Sibulakasvatus ja muu tavap\u00e4rane elulaad<\/p>\n
<\/p>\n
P\u00f5lluharimist teravilja v\u00f5i kartuli kasvatamise eesm\u00e4rgil pole sobiva maa puudumise t\u00f5ttu Piirissaarel kunagi tuntud. Suurimaks p\u00f5llumajanduslikuks tuluallikas on l\u00e4bi aegade olnud sibulakasvatus.<\/p>\n
150 ja rohkemgi aastat tagasi k\u00e4isid piirissaarlased Venemaal t\u00f6\u00f6l ja t\u00f5id sealt Penza oblastist, Bessonovka k\u00fclast kaasa kibesibula sordi «Bessonovski», mis saarel h\u00e4sti kohanes ja hakkas p\u00fcsivalt hea kvaliteediga saaki andma.<\/p>\n
Ann Oppe on meenutanud: «Tsaariajal oli pool maad Piirissaares kroonu maa, pool m\u00f5isnik Esseni omand. Piirissaarlastel kaluritel ei olnud rohkem kui 60 ruuts\u00fclda aiamaad. Kodanliku Eesti ajal on m\u00fc\u00fcdud kaluritele Piirissaarel 120 ruuts\u00fclda maad juurde, mille eest maksetud 75 krooni.<\/em><\/p>\n 1920-ndatel saadi sibulaid hea saagi korral vabamaalt kuni 150 puuda. Keskmiselt j\u00e4i iga maaga perekonna aastasaagiks siiski 100 puuda \u00fcmber sibulaid. Et tol ajal vastas puuda sibulate hind pea alati puuda rukki v\u00f5i jahude hinnale, siis said piirissaarlased sibulatest suurel maal \u00fcsna head rahalist sissetulekut. Sageli tehti ka lihtsalt vahetuskaupa — vahetati sibulaid rukki ja muu vilja vastu.<\/p>\n Ometi ei tulnud hea sissetulek piirissaarlastele kergesti k\u00e4tte. H\u00e4stiv\u00e4etatud mustamullalisse maasse kaevati poole kuni kolmveerand meetri k\u00f5rgused peenrad. Peenravahed olid s\u00fcgavad kui kraavid, sest pinnal\u00e4hedase p\u00f5hjavee t\u00f5ttu oli maapind vesine ja teisiti lihtsalt ei saanud.<\/p>\n Ent ainu\u00fcksi rammusast maast ja hoolikalt harivast aiapidajast kvaliteetse sibula kasvatamiseks ei piisanud. Suurim t\u00f6\u00f6 — kuivatamine- algas alles saagi koristamise j\u00e4rel. Kuivatamise protseduur toimus kahes osas. Esialgu hoiti sibulaid laiali laotatult 3-4 p\u00e4eva \u00f5hukese kihina p\u00e4ikese k\u00e4es, seej\u00e4rel kuivatati kunstlikus soojuses spetsiaalsetes kuivatushoonetes, mis just selle tarvis ehitatud olid. Kuivatushoone oli v\u00e4liselt harilik rehi, kus olulise osa moodustas ahi mida k\u00f6eti hagude v\u00f5i puudega. Suure telliskivist ahju \u00fcmber olid sibulad kihtidena laiali laotatud \u00fcksteisega kohastikku asuvatele riiulitele. Keskmine sibulate kuivatushoone mahutas sibulaid kuni 2500 kilo. Kuivatushooneid oli siiski k\u00fclades v\u00e4he, need olid olemas vaid j\u00f5ukamatel sibulatootjatel. V\u00e4iksemad majapidamised kasutasid kuivatusehoonete asemel harilikku sauna.<\/p>\n Eriti suured meistrid sibula kuivatamises olid Piirissaare k\u00fclade venelased, kelledega ei suutnud v\u00f5istelda isegi sibulakasvatajad Pihkva j\u00e4rve suudmes asuvast Beresje k\u00fclast, kus hooajalise kalap\u00fc\u00fcgi k\u00f5rvalt tegeleti samuti intensiivselt turustamise jaoks m\u00f5eldud sibulate tootmisega. Ometi oli ilusate kuldkollase l\u00e4ikega sibulate saamine vaid piirissaarlaste saladus.<\/p>\n Piirissaare sibulakasvatajad said tunda nii h\u00e4id kui halbu aegu. Kui 1920. aastal veeti sibulaid Piirissaarest \u00fcle Tallinna Soomegi, siis 1921.aasta tulekahju h\u00e4vitas pea kogu 10.000 puudase sibulasaagi. Peaaegu k\u00f5ik, mis polnud tuhaks saanud, oli k\u00f5vasti l\u00e4bik\u00fcpsenud ja m\u00e4danes.<\/p>\n Kerge polnud Piirissaarel ka loomapidamine. P\u00f5lluvilja puuduse ja heinte v\u00e4hesuse t\u00f5ttu oli saarel koduloomi, eriti hobuseid, \u00fcsna v\u00e4he, kuid k\u00f5ik, kes seda endale natukenegi lubada said, pidasid siiski m\u00f5nda looma.<\/p>\n Ann Oppe meenutas: «Peale aiamaa oli ka heinamaad, arvata 1 ha \u00fcmber, millega sai pidada lehma. Heina sai palju, parema heina s\u00f5i lehm \u00e4ra, halvema j\u00e4ttis j\u00e4rgi, see pandi lehmale alla p\u00f5huks. Kalurid pidasid oma tarbeks ka sigu, mida nuumati kaladega. Ainult 2-3 n\u00e4dalat enne tapmist ei antud enam kala seale, muidu j\u00e4i lihale kala maik juurde. Kuna p\u00f5llumaad \u00fcldse ei olnud ja kogu s\u00f5nnik oma aiamaale \u00e4ra ei kulunud, siis m\u00fc\u00fcsid piirisaarlased s\u00f5nnikut \u00fcle j\u00e4rve vene k\u00fcladesse. S\u00f5nnik veeti sinna talvel \u00fcle j\u00e4\u00e4 regedega, suvel paatides».