<\/p>\n
\u0411\u044b\u0442. \u041e\u0431\u0449\u0435\u0435<\/b><\/em><\/span><\/p>\n <\/p>\n Endisel ajal olid piirissaarlased j\u00f5ukad \u2013\u00a0 <\/em>eestlased s\u00f5itsid uhkete hobuste veetud toredatel saanidel, karusnahkseisse kasukaisse m\u00e4ssituna, V\u00f5nnu kirikusse jumalateenistusele ja leidus nii m\u00f5nigi, kes neile imetledes \u201cperra kaie\u201d…<\/p>\n Aga ajad muutusid \u2013 <\/em>puhkes esimene maailmas\u00f5da, paremad kalap\u00fc\u00fcgikohad j\u00e4id 3,5 km eemal asuva piiri taha ning piirissaarlased polnud enam \u201cPeipsi valitsejad\u201d. Lisaks laastas saart 1921. aastal tulekahju, mis h\u00e4vitas suurema osa piirissaarlaste elamuid ning andis saare-elanike vaesumisele viimas t\u00f5uke. Vana j\u00f5ukas ja uhke piirissaarlaste sugup\u00f5lv suri v\u00e4lja.<\/p>\n Enam ei unistatud suurest k\u00fcllusest, aeti l\u00e4bi m\u00f5\u00f5dukalt ja p\u00fc\u00fcti teenida niipalju kui igap\u00e4evaseks tarviduseks kulus.<\/p>\n Kalap\u00fc\u00fck j\u00e4i siiski Piirissaare elanikkonnale peamiseks elatusallikaks.<\/p>\n Kevadel, enne j\u00e4\u00e4 minekut, reisiti Pihkva j\u00e4rvele kalale. Seks puhuks telliti omale sealseilt kalureilt hobused regedega vastu. Regedele laaditi k\u00f5ik suviseks kalastamiseks tarvisminevad vahendid, m\u00f5ned kalurid v\u00f5tsid kaasa koguni naised-lapsed.<\/p>\n Tagasis\u00f5it Piirissaarele algas jaanip\u00e4eva paiku, mil j\u00e4rv \u00f5itsele l\u00f5i. Siis s\u00f5ideti tagasi oma kulu ja kirjadega s.t. paatide ja venedega, mis kevadisel j\u00e4\u00e4ajal k\u00fc\u00fcdimeestega kohale toimetatud.<\/p>\n Gustav Savik on meenutanud: \u201dKala p\u00fc\u00fcti aasta l\u00e4bi. Kala p\u00fc\u00fcgivahendid tuli muretseda endal. Need aga olid k\u00fcllaltki kallid. Kellel oli rohkem vahendeid, need p\u00fc\u00fcdsid m\u00f5rdadega, suuremal osal olid ainult v\u00f5rgud. Kalap\u00fc\u00fcgivahendid valmistati kohapeal. Algul, kui puuvillal\u00f5nga polnud, siis eriti m\u00f5rrad valmistati linasest l\u00f5ngast, mida kedrati kohapeal. Talvel oli naiste t\u00f6\u00f6 ketramine, ka kooti v\u00f5rgud ja m\u00f5rrad kohapeal k\u00fclas. Talvel nende t\u00f6\u00f6de tegemiseks kogunesid noored kellegi poole koju, kuhu mindi oma t\u00f6\u00f6ga (vokk ja v\u00f5rguhark kaasas). \u00d5htuti noorem rahvas s\u00e4\u00e4l ka tantsis. Pillimees oli ikka ka kohal. Kevadeks pidid kalap\u00fc\u00fcgivahendid korda saama, nii vanad kui uued.<\/em><\/p>\n Saarel oli ka perekondi, kus k\u00e4idi t\u00f6\u00f6l suurel maal. Saarek\u00fclas, aga ka Piirik\u00fclas, eriti vene rahvusest elanike hulgas, oli k\u00fcllaltki palju m\u00fc\u00fcrit\u00f6\u00f6lisi, kes k\u00e4isid suviti maal taludes karjasteks, sulasteks, talut\u00fcdrukuteks jne. Kevadel, veebruari l\u00f5pus ja m\u00e4rtsi alguses s\u00f5itsid talumehed saarele vajalike t\u00f6\u00f6liste kauplemiseks. Kuiv\u00f5rd suviti oli t\u00f6\u00f6 laial maa-alal, siis k\u00fclas juba teati, kuidas oli t\u00f6\u00f6korraldus, kuidas suhtuti ja koheldi taludes t\u00f6\u00f6lisi \u2013\u00a0 kus taludes peeti t\u00f6\u00f6listest rohkem lugu ja paremini hoolitseti, need peremehed said ka vajalikke t\u00f6\u00f6lisi ja olid kujunenud v\u00e4lja ka nagu teised, paremad suhted.<\/em><\/p>\n Karjalaps-seakarjane l\u00e4ks t\u00f6\u00f6le juba 8-ndast eluaastast ja edasi juba kas p\u00e4ris karjasena v\u00f5i sulase ehk t\u00fcdrukuna.<\/em><\/p>\n Karjase t\u00f6\u00f6aeg algas koolit\u00f6\u00f6 l\u00f5puga ja l\u00f5ppes koolit\u00f6\u00f6 algusega\u201d.<\/em><\/p>\n \u00a0<\/em><\/p>\n Piirissaare elanikkonna moodustasid nii eesti- kui vene rahvusest kalurid oma peredega. Vene rahvusest kalurid jagunesid omakorda kahte eri r\u00fchma, \u00f5igeusulisteks ja vanausulisteks. Kummalgi oli omaette kirik ja kumbki pidas hoolega au sees oma vanakalendrilisi kirikup\u00fchasid ja kirikup\u00e4evi.