<\/p>\n
\u0413\u0430\u0437\u0435\u0442\u0430 «Eesti S\u00f5na» \u0437\u0430 19 \u0438\u044e\u043b\u044f 1942: «\u041f\u043e\u0441\u043b\u0435\u0434\u043d\u0438\u0435 \u0434\u043d\u0438 \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0435\u0432\u0438\u043a\u043e\u0432 \u043d\u0430 \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440\u0435»<\/em><\/strong><\/span><\/p>\n <\/p>\n 7. juulil levis korraga Piirisaarel kulutulena: mandril on moodustatud eesti omakaitse salgad ja need on v\u00f5tnud juba Meeksi vallamaja \u00fcle. K\u00f5ikjal lehvivat juba eesti lipud. See oli uudis, mis pani agaramad mehed kohe tegutsema. Kaks mootorpaati hiilis salaja saare rannast minema, kaasa viles eestlastest noormehi, kellele ihuti hammast. Need mehed l\u00f5id sideme mandril tegutsevate omakaitse j\u00f5ududega.<\/p>\n 8. juuli \u00f5htul tuli Romanenkov, kes oli kohapeal moodustatud h\u00e4vituspataljoni juhiks, \u00fches oma relvis kaaslastega eesti k\u00fclla ja kohe levis k\u00fclas \u00e4rev kuuldus, et kavatsusel on eestlaste k\u00fcla mahap\u00f5letamine. N\u00fc\u00fcd otsiti v\u00e4lja peidusolevad relvad. A. K. ja ta seltsiltstel oli p\u00fcss ning vana revolver. Metsa \u00e4\u00e4res peidus olles varitsesid nad s\u00fcndmuste edaspidist k\u00e4iku. Ja kui selgus, et kuuldus kipub t\u00f5eks saama, lasti siit hoiatuseks paar pauku. Sellele vastasid ka h\u00e4vituspataljoni mehed, kuid midagi t\u00f5sisemat v\u00e4lja ei tulnud. Igatahes j\u00e4id aga majad tol korral p\u00f5letamata Ja h\u00e4vituspataljoni mehed t\u00f5mbusid tagasi saare teise otsa.<\/p>\n Selle vahejuhtumi tulemuseks oli see, et h\u00e4vituspataljon s\u00f5itis n\u00fc\u00fcd Praagale, kus seisid Eesti sisevete endised s\u00f5jalaevastiku, \u00fcksused, mis olid venelaste k\u00e4es, ja kutsuti need veelgi eelmistele j\u00f5ududele t\u00e4ienduseks. 12. juulil s\u00f5itsidki Piirisaare alla \u201cVanemuine\u201d, \u201cAhto\u201d ja \u201cTartu\u201d. Saarel maandus madruseid, kes laskevalmis relvadega ahelikus eesti k\u00fclale l\u00e4henema hakkasid.<\/p>\n A. K. ja ta kaaslased p\u00f5genesid mandrile.<\/p>\n Saarele j\u00e4id n\u00fc\u00fcd aga valitsema tugevad punaste j\u00f5ud, h\u00e4vituspataljonlased ja madrused. Pori ja pilliroogu m\u00f6\u00f6da p\u00f5geneti ja hiiliti minema. Ja salaja lahkus nii saarelt noormehi, kes tundsid, et siiaj\u00e4\u00e4mine maksaks nende elu.<\/p>\n Bol\u0161evikud aga relvastati h\u00e4sti. Neile jagati v\u00e4lja p\u00fcssid. Toodi kohale ka kast k\u00e4sigranaate. Neli NKVD meest oli ka kohale toodud, et need oma proovitud vahenditega korra jalule seaksid. Ja nii algas saarel otsene terror. K\u00fcmme p\u00e4eva olid inimesed surmahirmus. Oli ilmne, et varsti pidi algama see, mida bol\u0161evikud k\u00f5ik aeg olid lubanud teha: p\u00f5genike perekondade tapmine.<\/p>\n Esimene abi tuli siiski V\u00f5rust. Seal oli Eesti s\u00f5jav\u00e4eosa, kus kaks tervet r\u00fchma olid metsa p\u00f5genenud r\u00fcgemendi Venemaale viimise puhul. Nad olid h\u00e4sti relvastatud. Ka ei puudunud neil isegi paar raskekuulipildujat ja kergemaid relvi. Kahel autol s\u00f5itsid need poisid \u00fchel p\u00e4eval kohale.<\/p>\n Nad tahtsid vallutada Emaj\u00f5e suuet, Praagat. Tartus olid alles rasked p\u00e4evad ja poisid tahtsid takistada punalaevastiku \u00fcksustel p\u00e4\u00e4su Emaj\u00f5ele ja sisemaale.