00e4\u00e4ratud vaid \u00f5nnetus v\u00f5ib ka inimeste ja kariloomadega juhtuda, kui \u00f5igel ajal abi ei saada. \u00d5nneks oli vett majadesse v\u00e4he tunginud, kuid h\u00e4daoht oli siingi suur.<\/p>\n Ainult Tooni k\u00fclas polnud veeh\u00e4da, sest see asus k\u00f5rgemal liivak\u00fcnkal, kuid siin oli vaid 3-4 majapidamist.<\/p>\n Maikuus olid Eesti ja Vene k\u00fclad vee l\u00e4bi lahutatud. Omavahel peeti \u00fchendust vaid paatidel liigeldes. Veest paistis v\u00e4lja ainult \u00fcks maariba, umbes 1\u00bd kilomeetri pikkuselt ja \u215f\u2083 kilomeetri laiuselt. Majadest oli vees umbes 15-20 protsenti. P\u00f5hjapoolset kallast l\u00f5hkusid j\u00e4\u00e4 ja lained, mis palju puid j\u00e4rve uhtusid. Majad asusid kaldast umbes 10-15 meetri kaugusel, m\u00f5ned k\u00f5rvalhooned oli j\u00e4rv juba ohvriks n\u00f5udnud. K\u00fclaelanikud p\u00fc\u00fcdsid omal j\u00f5ul osalt kaldaid kindlustada, millel aga suuremat t\u00e4htsust polnud, sest vesi uhtus k\u00f5ik oma teelt ja kallas langes mitme s\u00fclla pikkuselt sisse.<\/p>\n Et kohalike elanikega plaani pidada, kutsuti kokku n\u00f5upidamine, mille k\u00e4igus selgus, et \u00fcldiselt oldi elanike seas arvamisel, et ise suurt midagi ette v\u00f5tta ei saa ja peab leppima sellega, mis tuleb. Kui aga mandrilt tulnud insener Nurk hakkas seletama, kuidas j\u00e4\u00e4 tuleks kuhjumise korral \u00e4ra l\u00f5hkuda, j\u00e4\u00e4di m\u00f5tlema ja oldi n\u00f5us. Ja kui veel palkide kaitseabin\u00f5uks v\u00f5tmisest k\u00f5neldi, siis saadi aru, et ehk on k\u00fclasid isegi v\u00f5imalik j\u00e4rve uhtumise h\u00e4daohust p\u00e4\u00e4sta. Insener Nurk ise oli saarele tulnud nelja s\u00f5jav\u00e4elasega ja hulga l\u00f5hkeainega, et saare kindlustamist juhtida.<\/p>\n \u00d5nneks m\u00f6\u00f6dus seekord h\u00e4daoht suuremat \u00f5nnetust toomata, ehkki sibulad j\u00e4id k\u00fclimata kuna p\u00f5llud kuni suveni vee all seisid ning oluline osa sissetulekust j\u00e4i sel aastal saarerahval saamata.<\/p>\n 1925. aasta<\/strong> kevadine kalap\u00fc\u00fcgihooaeg m\u00f6\u00f6dus samuti ilma, et suuremat saaki oleks saadud, sest j\u00e4\u00e4 takistas p\u00fc\u00fcki. Paatidega j\u00e4rvele minna ei saadud aga ka jalgsi mitte, sest n\u00f5rk j\u00e4\u00e4 ei kandnud. \u00dchendus mandrigagi oli katkenud.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd olid piirissaarlased lausa h\u00e4das, sest saarel hakkasid otsa l\u00f5ppema needki kasinad toiduvarud, mis veel olid ning n\u00e4lg kippus elanikele kallale. Kuidagi saadi siiski varitsevast n\u00e4ljah\u00e4dast Tartu maakonnavalitsusele teatada, kes siis s\u00f5jalaevaga h\u00e4dalistele muu kraami seas ka suurema hulga (200 puuda) jahu saatis.