«\u0411\u043e\u0440\u043e\u0434\u0430\u0442\u044b\u0435 \u0432\u0438\u043a\u0438\u043d\u0433\u0438 \u0440\u0435\u043a\u0438 \u042d\u043c\u0430\u0439\u044b\u0433\u0438»<\/span><\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n V\u00f5ib minna muidugi Emaj\u00f5e j\u00e4\u00e4vabal ajal, \u00fcksk\u00f5ik millal Tartu puu- v\u00f5i kalaturule, ikka v\u00f5ib seal n\u00e4ha vastastikku tingivat lodjavenelast ja tartlast, olgu siis m\u00fc\u00fcgiesemeks puud v\u00f5i toidukraam. See vastastikune kauplemine on seda huvitavam, et m\u00fc\u00fcja ja ostja r\u00e4\u00e4givad kumbki erikeelel. Sest vaatamata sellele, et m\u00f5ni vana lodjavenelane juba 30-40 aastat lodjaga Peipsi ja Tartu vahelist teed on s\u00f5itnud, ei ole ta eesti keelest siiski rohkem omandada suutnud kui «ilusad puud», «sjibula», «ei maksap mnoogo» jne. Ja keskp\u00e4rane tartlanegi, kes samapalju aastaid lodja venelastega \u00e4ri teinud, teab vene keelest just samapalju: «skolko maksab?», «tengi v\u00e4he» jne. Aga aru nad \u00fcksteisest saavad ja kaubadki kokku ajavad.<\/span><\/span><\/p>\n Harilikult on \u00fche lodja omanikeks 3-4 meest. Harval juhul omab m\u00f5ni rikkam mees \u00fcksikult lotja ja palkab sellele meeskonna. Meeskonnaks on lodja suurusele vastavalt 2-5 meest, kusjuures «lodjakaptenilt» keegi kirjaoskusegi tunnistust ei n\u00f5ua. Vist ollakse \u00fcldiselt veendunud, et kitsast linnaj\u00f5ge kaudu s\u00f5ites on raske \u00f5igest teest k\u00f5rvale minna ja seep\u00e4rast ei ole ka lodjajuhil kompassi ega kaardi tundmine vajalik.<\/span><\/span><\/p>\n Lodjaomanik v\u00f5i omanikud ostavad Peipsi \u00e4\u00e4rseilt k\u00fclamehilt laadungi puid kokku, millega t\u00e4idetakse suur v\u00f5i emalodi. Selle taha aga kinnitatakse veel terve rodu v\u00e4ikesi lotje, mille laadungiks sibulad, kurgid, k\u00f5rvitsad, kartulid, \u00f5unad, kalad ja muu s\u00f6\u00f6dav. Kui juhtub tuul puhuma Peipsilt Tartu poole, t\u00f5mmatakse purjed lodjamastidesse ja alustatakse s\u00f5itu Tartu. Ent egas see Tartu j\u00f5udmine nii kergesti l\u00e4hegi. J\u00f5gi on ju k\u00e4\u00e4nuline ning kaldad paiguti paksu metsaga kaetud. Seal ei p\u00e4\u00e4se parimgi p\u00e4rituul lodjapurje manu ja edasis\u00f5itmine purjedega osutub v\u00f5imatuks. H\u00e4da on teinud aga lodjavenelase leidlikuks. S\u00e4\u00e4l, kus tuul aitamast keeldub, keritakse purjed kokku, kinnitatakse trossid lodja k\u00fclge ja hakatakse seda kaldalt inimj\u00f5uga edasi sikutama. T\u00f6\u00f6 on k\u00fcll raske ja vaid aegamisi ta edeneb, ent m\u00f5netunnise sikutamise j\u00e4rele ollakse j\u00e4lle tuule all ja s\u00f5it purjedega l\u00e4heb edasi, edasi, kuni j\u00e4rgmise j\u00f5ek\u00e4\u00e4nakuni. Teekond Peipsist Tartu kestab nii harilikult 2-3 p\u00e4eva. Nii oli lugu varemalt, aastat 5-6 tagasi. Ent arenev tehnika on omale teed leidnud isegi muidu nii konservatiivse lodjavenelase juurde. Juba m\u00f5nda aastat on suurem osa lodjest loobunud trosside abil edasivedamisest. Purjed on k\u00fcll veel praegugi tarvitusel, ent p\u00e4\u00e4miseks lodjavedajaks on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ike mootor \u201cpuksiir». See on harilik mootorpaat, mootor on vaid tugevama j\u00f5uline. «Puksiiri» k\u00fclge kinnitatakse emalodi, selle taha veel \u00fcks emalodi, siis veel \u00fcks ja veel \u00fcks, ning l\u00f5puks terve rida v\u00e4ikesi lotje. Abiks liikumisel on muidugi ka purjed. Kergendust on toonud see puksiir lodjavenelase ellu m\u00f5netigi. Endise kolmep\u00e4evase teekonnaga saadakse n\u00fc\u00fcd hakkama \u00fche p\u00e4evaga; ei tarvitse keskpaika katkestada n\u00f6\u00f6ridega lotja vedades; ja mis \u00e4riliselt k\u00f5ige t\u00e4htsam ei tarvitse oodata p\u00e4evade viisi p\u00e4rituult.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n Kui \u00fcks Piirisaare mees v\u00f5tnud esimesena lotjade veoks tarvitusele mootorpuksiiri, siis vaadatud seda kui imetegu. N\u00e4is p\u00e4ris muinasjutuna, et see pisuke podisev paat suudab vedada mitut lotia ja p\u00e4\u00e4legi paremate tagaj\u00e4rgedega kui p\u00f5liselt tarvitusel olnud purjed ja trossid. Asja kasu oli aga nii k\u00e4egakatsutav, et ka need, kes olid alguses uuenduse suhtes k\u00f5ige suuremad pessimistid, peagi selle tuliseiks pooldajaiks said. Praegu vaid m\u00f5ni \u00fcksik kangekaelne taat p\u00fc\u00fcab aja-evolutsiooniga rinnad kokku pista ja tarvitab endiselt vaid purjede ja trosside abi. Ent alla j\u00e4\u00e4ma on sunnitud varsti need viimasedki mohikaanlased nad — ei suuda v\u00f5istelda.<\/span><\/span><\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/peipsisaar.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/11\/ERM_Fk_439_211-Copy-1.jpg\")
<\/a>