<\/p>\n Elumajad kandsid endas mandrist erinevat pitserit \u2013 elutoas asuvat suurt ahju, mille alumine osa oli ehitatud nii, et tuppa tulnuna v\u00f5is istuda ahjuservale ennast soojendama v\u00f5i talvel ahjupeal koguni magada. \u00dcldse oli ahi n\u00f5udnud endale elumajas peaaegu t\u00e4htsaima positsiooni.<\/p>\n K\u00f5ige t\u00e4htsaim positsioon kuulus vanausuliste majas linikute ja vanikutega kaunistatud ikoonidega p\u00fchasenurgale.<\/p>\n Isegi p\u00e4rast suurt 1921. aasta tulekahju v\u00f5is aimata, et saare elanikud endisel ajal \u00f5ige j\u00f5ukad olid olnud\u00a0 \u2013\u00a0 mitmel pool, tulest puutumata majades, seisid harmooniumid, akende ees olid kardinad, p\u00f5randad v\u00e4rvitud, seinad lubjatud v\u00f5i tapeeditud ning k\u00f5ik nurgad puhtad ja korras.<\/p>\n K\u00fclaliste vastuv\u00f5tmine oli alati v\u00e4ga s\u00fcdamlik. Kostitati ainult k\u00f5ige paremaga, muuhulgas ka viinaga, mida pakuti k\u00fclalistele tihtipeale nii palju, et see liiaks v\u00f5is minna. Ometi valitses vanausuliste taredes \u00fcks ise\u00e4ralik komme, nimelt ei tohtinud tubades suitsetada. Kui keegi k\u00fclaline v\u00f5i tuttav seda tegi, siis oli s\u00f5prus kohe l\u00f5ppenud!<\/p>\n Majade \u00fcmber olid hoovid, mis mandrilt tulnutele tundusid v\u00e4ikesed nagu karbid, \u00fcmberringi k\u00f5rvalhooned. Seal kuivasid soolakalad omap\u00e4rastel spiraalv\u00f5rkudel ja seal m\u00f6\u00f6dus kaluripere argielu.<\/p>\n Majade ees oli t\u00e4navamuru ja seal elati p\u00fchap\u00e4evahetkedel. Sinna tulid naised vahel oma sibulavarsi k\u00f5\u00f5bitsema ja istuma. Seal pikutasid m\u00f5nikord mehedki ja r\u00e4\u00e4kisid tuultest, kalasaagist ja muudest maailmaasjadest. Seal jooksid lapsed ja k\u00f5ndisid kassid (neid loomi polnud kuskil mujal s\u00e4\u00e4rases rohkuses leida kui siin saarel).<\/p>\n <\/p>\n Naiste k\u00e4sit\u00f6\u00f6st<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Ann Ope on s\u00f5japaos, 1949. aastal V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res meenutanud, et kui tema noor oli, siis Piirissaare naised suuremat k\u00e4sit\u00f6\u00f6d teha ei j\u00f5udnud kuna enamasti olid nad meestel abiks kalap\u00fc\u00fcgil ja talve l\u00e4bi kudusid ainult v\u00f5rke. Ann kandnud juba noorest east peale ostetud poeriiet, ei olevat ta kangast ei kudunud ega kedranud, kuid sukka ja kindaid oskas kududa k\u00fcll. Samuti olevat k\u00f5ik pesu, s.h.voodipesu ostetud olnud. P\u00e4ris noores p\u00f5lves olevat p\u00f5hukoti peal lina olnud, kuid tekialust lina polnud. Padjap\u00fc\u00fcrid olid kas valged v\u00f5i kirjud, padi oli ostetud Kroonlinnast, maksis 1rubla 30 kop.<\/p>\n Piirissaare naised olid kogu Peipsi rannikul osavaimad v\u00f5rgukudujad. N\u00e4iteks 1937. aasta ajalehes «Uus Eesti» kirjutati Meerapalus toimunud v\u00f5rgukudumise v\u00f5istlustest, kus esimese auhinna omandas 16-aastane Piirissaare neiu Leida Karila, kududes 30 minuti jooksul 1012 v\u00f5rgusilma, teisele kohale tuli tema \u00f5de Salme Karila ning kolmandale kohale tuli venelane A. Bulkin Mehikoormast.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Rahvar\u00f5ivastest ja riietusest.<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n Piirissaare eestlaste <\/strong>rahvar\u00f5ivastest teab Ann Ope oma lapsep\u00f5lves emalt kuuldud seletuste j\u00e4rgi, et ennem olnud naistel k\u00f5rik, see olnud mustast r\u00f5ivast: \u201cSiis es k\u00f6rdita veel, oli r\u00f5ivakangas, m\u00e4hiti \u00fcmber, v\u00f6\u00f6 seoti p\u00e4\u00e4le. Mu ema es kanna en\u00e4m aga k\u00f5neli, et nii oli ollu\u201d.