<\/p>\n 1926. aastal <\/strong>t\u00f5estas Tartu \u00dclikooli geograafiakabineti vanemassistent August Mieler eriaegsete kaartide v\u00f5rdlemise abil, et Piirissaare pindala v\u00e4henes 20,08 ruutkilomeetrilt 1796. aastal 7,59 ruutkilomeetrini 1900. aastal ehk siis ligemale 62% (Tartu \u00dclikooli professor Tiit Hang suhtub 2018. aastal sellesse j\u00e4reldusse k\u00fcll kriitiliselt, kuna vanad kaardid on tema s\u00f5nul ebat\u00e4psed, milledel tihti pole ei m\u00f5\u00f5tkava ega geodeetilist alust. Lisaks on R\u00fcckeri kaardil on Piirissaart kujutatud ebat\u00e4pselt v\u00f5i isegi puudulikult. T\u00e4nap\u00e4evased arvutused on n\u00e4idanud, et tegelikult v\u00f5is saare pindala vana kaardi pealt m\u00f5\u00f5detuna olla 12-14 ruutkilomeetrit, aga mitte 20. Sellest hoolimata peaks \u00fcldtendents selge olema<\/em>).<\/p>\n Idaranniku purustuste kohta v\u00f5ib August Mieleri (1926) t\u00f6\u00f6st lugeda Piirissaarel paikselt elanud kalandustehniku Karsubowi tsitaati: \u201eToonike (Tooni) k\u00fcla l\u00e4histel on vahetult veepiiril tulvavee poolt ohustatud pappel, mis 33 aasta eest 130 m kaugusel Peipsi kaldast asus; Mesha (Piiri) k\u00fclas on sama aja jooksul kaldajoon 120 meetri v\u00f5rra majade rivile l\u00e4hemale tunginud, keskmiselt niisiis 4 m aastas. K\u00fcla surnuaed tuli kindlamale kohale \u00fcmber paigutada, kuna kirstud uhuti tulvavete poolt v\u00e4lja; surnuaia varasem asukoht on n\u00fc\u00fcd kaugel j\u00e4rves. Aprillis 1924 kanti 4 tundi m\u00f6llanud tugeva idatormi ja \u00fcleujutuse k\u00e4igus 8 meetri laiune riba valli laiendamisest \u00e4ra.\u201d<\/em><\/p>\n <\/p>\n 1928. aasta <\/strong>oli taaskord suurvee t\u00f5ttu v\u00e4ga raske. J\u00e4rjekordselt uuristasid lained kaldaaluseid, mist\u00f5ttu need sisse langesid. Ise\u00e4ranis troostitu oli olukord Saare k\u00fclas, kus vesi m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul kohati umbes 6-7 s\u00fclla s\u00fcgavuselt kallast oli \u00e4ra uhtunud. K\u00fcla hoonetest oli juba kaks maja kokku varisenud. Sama saatus \u00e4hvardas veel seitset maja. Isegi kallastel olevad suured puud olid \u00f5\u00f5nestuse t\u00f5ttu pikali langenud.<\/p>\n Veel juuni l\u00f5puski oli saar vee all, viljadest ja heintest polnud midagi loota. Ka oli kalap\u00fc\u00fck pidevalt tormise j\u00e4rve t\u00f5ttu raske \u2013 kes aga j\u00e4rvele minna julges, see oma p\u00fc\u00fcgiriistad kaotas v\u00f5i t\u00f5i katkisena tagasi.<\/p>\n Saarerahva raske olukorraga s\u00f5itsid tutvuma ka ministeeriumi esindaja \u00fches Tartu maavalitsuse esindajaga. N\u00e4hes, kui tr\u00f6\u00f6stitu vaatepilt saarel avanes, saatis Tartu maavalitsus vabariigi valitsusele ja mitmele ministeeriumile m\u00e4rgukirja, kus kirjeldas suurvee h\u00e4da suurust, milles viibivad Peipsi ranna ja Piirisaare elanikud. Kirjas juhiti t\u00e4helepanu, et t\u00f5usuvesi tormi ajal Piirisaarel 3 kuni 10 meetri ulatuses kalda kindlustused l\u00f5hkunud ja 3 elamut \u00e4ra uhtunud on.