{"id":491,"date":"2017-11-10T22:13:09","date_gmt":"2017-11-10T22:13:09","guid":{"rendered":"http:\/\/peipsisaar.ee\/?post_type=product&p=491"},"modified":"2018-05-03T07:31:31","modified_gmt":"2018-05-03T07:31:31","slug":"ajaleht-eesti-sona-19-06-1942-lodjamehed","status":"publish","type":"product","link":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/statji\/gazeta-eesti-sona-za-19-ijunja-1942-god-lodejshhiki\/","title":{"rendered":"\u0413\u0430\u0437\u0435\u0442\u0430 «Eesti S\u00f5na» \u0437\u0430 19 \u0438\u044e\u043d\u044f 1942 \u0433\u043e\u0434: «\u041b\u043e\u0434\u0435\u0439\u0449\u0438\u043a\u0438»"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\u0413\u0430\u0437\u0435\u0442\u0430 «Eesti S\u00f5na» \u0437\u0430 19 \u0438\u044e\u043d\u044f 1942 \u0433\u043e\u0434: <\/span><\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

«\u041b\u043e\u0434\u0435\u0439\u0449\u0438\u043a\u0438»<\/span><\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Omap\u00e4rased s\u00f5idukid ja omap\u00e4rased laevnikud Eesti sisevetel.<\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

Mineviku romantika Peipsi algab \u00f5igupoolest juba Tartust. Igal sadamal on oma iseloomulikud t\u00fc\u00fcbid ja oma eriilme. See, mida teie silm n\u00e4eb Rotterdamis, pole sama, mis leidub Napoli k\u00e4il. Ja samuti on Tartu ja Tallinna laevameeste-t\u00fc\u00fcbid v\u00e4ga erinevad. Tallinna sadamas on vanad rannikuilt ja saartelt p\u00e4rit maailmamerede r\u00e4ndurid soolase-vee-«j\u00e4nkid». Tartus on see t\u00fc\u00fcp tundmatu, siit leiame sootuks uue laevamehe-t\u00fc\u00fcbi. Ta r\u00e4\u00e4gib mingit v\u00f5ru ja tartu murraku segu ja ta k\u00f5neluses on venekeelseid lauseid. Ta on sageli habemik ja kannab vene saabast.<\/span><\/p>\n

Kui Tallinna kail v\u00f5ib sadamat\u00f6\u00f6liste hulgas kergesti kohata meest, kes teid v\u00f5ib k\u00f5ige ehtsama ingliskeelse meremehejutuga rabada ja s\u00e4\u00e4raseid nimesid nagu Pernambuco, Kalkuta, Sydney ja Jokohama nagu soolaks ja pipraks jutu sekka poetada, siis Tartu meremehe-t\u00fc\u00fcp on teissugune, rahulik, aeglane ning m\u00f5tisklev.<\/span><\/p>\n

See on Peipsi laevnik ja kalur. See meie suur sisemaa «meri» on teda kujundanud. Aga temagi on omaette eksootiline t\u00fc\u00fcp p\u00e4ris — maameeste peres. Ta toob endaga kaasa seda sisevete romantikat, mis algab Tartus, Emaj\u00f5e kaldal, ja kandub kaugemale — Vasknarva, Oudova, Pihkva ja veelgi kaugemate randadeni.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>
\u041b\u043e\u0434\u044c\u044f \u0441 \u0434\u0440\u043e\u0432\u0430\u043c\u0438. \u0413\u043e\u0440\u043e\u0434 \u0422\u0430\u0440\u0442\u0443 \u0434\u043e \u0432\u043e\u0439\u043d\u044b.<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dcks s\u00e4\u00e4raseid iseloomustavamaid sisevete laevnikke on lodjamees. Juba Peipsi lodi ise on omap\u00e4rane. Soolase-vee-meremees v\u00f5ib talle kiili \u00fclalt alla vaadata, aga Peipsil on lodjamees suurnik omataoliste keskel. Ta s\u00f5idukil on ikka omajagu suurt joont ning avarust. Ta s\u00f5idusuunad on omast kohast kauged ning julged. Vasknarvast Tartuni ja Mustveeni k\u00e4ib ta tee. Ja vanal ajal viis see isegi Pihkvani. Nii k\u00e4is uhkelt lotjade k\u00e4ik, viies kaupu ja l\u00f5busat tuju ning laulu.<\/span><\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on neid neil vetel v\u00e4hem n\u00e4ha. Moodne aeg on oma m\u00f5ju avaldanud neilegi. Kuid siiski liigub neid veel siin-seal oma aeglasel viisil. Ja kuhu nad ilmuvad, seal toovad nad endaga kaasa t\u00fckikese t\u00fc\u00fcbilist mineviku-Peipsit, t\u00fckikese romantilist ning huvitavat maailma, mis kipub n\u00fc\u00fcd kaduma. <\/span><\/p>\n