<\/em> Siis m\u00e4letas Ann Ope ema veel naistel vaipseelikut. Pallapoolest ja s\u00f5bast ei tea Ann Ope midagi. (Pea)liniku kohta m\u00e4letab olevat kuulnud, et \u201csee ollu \u00e4ra kirotetu\u201d<\/em>, ehk siis mustriline, s\u00e4rgi kohta j\u00e4lle, et \u201chamel ollu punasest langast koet\u00fc triibud olal\u201d<\/em>. Ka temal endal olnud lapsest peast niisugune hame. Meestel olnud ka s\u00e4rgil punased triibud \u00f5lgadel, tema isal k\u00fcll pole enam olnud. M\u00e4letab ema jutust, et meestel olnud hame p\u00fckste peal. Hamel olnud rinnal kaugas. Kui mehed l\u00e4inud k\u00f5rtsi viina jooma, pistnud nad k\u00fctsetu kala ehk \u201cmis kellelgi oli\u201d kaukasse.<\/em> Ka tubakariistad pandud kaukasse.<\/p>\n <\/p>\n Ann Ope m\u00e4letab oma peor\u00f5ivastest leeri- ja pulmar\u00f5ivaid. Leeris, \u00f5nnistmise p\u00e4eva riieteks olid tal villane undruk (seelik), sitsine pluus ja peas oli valge r\u00e4tt, see oli paksust valgest r\u00f5ivast, millel olid siidililled sees. Jalas olid tal poolsaapad (kingad). See oli umbes 1888. aastal. Umbes 1898\/1899. aastal olid tal laulatusr\u00f5ivaks peigmehe ostetud villane kleit. Vanasti on peigmees pidanud pruudile kinkima s\u00f5le.\u201cTol ajal s\u00f5lge enam es kingita, minu emale isa t\u00f5i veel s\u00f5le\u201d.<\/em><\/p>\n Pruudina \u00f5mbles Ann Ope k\u00e4sitsi peigmehele poodivillase kaelar\u00e4tiku ja valgest poer\u00f5ivast 3 hamet. <\/em>Kinkis peigmehele 2 paari kindaid. Emal olid valmis russkindad (k\u00e4pakid)<\/em> ja kududa lasi ta veel \u00fched s\u00f5rmkindad.<\/p>\n Kogu eluaja kandis Ann laia, pikka \u00fclevalt v\u00e4rvli k\u00fclge kroogitud seelikut ja lahtist jakki sinna juurde. Enamasti on need olnud puuvillased, sitsist, \u00fchev\u00e4rvilisest puuvillasest, parhisti ja satiinist.<\/p>\n P\u00fchap\u00e4evariideks oli, Ann Ope nooremas eas, olnud ka villane seelik. Peas kandis Ann Ope iga p\u00e4ev, nii nagu ka teine V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res elav vana piirissaarlane Leena Kriiska, sitsir\u00e4tikut \u2013 eest \u00fcle otsaesise (juukseid ei paista), l\u00f5ua alt s\u00f5lmes. Ann Ope sitsipluus oli helepunast-valget kirja, ka pear\u00e4tid olid heledad. Jaanip\u00e4eva ajal surnuaiale minnes pani ta aga musta r\u00e4tiku p\u00e4he. Ka Leena Kriiska kandis samasuguse l\u00f5ikega riideid: kroogitud seelikut ja lahtist puuvillajakki ehk pluuset<\/em>. Nii Ann Ope kui ka Leena Kriiska kandsid ees p\u00f5lle (v\u00e4rvlist saadik).<\/p>\n V\u00f5rtsj\u00e4rve \u00e4\u00e4res s\u00f5japaos elavad nooremad piirissaarlased, eestlased, kandsid 1949. aastal k\u00f5ik tavalisi moodsal\u00f5ikelisi r\u00f5ivad. Naistel argip\u00e4eval puuvilla-kleidid, p\u00fchap\u00e4eval ka siidi ja villased kleidid. Argip\u00e4eval kanti enamasti heledaid traksidega p\u00f5llesid ees. \u00dcldse paistsid nad alati puhtalt ja hoolikalt r\u00f5ivastatud.<\/p>\n Piirissaare vene naiste<\/strong> riietus kuulus, p\u00f5hilisi naisteriiete tunnuseid (pihikseelik, vaipseelik) arvesse v\u00f5ttes, samuti rohkem p\u00f5hjamaise t\u00fc\u00fcbi hulka. P\u00f5hilisteks riietusesemeteks olid hame ehk linane s\u00e4rk (\u0440\u0443\u0431\u0430\u0445\u0430), millele t\u00f5mmati peale pihikseelik (\u0441\u044a\u0440\u0430\u0444\u0430\u0301\u043d). Rangelt eristusid argi- ja pidup\u00e4eva riided: piduriided \u00f5mmeldi kallimatest kangastest ja rohkemate kaunistustega, t\u00f6\u00f6riided olid karedast, p\u00f5hiliselt kodusvalmistatud kangast.<\/p>\n Lisaks linasele s\u00e4rgile ja pihikseelikule kanti \u00abkazaveikisid\u00bb v\u00f5i \u00abkatsaveikisid\u00bb (\u043a\u044a\u0437\u0430\u0432\u0435\u0301j\u043a\u0438) — sooje jakke, mis v\u00f5isid olla nii l\u00fchikesed kui ka pikad. Ka kazaveikid jagunesid nii argi- kui pidup\u00e4eva omadeks.