<\/p>\n Augustis eraldas Tartu maavalitsus Piirisaare k\u00fclale 45.000 senti 1310 meetri kalda kindlustamiseks ja Saare k\u00fclale 22.000 senti 520 meetri kalda kindlustamiseks.<\/p>\n Oktoobriks oli vesi niipalju alanenud, et lisaks s\u00fcgisesele kalap\u00fc\u00fcgile taltunud j\u00e4rvel, v\u00f5is ka kindlustust\u00f6\u00f6dega peale hakata. Elanikud ootasid t\u00f6id pikisilmi, moodustades selleks vastava komisjoni, kuhu kuulusid kohalikud elanikud M\u00e4rtson, Muutra ja Klimbek. Kohapeal oli ka 20 kub. s\u00fclda kive valmis, mida t\u00f6\u00f6des edukalt kasutada oleks saanud. Kuid maavalitsuselt ei tulnud ega tulnud luba…<\/p>\n 1929. aasta <\/strong>kevadel selgus, et esialgsest Peipsi kallaste kindlustamise kavast Piirisaar ja Saare k\u00fcla \u00fcldse puudusid, nende jaoks seati vastavad kavad alles hiljem hiljem Tartu maavalitsuse poolt kokku.<\/p>\n Kavade kohaselt pidi Piirisaare k\u00fcla kohal osalist kindlustust\u00f6id tehtama 630 meetri ja Saare k\u00fcla all 470 meetri ulatuses. T\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimiseks oli kavades etten\u00e4htud Piirisaare jaoks 19.760 kantjalga wiietollilisi latte. 2520 kub. m hagu ja 126 kub. m kive ning Saarek\u00fclale 8460 i j. latte. 940 kub. m hagu ja 94 kub. m kive.<\/p>\n Kuid mereasjanduse peavalitsus muutis kavasid, p\u00fc\u00fcdes kindlustust\u00f6\u00f6dele anda «t\u00fcsedamat ilmet». L\u00f5plikke kavasid aga ei kinnitatud, kuna kaalumisele v\u00f5eti k\u00fcsimus, kui suures ulatuses t\u00f6id Saare k\u00fcla all ikkagi l\u00e4bi viia, sest kindlustust\u00f6\u00f6d n\u00f5uavad suuri summasid. Peeti n\u00f5u, kas ehk poleks kasulikum h\u00e4daohus olevaid ehitusi riiklisel toetutusel kaldast kaugemale t\u00f5sta ning kallas kindlutamata j\u00e4tta. Maa ala, mis seet\u00f5ttu kaduma oleks l\u00e4inud, polnud suur, sest varsti peale k\u00f5rgemat kaldariba algas madal soostunud maa.<\/p>\n Seni oldi Piirisaare k\u00fcla alla puumaterjali kindlust\u00f6\u00f6de l\u00e4biviimiseks muretsetud umbes 800 meetri pikkuselt, Saare k\u00fcla alla rohkem. Kive on Saare k\u00fclas kavatsetud v\u00f5tta j\u00e4rvest niipea kui j\u00e4\u00e4kate laguneb.<\/p>\n S\u00fcgiseks pandi paika 1930. aasta t\u00f6\u00f6kava, mis n\u00e4gi ette Piirisaare k\u00fclas teha kaldakindlustamise t\u00f6id 1370 meetrit (maksumusega 24.029 kr.) ja Saarek\u00fclas 520 meetrit (maksumisega 9120 kr).<\/p>\n Lisaks taotleti Piirisaare kaldat\u00f6\u00f6de kuni 1000 meetrist lisapikendust sest Piirisaarel oli elanike suure arvu kohta maad \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4he, mist\u00f5ttu tuli igat maalappi kaitsta. Lisaks olid paljud ehitised, mida kaldat\u00f6\u00f6de kava ei h\u00f5lmanud, reaalselt ikkagi t\u00f5sises h\u00e4daohus.