Lodjaehitajate kiila.<\/span><\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

Lodjad on Peipsi looming. Seistes Piirisaare <\/span>idakaldal, v\u00f5ite pikksilmaga vaadata \u00fcle sinetavate voogude. Ja seal, kuskil kaugel, kolmek\u00fcmnekilomeetrise kauguse taga, seletab teie silm k\u00fcla. See on Podlipje, paadi ja lodjaehitajate asupaik. <\/span><\/span><\/p>\n

K\u00fcsige vanu Peipsi kalureid ja nad jutustavad teile huvitavaid lugusid sellest paigast. Seal elasid tsaariajal, ja kuulukse n\u00fc\u00fcdki elavat, rahvas, kes elatub paadiehitust\u00f6\u00f6st. Nagu m\u00f5nes vene k\u00fclas vanal ajal elatuti ainult ikoonide tejgemisest, nii tehti seal vees\u00f5idukeid. Isegi eestlased, kes vajasid paati, s\u00f5itsid sageli sinna ja purjetasid tagasi oma paadis. <\/span><\/span><\/p>\n

Ja paadi tegemine k\u00e4is nende meeste k\u00e4es ruttu. Piirisaare <\/span>kalur jutustab, et talle on kaks meest \u00fche p\u00e4evaga teinud uhke s\u00f5iduki. Hommikul l\u00e4inud ta sinna ja \u00f5htul tulnud oma paadis tagasi. <\/span><\/span><\/p>\n

Nende paatide ehitus on ka imelihtne. Peipsi vees\u00f5idukid pole saledad ja nooljad, nagu hiidlaste ja saarlaste suuremerepaadid. Neil on \u00fcmar kuju ja madal p\u00f5hi. Paadid tehakse laiadest laudadest, mis painutatakse ilma aurukastis aurutamata \u00fcksteise k\u00fclge, ja seitse-kaheksa lauda moodustab juba parda k\u00f5rguse.<\/span><\/p>\n

Podlipjes on tehtud ka paljud Peipsi lodjad. Need on sama stiili s\u00f5iduriistad nagu paadidki, kuid suuremate m\u00f5\u00f5detega. Neilgi on lame p\u00f5hi ja lai, \u00fcmar kere. Peipsis, ja eriti j\u00f5esuudmes Vasknarvas, ning mujalgi, on vesi madal, seep\u00e4rast peab ka laev olema nii madal, et ta igalt poolt takistamata l\u00e4bi ujub. <\/span><\/span><\/p>\n

Peipsi lodjal pole merekindlat tekki. Seda asendab katus. Mis sellest, et meremees p\u00f5lglikult s\u00f5nab: «Nagu ujuv kuur ja katuski nagu kuurilt!» Kui aga lodi heiskab oma suure, laia purje ja libiseb \u00fcle Peipsi kollakate voogude, siis on ta uhke omap\u00e4rane s\u00f5iduk. P\u00e4ras on v\u00e4ike kajutkl, kus istub lodjamees, hoides t\u00fc\u00fcripuud. Ja tema on ikkagi oma laeva «kapten». <\/span><\/p>\n

Lodjamehel peab olema aega.<\/strong> <\/span><\/em><\/span><\/p>\n

Rahulik ja muhe on lodjamehe elu. Tal pole v\u00f5idelda tormidega s\u00e4\u00e4rasel viisil nagu soolase-vee-mere-mehel. Ta laadib lodja puid t\u00e4is, ja kui see on suur, siis mahutab ta neid oma 200 s\u00fclda. V\u00e4iksema koorem on 100-120 s\u00fclda. Ja siis algab s\u00f5it.<\/span><\/p>\n

Sihtkohaks on n\u00fc\u00fcd Tartu. Aga vanal ajal s\u00f5ideti enam Pihkva sihis. Siis veeti sinna puude k\u00f5rval k\u00f5iksugu muudki kaupa. Moskva ja Peterburi v\u00f5tsid raudtee kaudu meelsasti vastu, mis Peipsi kallastel oli anda. Ja siin on kaubavalik \u00fcsna mitmekesine. Sigurid, sibulad ja muud juurviljad kasvavad siin lopsakalt. Kuivatatud kala, kollased «kalavinskid» s\u00e4\u00e4rikud ja muud tooted r\u00e4ndasid Sise-Vene turgudele. Peamiseks koormaks aga oli ikkagi p\u00f5letuspuu, nagu praegugi.<\/span><\/p>\n