<\/p>\n P\u00fchadel ja muudel pidulikel p\u00e4evadel kandsid j\u00f5ukamad naised v\u00e4rvilist \u00ab\u0161ugaid\u00bb (\u0448\u0443\u0433\u0430\u0301j) — pidulikku, karusnahaga \u00e4\u00e4ristatud ja sageli rebasesabaga kaunistatud p\u00fchap\u00e4evapalitut.<\/p>\n Naisterahva pea pidi tingimata kaetud olema. Katmata peaga olemist loeti abielunaistele suureks h\u00e4biks ja patuks. Lisaks religioossele tavale n\u00e4itas see ka naise perekonnaseisu. Noored neiud katsid pead r\u00e4tikutega (\u043f\u043b\u0430\u0442\u043a\u0438\u0301), abielunaised pidid esimesest mehelemineku p\u00e4evast katma pea linikuga (\u043f\u0430\u0432\u043e\u0301j\u043d\u0438\u043a), millele omakorda r\u00e4tik peale seoti. Argip\u00e4eval kanti lihtsamaid r\u00e4tikuid, pidup\u00e4eval peenemaid ja erksav\u00e4rvilisemaid siidir\u00e4tte.<\/p>\n Naised kandsid kogu elu k\u00f5rvar\u00f5ngaid (\u0441\u0435\u0301\u0440\u0433\u0438), mis neile juba lapsena k\u00f5rva oli pandud. Vaesemad inimesed kandsid muidugi lihtsaid, odavaid helmeid (\u0431\u0443\u0301\u0441\u044b)<\/u> , prosse (\u0431\u0440\u043e\u0301\u0448\u043a\u0438)<\/u>\u00a0 ja s\u00f5rmuseid (\u043a\u043e\u0301\u043b\u0446\u0430), kuid rikkamad kaunistasid endit kullast k\u00e4ev\u00f5rude (\u0431\u0440\u0443\u0441\u043b\u0435\u0301\u0442\u044a\u0444) s\u00f5rmuste ja kelladega (\u0447\u0430\u0441\u044b\u0301), kusjuures kella ei kantud k\u00e4e peal vaid kaelas.<\/p>\n <\/p>\n Piirissaare vene mehed <\/strong>kandsid argip\u00e4eviti argiriideid ning pidup\u00e4eviti pisut pidulikumaid riideid, mis sageli n\u00e4itasid v\u00e4lja ka nende sotsiaalse ja materiaalse kuuluvuse.<\/p>\n R\u00e4\u00e4giti, et v\u00e4ga vanal ja hallil ajal lastele p\u00fckse ei \u00f5mmeldudki, poisikesed olevat peaaegu teismeeani vaid s\u00e4rgiv\u00e4el ringi lipanud. Hiljem siiski hakati \u00f5mblema ka poistele lihtsast odavast materjalist p\u00fckse, mis kinnitusid n\u00f6\u00f6ri v\u00f5i n\u00f6\u00f6pidega.<\/p>\n Tavaliselt kandsid mehed \u00fchte (s.t. ilma aluss\u00e4rgita) ihule t\u00f5mmatud vooderdatud (\u043f\u043e\u0434\u043e\u043f\u043b\u0438\u043a\u0430), tugevast, enamasti punast v\u00e4rvi (\u0438\u0437 \u043a\u0443\u043c\u0430\u0447\u0430), materjalist \u00f5mmeldud s\u00e4rki. S\u00e4rgi krae oli tavaline venep\u00e4rane, varrukad olid laiad mansettideta. S\u00e4rk ise oli pikk ja seda kanti v\u00f6\u00f6tatuna p\u00fckste peal.<\/p>\n M\u00f5ned pidup\u00e4eva s\u00e4rgid oli \u00f5mmeldud v\u00e4rvilisest siididest materjalist, kuid enamasti olid pidus\u00e4rgid valged, kaunistatud tikanditega nii varrukatel kui ka kaeluses. Kui sellisele s\u00e4rgile pintsak peale pandi, siis j\u00e4id tikandid selle alt paistma. Pintsakud ei erinenud eriti t\u00e4nap\u00e4evastest, need olid vaid pisut l\u00fchemad ja suuremate taskutega.<\/p>\n V\u00f6\u00f6d osteti poest v\u00f5i kooti ise. V\u00f6\u00f6 oli mehe ehe \u2013 sageli olid v\u00f6\u00f6d v\u00e4ga ilusad, puuvillaste v\u00f5i villaste narmastega.<\/p>\n Argip\u00e4eva p\u00fcksid olid puuvillased, \u00fche n\u00f6\u00f6biga kinnituvad. Pidup\u00e4eva p\u00fcksid olid villased, enamasti musta v\u00e4rvi.<\/p>\n Hiljem hakati kandma ka vatip\u00fckse, mis olid v\u00e4ga mugavad talvel j\u00e4rvele kalastama minnes. Alusp\u00fcksid (\u043a\u0430\u043b\u044c\u0441\u043e\u043d\u044b) olid juba j\u00f5ukuse tunnuseks.<\/p>\n J\u00f5ukuse tunnuseks oli ka \u201ctroika\u201d (\u0442\u0440\u043e\u0439\u043a\u0430) ehk vestiga \u00fclikond. Seda said omale lubada vaid j\u00f5ukad inimesed, vaestele polnud\u00a0 \u201ctroika\u201d taskukohane. Uuri, mida enamasti kanti kaelas, hakati siis kandma vestitaskus.