<\/p>\n 1930. aasta<\/strong> kevadeks oli Piirisaares kalda kindlustamiseks kulutatud 15.000 krooni. L\u00f5petamisel olid vastavad hagudest kaitsetammid ning nende kividega katmine, mida tegid kohalikud elanikud, sest kardeti, et kaldakaitsed kaovad koos j\u00e4\u00e4minekuga, kui vastavaid t\u00f5kkeabin\u00f5usid koheselt tarvitusele ei v\u00f5eta. Kuna krediit l\u00f5ppes ning uut polnud lootust saada, saatis Tartu maavalitsus viimased 300 krooni, et kuidagi pooleliolevaid t\u00f6id talve tulekuks ette valmistada, kuid t\u00f6\u00f6d j\u00e4id krediitide v\u00e4hesuse t\u00f5ttu siiski l\u00f5petamata.<\/p>\n 1931. aasta<\/strong> kevadel v\u00f5eti Piirisaare kallaste kindlustamiseks lisaeelarvesse 4000 kr., et viia l\u00f5pule kindlustamist\u00f6id Saare k\u00fcla all. Et Eesti k\u00fcla kohal oli kallas kindlustatud, kuid Vene k\u00fcla kohal veel mitte t\u00e4ielikult, hakkasid venelased nurisema ning tegid sellest rahvusliku k\u00fcsimuse.<\/p>\n 1933. aasta<\/strong> s\u00fcgisel s\u00f5itis Tartust v\u00e4lja komisjon, mille eesm\u00e4rk oli tutvuda Peipsi ranniku kindlustamist\u00f6\u00f6dega. Asjaoludega tutvunud, leidis komisjon, et kindlustused on oma \u00fclesande t\u00e4itnud ning kaldajoont k\u00fcllaldasel m\u00e4\u00e4ral kaitsnud. Kuigi ehitajate poolt kavatseti kindlustust\u00f6id l\u00f5plikult viimistleda, osutus see komisjoni arvates \u00fclearuseks.<\/p>\n <\/p>\n Aleksander Aleksandri p. Ennuvere m\u00e4lestused Piirisaare j\u00e4\u00e4minekust<\/strong><\/p>\n «Piirisaarel sai meie esimeseks elukohaks maja kaldapealsel, mille uksest veepiirini olid vaid k\u00fcmmekond s<\/i>ammu. Maja ees l\u00e4ks l\u00e4bi k\u00fclat\u00e4nav, mille teisel k\u00fcljel oli igivana paju (\u0438\u0432\u0430) juurtele t\u00fcve <\/em>juures toetuv pisike saunah\u00fctt. Paju kasvas just veepiiril. Selle pajuga on seotud \u00fcks mu esimesi m\u00e4lestusi\u00a0 Piirisaarelt. Ei m\u00e4leta, kas see oli 1933. v\u00f5i 1934. a. j\u00e4\u00e4minek Peipsil, mis kuhjas mitte just eriti kiiresti, kuid silmn\u00e4htavalt. J\u00e4rvelt tulevad j\u00e4\u00e4pangad nagu roomasid m\u00e4e otsa ja varisesid selle tipust murdudes t\u00fckkhaaval alla. J\u00e4\u00e4m\u00e4gi nagu roomas edasi. Saunah\u00fctt ragises surve all, kuid teda kaitsev puuj\u00e4ndrik pidas vastu, kuigi j\u00e4\u00e4 oli murdnud juba k\u00f5ik ta tugevad alumised oksad. Nii meil kui ka naabermajades t\u00f5steti tagaakende ja uste kaudu v\u00e4lja majakraami, sest oli karta, et j\u00e4\u00e4 matab kalda\u00e4\u00e4rsed majad enda alla. J\u00e4\u00e4 j\u00f5udis naabermajade juures l\u00e4ve ette, kuhjus meie maja