Lodi ei s\u00f5ida vastutuult. <\/span><\/strong><\/em><\/span><\/p>\n

Kui tuul vastu p\u00f6\u00f6rdub, visatakse ankur lihtsalt sisse. Peipsi on madal, vesi julatub vaevalt \u00fcle kolme s\u00fclla, misp\u00e4rast ankur ulalub k\u00f5ikjal p\u00f5hja. Ja nii ootab lodjamees senikaua, kuni tuul p\u00f6\u00f6rdub. See v\u00f5ib m\u00f5nikord kesta n\u00e4dalaid, aga mis sellest! Siis v\u00f5ib visata \u00f5nge vette ja p\u00fc\u00fcda kala. Ja elu l\u00e4heb muhedasti edasi. Kui tuul aga Emaj\u00f5el vastu p\u00f6\u00f6rdub, siis asub lodjamees oma s\u00f5idukit vedama. \u00dcks neist seisab laeval, t\u00fc\u00fcri juures, teisel aga on \u00fcle \u00f5la pikk k\u00f6is ja ta sammub piki kallast linna poole. Pilt on sama, mis Volgalgi, kus noor Saljapin vedas lodjak\u00f6it ja laulis oma igatsuslaule. Ja nii j\u00f5uab lodi kolmep\u00e4evase vedamise j\u00e4rele l\u00f5puks ikkagi Tartuni. <\/span><\/p>\n

Veel m\u00f5ni aasta tagasi oli siin lotje nii paksult, et meestel tuli paar n\u00e4dalat oodata, kui sai s\u00f5iduki kai \u00e4\u00e4re, et seda t\u00fchjendada. N\u00fc\u00fcd on Emaj\u00f5e kaldad t\u00fchjad. Lodjameeste pere on s\u00f5ja t\u00f5ttu laiali valgunud ja ka lotje on v\u00e4hem. Kui tulid puksiirid moodi, siis lasid mitmed lodjad end neist vedada. Reisid olid k\u00fcll kiiremad, aga veetavad s\u00f5idukid polnud ehitatud nii nobedaks s\u00f5iduks. M\u00f5ne aastaga lagunesid nad koost, murdudes t\u00e4\u00e4videst lahti. Purjega s\u00f5ites aga kestsid nad k\u00fcmneid aastaid.<\/span><\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd\u2026<\/span><\/em><\/strong><\/span><\/p>\n

Seisame Emaj\u00f5e kaldal. Peipsi poolt tossutab l\u00e4hemale v\u00e4ike puksdirimoodi aurik. See on Eesti Kalurite Keskuse laev «Torm». Veel teinegi s\u00e4\u00e4rane laev on selle organisatsiooni teenistuses. See on samalaadiline aurik «Harri». Need laevad k\u00e4ivad kordamisi piki Emaj\u00f5ge Peipsini, k\u00fclastavad kaluritek\u00fclasid ning kalastuspaiku ja veavad saagi Tartusse. Laev on tugevas kalakastide lastis ja taga <\/span><\/span>slepis<\/span> on tal veel Peipsi lodi oma laadungiga. Juba mitu p\u00e4eva on puhunud tuul l\u00e4\u00e4nest, ja nii pole purjega siiap\u00e4\u00e4s sugugi v\u00f5imalik. Lodi peab laenama masinailt j\u00f5udu, et edasi liikuda. <\/span><\/span><\/p>\n

Vanasti oii Emaj\u00f5el «uhkeid» aurikuid. Neil olid rattad k\u00fcljel, ja kui nad piki j\u00f5ge allapoole s\u00f5itsid, meenutasid nad s\u00f5itjale seda head aega, kus aurulaevandus oli alles algamas. N\u00fc\u00fcd on need laevad kadunud. Osa neist puhkab j\u00e4rvep\u00f5hjas, osa on l\u00e4inud niisama k\u00f5ige raua teed. <\/span>Reisijate liiklemine s\u00fcnnib n\u00fc\u00fcd Eesti Kalurite Keskuse laevadel.<\/span><\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u0413\u0430\u0437\u0435\u0442\u0430 «Eesti S\u00f5na» \u0437\u0430 19 \u0438\u044e\u043d\u044f 1942 \u0433\u043e\u0434: «\u041b\u043e\u0434\u0435\u0439\u0449\u0438\u043a\u0438»   Omap\u00e4rased s\u00f5idukid ja omap\u00e4rased laevnikud Eesti sisevetel. Mineviku romantika Peipsi algab \u00f5igupoolest juba Tartust. Igal sadamal on oma iseloomulikud t\u00fc\u00fcbid ja oma eriilme. See, mida teie silm n\u00e4eb Rotterdamis, pole sama, mis leidub Napoli k\u00e4il. Ja samuti on Tartu ja Tallinna laevameeste-t\u00fc\u00fcbid v\u00e4ga erinevad. Tallinna […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":652,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[51],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/491"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=491"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=491"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=491"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=491"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}