<\/p>\n V\u00e4ga j\u00f5ukad mehed kandsid talvisel ajal kallihinnalist lamba- v\u00f5i rebasenahkset kasukat \u2013 \u201ctulup’i\u201d (\u0442\u0443\u043b\u0443\u0301\u043f\u044a), mis pealtpoolt oli musta v\u00f5i tumesinise kaleviga kaetud. Krae oli kasukal suur ja karvane, selline, et seda sai ka suure pakasega p\u00e4he t\u00f5mmata. Tulupid olid nii pikad, et k\u00f5ndides polnud saapaid n\u00e4hagi. Laiad h\u00f5mad pandi teineteise peale ning seoti 20 sentimeetri laiuse, narmastega v\u00f6\u00f6ga kinni. Taskuid tulupil polnud.<\/p>\n Lihtsad inimesed kandsid talvel pikka \u00fclekuube ehk kaftanit (\u043a\u0430\u0444\u0442\u0430\u0301\u043d). See oli lihtne, voodrita (harva ka voodriga), musta- v\u00f5i hallikarva \u00fcliriie. Enamasti kodukootud kangast kaftan oli kaluritel \u00fcldiselt ka t\u00f6\u00f6r\u00f5ivaks. Kaftani varrukad olid laiad ja h\u00f5lmad kinnitusid vaid \u00fche n\u00f6\u00f6bi ning lihtsa v\u00f6\u00f6ga. See lihtne \u00fcliriie pidas nii tuult kui vett, oli kerge ja mugav, mist\u00f5ttu p\u00e4lvis suure kalameeste poolehoiu.<\/p>\n Kes v\u00e4hegi endale lubada sai, hankis omale ka kasuka (\u0448\u0443\u0301\u0431\u0430). Kasukaid oli mitmesuguste pikkustega, nad olid \u00f5mmeldud enamasti pargitud<\/p>\n lambanahast ning ka v\u00e4ike krae oli samast nahast. Kinnitusid nad (peamiselt nahast) n\u00f6\u00f6pide ja aasadega.\u00a0 Kasukad v\u00f5isid olla erinevat v\u00e4rvi, kui enamlevinud olid siiski valged, kollased ja mustad toonid.<\/p>\n Kohalikud vanausulised katsid end jumalateenistusele minnes \u201cozjam’iga\u201d (\u043e\u0437\u0430\u0301\u043c). See oli kallist kangast, enamasti musta (m\u00f5nikord ka tumesinist) v\u00e4rvi, kehasse t\u00f6\u00f6deldud, v\u00f6\u00f6kohast kroogitud seljaosaga, laiade varrukatega, p\u00fcstkraega, taskuteta kehakate. Mitte iga\u00fcks ei saanud omale \u201cozjam’i\u201d lubada, kuid kel v\u00e4hegi v\u00f5imalus oli, see seda kandis.<\/p>\n Talvisel ajal kanti ka vateeritud palitut (\u043f\u043e\u0301\u043b\u0442\u044a \u043d\u0430\u0441\u0438\u0301\u043b\u0438 \u0432\u0430\u0301\u0442\u043d\u044bj\u0435), mis oli k\u00e4sitsi \u00f5mmeldud mustast kalevist, pikk, krae ja laiade mansettideta varrukatega kehakate. Palitut kanti vaid talvel, mingeid kevad-s\u00fcgis palituid polnud.<\/p>\n <\/p>\n Saapad (\u0441\u0430\u043f\u043e\u0433\u0438) olid nii argi- kui pidup\u00e4eva omad, nii t\u00f6\u00f6- kui kalamehesaapad. Meeste saapad olid enamasti k\u00f5rge, p\u00f5lvini ulatuva s\u00e4\u00e4rega. Kanti ainult nahksaapaid, mis olid kas \u0161agr\u00e4\u00e4nist (reljeefse joonmustriga pehmest taimpargitud ja v\u00e4rvitud nahast)\u00a0 v\u00f5i kroomitud nahast, mingeid kummisaapaid polnud. Tallad olid samuti nahast ja v\u00e4ga vastupidavad. K\u00f5rgete saabaste k\u00f5rval kanti ka poolsaapaid, aga ka n\u00f6\u00f6rsaapaid, trukksaapaid v\u00f5i ka k\u00fclgedelt kummiga saapaid. Valmistatud olid need saapanaeltega.<\/p>\n R\u00e4\u00e4giti, et v\u00e4ga-v\u00e4ga ammu kasutati saabaste valmistamisel pigi. Saapad ise n\u00e4gid siis inetud v\u00e4lja, olid kohmakad, lameda ninaga, kuid \u00e4\u00e4rmiselt vastupidavad.<\/p>\n Kanti ka k\u00f5rgeid kalamehesaapaid (\u0434\u043b\u0438\u043d\u043d\u044bj\u0435 \u0441\u044a\u043f\u0430\u0433\u0438\u0301), millele pandi j\u00e4rvele minnes heinu v\u00f5i pilliroogu sisse, et soojem oleks. Ka need saapad olid valmistatud nahast.<\/p>\n Vilte (\u0432\u0430\u0301\u043b\u044c\u043d\u043a\u0438) kantakse saarel ammusest ajast peale ja tehakse seda isegi t\u00e4nap\u00e4eval. Vanasti olid vildid k\u00fcllaltki kallid, eriti kallid olid valged, peened ja pehmed tallevillast vildid. Vilte kanti ilma kalossideta.<\/p>\n Nii viltide kui ka saabastega kanti jalar\u00e4tte (\u043f\u0430\u0440\u0442\u0430\u0301\u043d\u043a\u0438) v\u00f5i s\u00e4\u00e4riseid (\u043f\u0430\u0433\u0430\u043b\u0435\u043d\u043a\u0438).\u00a0 Jalar\u00e4tid olid kas linased v\u00f5i kalevist, s\u00e4\u00e4rised olid kootud j\u00e4medast l\u00f5ngast.