ees vana paju taha \u2013 ja siis p\u00f6\u00f6rdus tuul \u00e4kki p\u00f5hjast l\u00e4\u00e4nde ning j\u00e4\u00e4valli edasi tungil oli l\u00f5pp. Sellised j\u00e4\u00e4minekud Peipsil polnud haruldased ja j\u00e4rv nagu n\u00e4ris saart k\u00f5rgema p\u00f5hjakalda poolt v\u00e4hemaks. P\u00f5lismets sellel kaldal oligi juba langenud j\u00e4rve ja inimtegevuse ohvriks. Saare l\u00f5unakallas oli aga madal ja soine, sealtpoolt polnud saare v\u00e4henemist m\u00e4rgata. Pigem vastupidi \u2013 sealt sai saar j\u00e4rvelt nagu maad juurdegi. J\u00e4rve pealetungi vastu p\u00f5hjast ei aidanud suuremat ka inimeste ehitatud kaitsetammid». <\/em><\/p>\n <\/p>\n Gustav Saviku meenutused:<\/strong><\/p>\n «P\u00f5hjapoolne saare osa oli umbes 3-3,5 m \u00fcle veepinna. K\u00f5ige k\u00f5rgem oli K\u00f5rtsim\u00e4e koht. L\u00f5unapoolne saare osa oli madal ja soine. Piki l\u00f5unapoolset kallast asuvad niidud olid v\u00f5rdlemisi tasased. Niitude ja k\u00fclalde vaheline soo oli madalam ja k\u00f5rgete m\u00e4tastega. Kevadel oli see osa peaaegu alati vee all. Siin k\u00e4isid kudemas havid peaaegu tindiahjudeni v\u00e4lja. Saare p\u00f5hjakallas oli j\u00e4rve poolt lage. Kevadel, kui olid p\u00f5hjakaarest tugevad tormid, siis alati uhtusid lained maha 2-3 m kallast. Kui vesi alanes, siis oli poistel ametit k\u00fcll. K\u00e4isime otsimas kaldast v\u00e4ljauhutud esemeid. Leidsime igasugu vaskrahasid, padruneid padrunikesti jt. asju. Muutra August leidis korra isegi <\/em>kuld 10-rublase. Kasvandu kohal uhtus maha sealkasvanud m\u00e4nde ja kuuski. Tekkis saare h\u00e4vimise oht.<\/em><\/p>\n N\u00fc\u00fcd hakati kallast kindlustama. Kohale veeti postid (propsid). Metsast veeti hagu, mis seoti kimpudesse traadiga. Postid taoti pinnasesse suure puust babaga. Seda tegid \u00fche baba juures kolm meest. Postid \u00fchendati poltide abil risttaljaga. Vahend laoti t\u00e4is haokubusid, millele asetati kivid. Kivid veeti kohale lamedap\u00f5hjaliste alustega. Kivid korjati kokku suuremaa kallastelt alates Mehikoormast Varnjani v\u00e4lja. Inimestel oli t\u00f6\u00f6d ja sissetulekut. Sellest ajast on p\u00f5hjakallas j\u00e4\u00e4nud samasse kohta. P\u00f5hjapoolne osa on kuni rindeni t\u00e4is kasvanud pilliroogu.<\/em><\/p>\n Minu m\u00e4lestamist j\u00e4rgi on olnud m\u00f5nel aastal Peipsi v\u00e4ga k\u00f5rge. Olin alles v\u00e4ikene, 5-6 aastane, kui olles kord v\u00f5rgup\u00fc\u00fcgil s\u00f5itsime v\u00f5rgupaadiga (tsetverinka), kus oli \u00fcleval 2 purjet, \u00fcle Tooni ja Saare k\u00fcla vahelise madala maariba (hilisem lennurada lennukile).<\/em><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/ERM-Fk-350.42-Piirissaare-1912.jpg\")
<\/a><\/a><\/a>\n
<\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a><\/a>