<\/p>\n Piirisaarlased tulid poistele omalt poolt abiks. Nad seadsid mootorpaadi korda. Ja v\u00f5eti veel teisi sleppi<\/strong> j\u00e4rgi. Nii liikus see v\u00e4e\u00fcksus Kaevandult Praaga poole.<\/p>\n Kohale j\u00f5udes silmasid nad paadi sillal valvel miilitsat. See laskis nad paha aimamata l\u00e4heneda ja enne kui ta midagi m\u00e4rkas, oli ta juba vangi v\u00f5etud. Ooteruumis aga oli veelgi miilitsaid ja tulevahetusel ning p\u00f5genemisel langes seal neist kolm. Kaks v\u00f5eti veel vangi,<\/p>\n Need olid olnud ainult valvepostiks ees. Tagapool majades oli aga veel terve \u00fcksus vaenlasi, h\u00e4vituspataljonlasl. Kuid ka need vallutati. Osa sai surma, teised haavata.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd oli Praaga vallutatud. Emaj\u00f5e t\u00e4htis suue oli vaba. Kuid veel polnud k\u00f5ik m\u00f6\u00f6das. Just tol hetkel tuli kohalolnud v\u00e4eosale vahetus. Mootorpaadis oli ligi 30-meheline relvastatud j\u00f5uk, mis l\u00e4henes pahaaimamata paadisillale. Kuid varsti ta sattus raskekuulipildujate tule alla ja neistki meestest ei p\u00e4\u00e4snud palju eluga.<\/p>\n Nii oli Praaga kindlalt eestlaste k\u00e4es.<\/p>\n Kuid mis s\u00fcnnib Piirisaarel? Seal terroriseerisid NKVD agendid ja h\u00e4vituspataljoni mehed kohalike vene noormeestega eesotsas eestlasi. 20. juulil anti k\u00e4sk: \u201eK\u00f5ik \u00e4rap\u00f5genenud mehed olgu 22. juuliks kodus. Kui mitte, siis algab nende perekonnaliikmete tapmine.» Elanikud olid abitud. Mehed viibisid mandril. Nad palusid n\u00fc\u00fcd luba minna neile vastavat k\u00e4sku k\u00e4tte \u2026 neile vastavat k\u00e4sku k\u00e4tte viima. Sellele vastas NKVD agent ainult:<\/p>\n \u201cArge k\u00f5nelge!\u201d<\/p>\n Nii-siis olid nad paratamatult surmale m\u00f5istetud. Ja neli ei j\u00e4\u00e4nudki muud teha kui oodata ainult oma saatust, sest saarelt lahkumine oli k\u00f5vasti keelatud, abi polnud kuskilt loota. Ja nii valitses Juba alates sellest ultimatiivse k\u00e4su andmise p\u00e4evast mingi surma- ja matusemeeleolu Piirisaare eesti k\u00fclas.<\/p>\n 22. juuli l\u00f5unapaiku hakkasidki s\u00fcndmused arenema \u00e4hvardatud suunas. H\u00e4vituspataljoni mehed tungisid k\u00fclla. Hendrik M. ja Alma K. v\u00f5eti kinni ning talutati p\u00fcssimeeste vahel k\u00fclast v\u00e4lja v\u00f5sa \u00e4\u00e4re. Hirmunult vaatasid teised inimesed,neile j\u00e4rele. Ja siis kostis k\u00fcla tagant v\u00f5sa \u00e4\u00e4rest kaks pauku.<\/p>\n Kuid siis l\u00e4ks aga k\u00fcla taga lahti \u00e4ge tulistamine p\u00fcssidest, kuulipildujatest ja rasketest jalav\u00e4erelvadest: Mis oli siis juhtunud?<\/p>\n Juhtunud oli aga, et eelmisel p\u00e4eval oli saabunud V\u00f5ru l\u00f6\u00f6k\u00fcksusele samast linnast abiks autokoorem koolipoisse. Neil oli kavas Piirisaare vabastamine. Enne oli aga vaja j\u00f5uda selgusele seal valitsevast olukorrast. Tarvis oli saata v\u00e4lja piirkond. See polnud aga sugugi kerge \u00fclesanne. Saarele oli ehitatud Eesti valitsuse ajal k\u00f5rge vaatetorn, kust v\u00f5is pidada tervet saart silmas. Ja seal asuski venelaste valvepunkt. Paadi liginemine saarele oli silmapaistev ja samuti ka liikumine saarel. Kuid siiski oli tarvis \u00fclesanne t\u00e4ide viia.