<\/p>\n Viiskudes (\u0432 \u043b\u0430\u043f\u0442\u044f\u0445) polevat Piirissaare inimesed kunagi k\u00e4inud, k\u00fcll aga pasteldes. Pastlad (\u043f\u0430\u0301\u0441\u0442\u043e\u043b\u044b) olid suvised, v\u00e4ga kerged ja mugavad t\u00f6\u00f6-jalan\u00f5ud, eriti heinateol. Pastlad olid enamasti valmistatud heledast pargitud nahast, kuid m\u00f5nikord v\u00e4rviti neid ka mustaks. Pastlaid ei \u00f5mmeldud vaid anti m\u00e4rjale nahale, teda \u00fcmber jala siludes, lihtsalt \u00f5ige kuju.<\/p>\n Lisaks riietusele ja jalan\u00f5udele kuulusid iga kalamehe t\u00f6\u00f6riiete hulka suur nahast p\u00f5ll ja labakud (\u0442\u044f\u0433\u0443\u0301\u0445\u0430). Sellised labakud m\u00e4\u00e4riti t\u00f6katiga ja vooderdati seest heinetga nii nagu kalamehesaapadki.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n S\u00f6\u00f6gikombed<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Piirissaarlaste s\u00f6\u00f6gimajandusest meenutas Ann Opelt j\u00e4rgmist:<\/p>\n Kuna piirissaarlastel oli v\u00e4he maad, tuli neil leib ja suurem osa muud toitu osta. Seet\u00f5ttu XIX saj. l\u00f5pul Kroonlinna alla kalap\u00fc\u00fcgile minnes, ei v\u00f5etud v\u00e4ga palju kodust kaasa vaid osteti sealt. Kevadeti oli Piirissaare venelastel paastuaeg, siis nad piima ei s\u00f6\u00f6nud, piim tehti k\u00f5ik \u201cpaksuks-piimaks\u201d<\/em>(kohupiimaks). Kroonlinna minejad, eestlased, ostsid siis venelastelt \u201cpaksu-piima\u201d panget\u00e4ite kaupa enestele kaasa. Pangele panid (kohupiimale) paksu v\u00f5ikorra peale, mille all kohupiim seisis v\u00e4rske ega l\u00e4inud halvaks. Kukuse k\u00fclas Soome lahelt j\u00e4\u00e4minekut oodates, v\u00f5tsid l\u00f5unaks leiva k\u00f5rvale seda paksu piima, sellele vett peale valades. \u201cLahutasime nii vee sees ja helpisime leivale p\u00e4\u00e4le\u201d <\/em>meenutab Ann.<\/p>\n Kroonlinnas s\u00f6\u00f6di enamasti hommikuti kalalt tulles kala, mis oli \u201cp\u00e4\u00e4s\u00fc\u00fck\u201d.<\/em><\/p>\n \u00d5htul keedeti suppe, jahuk\u00f6rti, suurma (tangu) suppi…Suureks maiusroaks, mida tihti keedeti, oli prossa-puder, \u201cpoest ostsid prossat ja keetsid j\u00e4llegi sergose h\u00e4rja rasvaga\u201d<\/em>.<\/p>\n Venekonna peale oli kaasas 2 pada. Suuremaga keedeti kala ja kartuleid, v\u00e4iksemaga k\u00f6rte ja putrusid.<\/p>\n Kartuleid kevadepoole ei olnud, kuid s\u00fcgise poole siis osteti neid ning keedeti kartuleid kalaleemega. Kartulid kooriti \u00e4ra, supi ja pudru jaod pandi oma sara juures valmis ja mindi siis trahterisse keetma. Selle eest, et seal keeta lubati, pidi ostma ja jooma seal \u201ctsaid\u201d <\/em>(\u0447\u0430\u0439) 5 kopika eest inimese peale.<\/p>\n Talvel, kodus Piirissaares, keedeti k\u00f5iki suppe: herne-, kapsa-, oa-, kartuli- ja tangusuppi, jahuk\u00f6rti, paksu suurma putru ja paksu jahu putru.<\/p>\n Piirissaarlaste ja \u00fcldse kalurite peamiseks toiduks oli kala ja kartul. Kala, oma 20 puuda, kuivatati tagavaraks, et oleks v\u00f5tta, kui oli p\u00fc\u00fcgi vaheaeg.<\/p>\n Kuivatatud kala keedeti koos kartulitega. Kui olid v\u00e4iksed kalad, pandi koos kartulitega keema —\u00a0 kartul alla, kalad peale. Kui aga olid suuremad kalad, pandi enne kalad patta, keedeti poolpehmeks ja lisati siis samasse vette, kalu k\u00f5rvale l\u00fckates, kartulid juurde ja keedeti koos pehmeks.<\/p>\n Ka p\u00e4rast leivategu pandi kalu ahju, eriti v\u00e4ikseid latikaid, kus need muredaks k\u00fcpsesid ning \u00fches luudega nii pehmeks muutusid, et neid k\u00f5igega oli m\u00f5nus s\u00fc\u00fca.<\/p>\n Maitsvamaks kalatoiduks peeti kalapirukat, mida tehti k\u00f5igist kaladest. Kalapirukat peeti vanasti ka pulmatoiduks ja seda viidi ka muidu k\u00fclakostiks.<\/p>\n Ann Ope pulmadeks, umbes 1898.\/1899. a. k\u00fcpsetati saia, praeti kala, liha ja kartuleid, oli \u00f5lut ja viina.