<\/em><\/p>\n Suurveed ei lasknud tihtipeale loomadele heina teha. Polnud harvad need juhud, kus heina- ja karjamaad k\u00f5ik paari jala s\u00fcgavusel vee all olid ning lehmadele tuli lootsikuga vee alt v\u00e4ljap\u00fc\u00fctud rohtu tuua. Perenaiste suur mure ja hirm oli, et kui loomad talveks toiduta j\u00e4\u00e4vad, peab minema suurelt maalt heinu juurde ostma v\u00f5i siis loomad s\u00fcgisel maha m\u00fc\u00fcma.<\/p>\n Kuna Piirissaarel oli mullapinda v\u00e4he, kasutati \u00e4ra k\u00f5ik sobilik ja vaba maa. Elumajade \u00fcmber hariti \u00fcles aiamaa, mille peenardel kasvatati oma majapidamise tarbeks sibulaid, kapsaid, kurke, porgandeid, kaalikaid, loomapeete jms. Sageli kasvasid \u00fchel peenral koos mitmed erinevad juurviljad, et tarvitada \u00e4ra igat vaba t\u00fckikest peenraruumi. Kui perenaisel oli laudas lehm ja siga ning kuhu mujale seljuhul s\u00f5nnik ikka pandi, kui oma aiamaale, siis s\u00fcgiseks polnud aias mullapinda n\u00e4hagi \u2013 terved peenrapinnad olid kui \u00fcks suur lopsakas aiaviljakogum.<\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Omap\u00e4raseks v\u00f5is nimetada ka Piirisaare seemnesibula peenraid. Need olid eranditult kaetud vana noodat\u00fckiga, kalav\u00f5rguga, mis oli sirgu t\u00f5mmatud peenra kohale ehitatud raamile. Seemnesibulad lasti kasvada v\u00f5rgust l\u00e4bi, et tuul varsi maha ei painutaks ja katki ei murraks. Taoline seemnesibula kasvatusviis on saarel kasutuses t\u00e4nap\u00e4evalgi.<\/p>\n <\/p>\n On m\u00e4rgitud, et veel 1930. aastatel polnud vanausuliste k\u00fcla aedades viljapuid ega p\u00f5\u00f5said peaaegu \u00fcldse n\u00e4ha, m\u00f5ned \u00fcksikud viljapuud kasvasid eestlaste aedades.<\/p>\n <\/p>\n S\u00fcgiseti elati marjakorjamise t\u00e4he all. Marjul k\u00e4idi \u00fcmbruskaudsetes soodes ja rabades, aga ka \u00fcle j\u00e4rve kuival maal. Korjatud marjad puhastati ning toimetati turule m\u00fc\u00fcgiks, et teenitud raha eest osta linnast seda, mida saarel polnud, n\u00e4iteks kalameestele nii vajalikke saapaid v\u00f5i m\u00f5rdade parandamiseks vajalikku v\u00f5rgul\u00f5nga.<\/p>\n <\/p>\n Igas hoolikas majapidamises mindi talvele vastu suurte toiduvarudega, sest iialgi polnud teada, milline tuleb talv ja kui kauaks eeloleva talve sulailmad saare mandrist \u00e4ra l\u00f5ikavad.<\/p>\n Pakaseliste ilmadega sai j\u00e4\u00e4teed m\u00f6\u00f6da linnast vajaminevat kraami juurde tuua, ehkki avaral j\u00e4rvel paukuva pakase, hoogsate tuuleiilide ja sahisevate tuisuhoogude meelevallas oli see p\u00e4ris suur ettev\u00f5tmine, et h\u00e4rmas rev\u00e4\u00e4ridega, k\u00fclmast kipitavate p\u00f5skede, kangestunud s\u00f5rmede-varvastega, k\u00f5lisevates purikates helkiva habemega, elus ja tervena l\u00f5puks koju tagasi j\u00f5uda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sibulakasvatus ja muu tavap\u00e4rane elulaad P\u00f5lluharimist teravilja v\u00f5i kartuli kasvatamise eesm\u00e4rgil pole sobiva maa puudumise t\u00f5ttu Piirissaarel kunagi tuntud. Suurimaks p\u00f5llumajanduslikuks tuluallikas on l\u00e4bi aegade olnud sibulakasvatus. 150 ja rohkemgi aastat tagasi k\u00e4isid piirissaarlased Venemaal t\u00f6\u00f6l ja t\u00f5id sealt Penza oblastist, Bessonovka k\u00fclast kaasa kibesibula sordi «Bessonovski», mis saarel h\u00e4sti kohanes ja hakkas p\u00fcsivalt […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":425,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"product_cat":[37],"product_tag":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product\/540"}],"collection":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product"}],"about":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/product"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=540"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=540"}],"wp:term":[{"taxonomy":"product_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_cat?post=540"},{"taxonomy":"product_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/peipsisaar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/product_tag?post=540"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n