<\/p>\n Selle t\u00e4itmine langes A. K. ja paarile teisele Piirlsaare noormehele. Aeglaselt l\u00e4henesid nad saarele. Paat peideti pilliroogu. Ja siis hakkas K. l\u00e4henema saare sisemusele, eriti aga eesti k\u00fclale. Ta roomas nii edasi, et tema ja valvetomi vahele j\u00e4i alati mingi varjav p\u00f5\u00f5sas. L\u00f5puks j\u00f5udis ta luhale. Siin niitis paar naist. Teda n\u00e4hes kohkusid need. Kuid siiski sai ta neile anda m\u00e4rku, et nad teda ei reedaks ning veelgi l\u00e4henedes sai ta andmeid hankima hakata. Neilt kuulis ta milline olukord valitseb saarel.<\/p>\n Kuna ta oli saanud k\u00f5ik vajalised andmed vastase suuruse ja relvastuse kohta, hiilis ta j\u00e4lle tuldud teed tagasi. N\u00fc\u00fcd polnud enam hetkegi kaotada. Ja kiiresti kihutas paat mandri poole.<\/p>\n Kohale j\u00f5udes seletas ta seltsilistele olukorra \u00e4ra. Mehi valdas kohe \u00e4revus. Oli ilmne, et nad peavad kiirustama. Ja rutuga asusid nad paatidesse, et Piirisaarele s\u00f5ita.<\/p>\n Keskp\u00e4eval j\u00f5udsid nad kohale.<\/p>\n Lahingukorras l\u00e4henesid nad n\u00fc\u00fcd k\u00fclale. Varjav lepav\u00f5sastik laskis seda kuni k\u00f5ige lahedama vahemaani s\u00fcndida. Kui nad juba oma kodusid n\u00e4gema hakkasid, tabas neid \u00fcllatus. Neile l\u00e4henesid h\u00e4vituspataljonlased, NKVD mehed eesotsas, ja nende keskel kaks k\u00fclaelanikku: Hendrik M. ja Alma K.. Hetkeks j\u00e4id nad n\u00f5utult seisma. N\u00e4is nagu oleks need isikud neile punaseid vastu juhatamas. Kuid siis selgus neile k\u00f5ik. Need olid siis need esimesed ohvrid nende omastest. N\u00fc\u00fcd polnud enam aega. Kiiresti h\u00fc\u00fcdis Kriiska teistele, et nad mitte eraisikuid ei laseks, sest need on omad, ja siis l\u00e4ks lahing lahti.<\/p>\n H\u00e4vituspataljonlased ja politrukid heitsid pikali, kuid nende kavatsetavad ohvrid olid seisma j\u00e4\u00e4nud. Lahinguraginas ei saanud nad kuhugi joosta, kuid j\u00e4id siiski kuulirahest puudutamata.<\/p>\n Kriiska n\u00e4gi kohe, kus lamas j\u00f5uku juhtiv politruk. Korduvalt ta juhtis oma relva tule talle, kuid ikkagi varjas eelpool asetsev kiinkake vaenlase. Siis roomas ta aia \u00e4\u00e4rt m\u00f6\u00f6da sauna nurga taha, et sealt teda tabada. Kuid siin tal oli lasta vasaku k\u00e4ega ja ikkagi ei \u00f5nnestunud tal teist tabada. Ka politruk oli teda m\u00e4rganud, ning nii tekkis nende kahe mehe vahel nagu mingi isiklik duell. Politruk hiilis ka omakorda sauna poole ja oli selle teise nurga taga. Nii olid nad n\u00fc\u00fcd \u00fcksteisele juba paarimeetrilise vahemaani j\u00f5udnud, kuld ikkagi polnud kummalgi \u00f5nnestunud teist tabada.<\/p>\n Ja siis \u00e4kki ilmus politruk nurga tagant ja seisis tal otse ees. Ta viskas k\u00e4sigranaadiga, mis langes laksatades Kriiskale lagipeale. Samal hetkel tulistas K.. Kuul tungis politruki m\u00fctsist l\u00e4bi ja viis selle peast, kuid mees ise j\u00e4i puudutamata. Granaat seisis aga k\u00e4eulatuses alles l\u00f5hkemata. Mitu plaani l\u00e4bistas mehe pea enne kui see l\u00f5hkes, kuid \u00fchtki ta ei j\u00f5udnud teostada. Ja siis k\u00e4is k\u00e4rgatus. Ta oli haavatud \u00f5last ja otsmikust, kuid kergelt.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd aga p\u00f5genesid h\u00e4vituspataljoni mehed k\u00fclast ja see oli vaba. Kuigi nende otsene \u00fclesanne oli olnud terve saar vabastada, oli siiski lahingus ilmnenud, et koolipoisid olid oma esimestes tuliristsetes siiski veel \u00fcsna n\u00e4rvilised ja kogenemata s\u00f5jalise tegevusega. Nii tuli loobuda saare vallutamisest.