<\/p>\n Eriti hinnatud oli piirissaarlastel angerjapirukas. Pidulikuma piruka taigen tehti p\u00fc\u00fclijahust, lihtsam rukkijahust, leivataigna v\u00f5i sepiku jahust. Kui oli p\u00e4rmi, tehti p\u00e4rmitaigen, kui p\u00e4rmi ei olnud, tehti nisujahust taigen ka leivataigna viisi.<\/p>\n P\u00fc\u00fclijahust p\u00e4rmitaigen pandi laiaks litsutult nelinurkselt lauale, sellele asetati laiali raputates paar pihut\u00e4it m\u00e4rjaks kastetud tangu peale. Tangud pandi sellep\u00e4rast, et kalarasv ja leem, mis kalast v\u00e4lja tuli, ei teeks \u00fcmberringi tainast n\u00e4tskeks. Tang paisub ja v\u00f5tab k\u00f5ik oma sisse. Sellele tangule peale asetati kahelt realt angerja l\u00f5igud umbes 15 cm. pikkused, nendele l\u00f5igati peale sibulat\u00fckke. Siis keerati enne taigna piklikud k\u00fcljed alt \u00fclespoole vastakuti kokku ja siis otsaservad \u00fclespoole. Liitekohad kasteti m\u00e4rjaks ja vajutati n\u00e4puotstega tugevasti kokku nii, et kahele poole j\u00e4id n\u00e4pu j\u00e4ljed ja peale nagu palistus v\u00f5i hari.<\/p>\n Pirukas k\u00fcpsetati ahju p\u00f5randal. Ahjust v\u00e4lja v\u00f5ttes l\u00f5igati pirukal pealmine kooruke \u00e4ra ja s\u00f6\u00f6di seda piruka sisu k\u00f5rvale. Pirukas seisis laual, igale anti t\u00fckk pealmist koorukest ja iga\u00fcks v\u00f5ttis kahvliga sinna k\u00f5rvale piruka seest sisu \u2013 kala-angerjat. Tavaliselt pealmine kooruke s\u00f6\u00f6di koos piruka sisuga \u00e4ra. Alumine pool pirukat, alumine kooruk, s\u00f6\u00f6di p\u00e4rast eraldi, \u00f6eldes, et see maitseb niisama kuna ta on h\u00e4sti \u201ckalav\u00e4ge\u201d<\/em> t\u00e4is imbunud.<\/p>\n Sarnast kalapirukat on Piirissaares teinud nii eestlased kui venelased.<\/p>\n Samuti oli Piirissaarel levinud vatsku k\u00fcpsetamine, s.o. leivataignasse singit\u00fckkide k\u00fcpsetamine, ehk liha(singiga)piirakas.<\/p>\n Maitseainetest korjati metsast leiva sisse k\u00f6\u00f6mneid.<\/p>\n Piirissaarlaste kodudes paistis silma teemasin, samovar,<\/em> ja vene m\u00f5juna oli kombeks s\u00f6\u00f6giaegadel teejoomine. K\u00f5ik piirissaarlased j\u00f5id \u201ct\u0161aid\u201d<\/em>, ka eestlastest piirissaarlaste koduses oli k\u00f5igis teemasinad. Peamiselt joodi hiina teed, vahel tarvitati ka metsataimi nagu vehvermentsi ehk piparm\u00fcnti. Eesti kodudes joodi ka kohvi v\u00f5i viljakohvi, p\u00f5letades selleks nisu ja r\u00fcgi (rukist) ning sigureid pandi ka juurde. Kodanliku Eesti ajal k\u00fcpsetati nisujahust ja munadest v\u00e4ikseid taignamunakesi, mis \u00e4ra jahvatatult kohvile hulka pandi.<\/p>\n Magusatest toitutest \u00fctles Ann Ope: \u201d…es tiia midagi magusast supist, viimatse aja, kes rikkama olid s\u00f5id magusat suppi\u201d.<\/em> Esimene magustoit, magus supp, mis Ann Ope on s\u00f6\u00f6nud, oli olnud murakatest.<\/p>\n Ann Ope m\u00e4letas veel, et imiku s\u00f6\u00f6tmisel enne kummiluti tulekut, tarvitati lapse pudeli peal lehmanisa, seda tarvitanud eriti kaua vene naised. Naised hoidsid nisasid endile tagavaraks. Pidi olema kas noore lehma v\u00f5i mullika nisa, vana lehma oma ei k\u00f5lvanud.<\/p>\n <\/p>\n Veel 1980. aastatel k\u00fcpsetasid piirissaarlased oma igap\u00e4evase leiva koduses leivaahjus.<\/p>\n Leivateo ajaks v\u00f5eti \u00fcles k\u00f5ik p\u00f5randariided, sest perenaisele oli leivategu suur ja jahune t\u00f6\u00f6. Igas kodus leidus leiva-astjas eelmisest leivateost t\u00fckike juuretist, mis lahustati soojas vees. Sellele lisati siis rukkijahu ja j\u00e4eti hapnema. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui taigen k\u00e4\u00e4ris, lisati soola ja veel jahu ning s\u00f5tkuti k\u00f5ik k\u00f5vasti l\u00e4bi. Suured leivap\u00e4tsid, aga ka pisemad \u00fcmarad «kokorgad» <\/em>v\u00f5i valged saiad, vormiti k\u00e4sitsi laual, siluti l\u00f5puks pealt m\u00e4rja k\u00e4ega \u00fcle, tehti s\u00f5rmedega iga leiva peale «m\u00e4rgid» ja t\u00f5steti siis suure puust leivalabidaga otse kuuma ahju hoolikalt puhtaks p\u00fchitud kivip\u00f5randale. Enne ahju t\u00f5stmist tehti ahjusuu ees ristim\u00e4rk.<\/p>\n Ahjust tulnud leibade koorikuid m\u00e4\u00e4riti v\u00f5iga v\u00f5i piserdati lihtsalt veega ning j\u00e4eti siis puhaste r\u00e4tikute alla jahtuma.<\/p>\n Leivateo ajal keedeti sageli magustoiduks ka «kaerakilet» \u2013 segati kaerahelbed sooja vee ja leivajuuretisega, lasti k\u00e4\u00e4rima minna ning kurnati. Saadud vedelik keedeti tasasel tulel pidevalt segades paksuks nagu kissell. Maitsestati ja t\u00f5steti kaussidesse jahtuma. S\u00f6\u00f6di suhkrujahu ja piimaga.<\/p>\n Loomulikult on piirissaarlaste lauale ajast-aega kuulunud uhhaa. Lihtsat uhhaad v\u00f5is keeta igasugusest kalast, kuid enamasti tehti seda ahvenast. Puhastatud kala pandi keema, lisati terved sibulamugulad, loorber, pipar ja sool. Valmis uhhaa maitsestati taldrikus tilli ja peterselliga.<\/p>\n Valmistati ka peenemat uhhaad — selleks keedeti peadest ja v\u00e4ikestest kaladest maitseainetega puljong, kurnati see, pandi sellesse kartulid ning alles siis pandi puljongisse keema valitud ilusad kalat\u00fckid. Puljongit keedeti aeglasel tulel, et see ilus selge oleks.<\/p>\n Vanal ajal, kui piirissaarlastel oli tinti laialt k\u00e4es, neid segati nii searoka sisse kui v\u00e4etati nendega maad, keedeti ka kuivatatud tindist suppi. Supp oli soolane, mist\u00f5ttu sinna kuulus kindlasti lisaks pruunistatud sibulale ka kartul.<\/p>\n T\u00e4naseni on piirissaarlaste laual keedusuhkur, mida v\u00f5etakse alustassilt «t\u0161aid» r\u00fc\u00fcbates teek\u00f5rvaseks ja mida lapsed ajast-aega ikka k\u00f6\u00f6gilaualt n\u00e4ppamas on k\u00e4inud.<\/p>\n Suhkur pandi piima ja r\u00f5\u00f5sa koorega segatuna madalal tulel keema ning keedeti seda kaua ja pidevalt segades seni, kuni see hakkas poti seinte k\u00fclge kinni j\u00e4\u00e4ma. Siis m\u00e4\u00e4riti vormid v\u00f5iga v\u00f5i kasteti lihtsalt m\u00e4rjaks ja raputati suhkrujahuga \u00fcle, et magus mass n\u00f5u k\u00fclge kinni ei j\u00e4\u00e4ks ning valati maius vormidesse (kandikutele, laiadele taldrikutele vms). Jahtunud ja tahkunud keedusuhkrule t\u00f5mmati noaga ruudustik peale ning murti kas k\u00e4evahel v\u00f5i suhkrutangidega sedam\u00f6\u00f6da suup\u00e4rasteks t\u00fckkideks. Muredad ja pistut l\u00e4bipaistvad suhkrut\u00fckid pandi klaastoosiga k\u00f6\u00f6gilauale, kust siis…nagu me juba teame, lapsed neid aeg-ajalt n\u00e4ppamas k\u00e4isid.<\/p>\n <\/p>\n \u0418\u0441\u043f\u043e\u043b\u044c\u0437\u043e\u0432\u0430\u043d\u043d\u044b\u0435 \u0438\u0441\u0442\u043e\u0447\u043d\u0438\u043a\u0438:<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u0411\u044b\u0442. \u041e\u0431\u0449\u0435\u0435 Endisel ajal olid piirissaarlased j\u00f5ukad \u2013\u00a0 eestlased s\u00f5itsid uhkete hobuste veetud toredatel saanidel, karusnahkseisse kasukaisse m\u00e4ssituna, V\u00f5nnu kirikusse jumalateenistusele ja leidus nii m\u00f5nigi, kes neile imetledes \u201cperra kaie\u201d… Aga ajad muutusid \u2013 puhkes esimene maailmas\u00f5da, paremad kalap\u00fc\u00fcgikohad j\u00e4id 3,5 km eemal asuva piiri taha ning piirissaarlased polnud enam \u201cPeipsi valitsejad\u201d. Lisaks laastas […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":621,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[46],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/456"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=456"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/621"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=456"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n