<\/span><\/p>\n Omaksed ja tuttavad, kes olid ohus olnud, kogusid aga metsavennad kokku ja viisid need paatidesse. Ja nii olid nad tulnud just \u00f5igel ajal, et neid kiskuda mahaiaskjate k\u00fc\u00fcsist.<\/span><\/p>\n See on m\u00f6\u00f6dunud suve dramaatilisematest p\u00e4\u00e4smistest \u00fcks omap\u00e4rasemaid.<\/span><\/p>\n 23. juuli oli P\u00fcrisaarele viimaseks terrorip\u00e4evaks.<\/span><\/p>\n K\u00f5ik eestlased polnud siiski saanud p\u00f5geneda. Nad poleks lihtsalt paatidesse mahtunud. Ja n\u00fc\u00fcd, kui metsavennad olid tagasi t\u00f5mbunud, tulid h\u00e4vituspataljoni mehed j\u00e4llegi k\u00fclla ja algas veelgi kohutavam terror. N\u00fc\u00fcd r\u00fc\u00fcstati nende kodusid avalikult, kes olid \u00e4ra p\u00f5genenud. J\u00e4lle \u00e4hvardati k\u00f5iki eestlased h\u00e4vitada.<\/span><\/p>\n Peipsil oli kaks vana lotja. R\u00e4\u00e4giti, et k\u00f5ik eestlased aetakse neisse ja uputatakse siis keset j\u00e4rve. Kas need lood olid m\u00f5eldud ainult hirmutamiseks v\u00f5i olid need venelastel t\u00f5eliselt olemas, pole v\u00f5imalik kindlaks teha. Kuid inimesed viibisid surmahirmus ja ohus.<\/span><\/p>\n Ainsaks lootuseks oli see, et sakslased viibisid juba ligidal. Nende lennukid vurisesid \u00fcha saare kohal. Samuti oli teada, et eestipoolne kallas on juba nende valduses. Ja see andis uut julgust.<\/span><\/p>\n Saare vabastamine Saksa v\u00e4e\u00fcksus asus Piirisaare l\u00f5plikule vabastamisele enamlastest. Kuid neil oli tarvis juhte kohalikest elanikest, kes v\u00f5iksid neid viia \u00f5igetele kohtadele. Nendeks valiti A. K., E. M. ja P. H. 24. juuli oli p\u00e4ev, mil kuuldavasti pidi saare vallutamine ette v\u00f5etama. Suur oli saareelanike r\u00f5\u00f5m, kui korraga Saksa kiirmootorpaadid ilmusid saare \u00fcmber. Umbes tunni ajaga oli terve saar vabastatud kommunistidest. Elanikud olid nii r\u00f5\u00f5msad, et nad ei teadnud, kuidas oma r\u00f5\u00f5mu ja t\u00e4nu v\u00e4ljendada.<\/span><\/p>\n J\u00e4rgmistel p\u00e4evadel puhastati saare pind ka viimastest, peitu pugenud bol\u0161evikest. Pilliroost saadi k\u00e4tte R. ja teised ta kaaslased. Ja siis oli Piirisaar j\u00e4lle t\u00e4iesti vaba. Saarel hakkas tegutsema ja valvet pidama Eesti omakaitse.<\/span><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u0413\u0430\u0437\u0435\u0442\u0430 «Eesti S\u00f5na» \u0437\u0430 19 \u0438\u044e\u043b\u044f 1942: «\u041f\u043e\u0441\u043b\u0435\u0434\u043d\u0438\u0435 \u0434\u043d\u0438 \u0431\u043e\u043b\u044c\u0448\u0435\u0432\u0438\u043a\u043e\u0432 \u043d\u0430 \u041f\u0438\u0439\u0440\u0438\u0441\u0430\u0430\u0440\u0435» 7. juulil levis korraga Piirisaarel kulutulena: mandril on moodustatud eesti omakaitse salgad ja need on v\u00f5tnud juba Meeksi vallamaja \u00fcle. K\u00f5ikjal lehvivat juba eesti lipud. See oli uudis, mis pani agaramad mehed kohe tegutsema. Kaks mootorpaati hiilis salaja saare rannast minema, kaasa […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[57],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/498"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=498"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=498"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}