Изготовление рыболовных сеток

Описание

Изготовление рыболовных сеток

Использованный материал:

Eesti Rahva Muuseum, Etnograafiline arhiiv, ERM Eap 217 EA 100:1/5-153, записала Moora Aliise „Piirissaare vanemast elu-olust“, 1949. a..

Из воспоминаний Анн Опе (записано в 1949 году).

Võrgukudumisest, ehitamisest ja säilitamisest

Ann Ope mälestuse ajal võrguniit osteti, võrgud aga kooti kodus. Kui Ann Ope noor oli, toodi võrguniit Peterburgist. Juba Mihklipäevast (27. sept.) hakkasid piirissaarlased kuduma „Kronstatti võrke“, see täh. neid nakkusvõrke, millega nad käisid suvel Kroonlinna all kalu püüdmas.

„Kronstatti võrgud olid nii õrre, et 3 sõrme silmale sisse läks“. Võrgu silma suurust mõõdeti sõrmedega.

Ann Ope öeldes: võrk on katesõrmelineja näidates, kuidas ta võrgusilma mõõdab (foto 2) paneb kaks näppu – keskmise sõrme ja nimetissõrme – kõrvuti, kusjuures ei pane neid otse teineteise kõrvale sirgelt, vaid pihu poolt vaadates nimetissõrm teise alla. Näidates kolmesõrmilist võrgu silma paneb kahele sõrmele pöidla lisaks (joon 2).

Viiesõrmelise võrgu silma mõõtmist näeb fotolt 3.

Võrgu silmade lugemine, mõõtmine on kõik seotud kätega. Ka kalade suurust näitas Ann Ope käega.

Näiteks ütles Ann Ope, et Peipsil püüti suuri kiisku, käe pikkusi ja näitas labakäe pikkusele.

Võrgu silmi loeb kahekaupa, kahe sõrmeotsaga (foto 4). Võrgu lina ja köit mõõdetakse laiali sirutatud käte vahega, mis annabkäsisülla (joon. 3).

Kõrgust näitab Ann Ope ka käega ja kehakõrgusega. „Mulle õlani“, kätt väljasirutades kõrvale õlaga tasa. „Rinna kõrguseni“, asetab käe servi vastu rinda.

Kronstatti võrgud nagu eelpool öeldud kooti kolmesõrmelised, kahekordsest ostetud puuvilla lõngast. Kronstatti võrgud olid ühekordsed nakkusvõrgud. Iga talvel kooti uued võrgud. Sügisel Kronstattist tagasi tulles ei toodud võrke kaasa vaid katsuti vanad võrgud Kroonlinnas maha müüa. „Soomekesed“, ütleb Ann Ope, „ostsid meilt vanad võrgud ära“.„Oma 20 sülda kudusid talve päeval võrku päevas“, räägib ta. Need võrgud kooti 16 silma laiuti ja 50 sülla pikkused. Sälisele ehitati 20-18 sülda, s. t. pärast võrgulina ülemise ja alumise võrgu serva nööri – selise – (Piirissaaressälüse) külge kinnitamist – käbeldamist– jäi võrgu pikkuseks 20-18 sülda.

Siia tulevad joonised, pildid

Ühe paadi – vene– peale tuli 120-130 võrku. Tavaliselt oli püügil Kroonlina all 4 inimest paadis igal oli 30 võrku – 1 pakk (pakis oli 30 võrku).

Nagu öeldud kooti võrgud talve jooksul valmis Mihklipäevast alates. Ann Ope andmeil on ta kudunud päevas oma 20 sülda võrku ära (kogu aeg süld tema jutustuses täh. käsisülda).

Kevadel siis ehitati võrke. Alumise selise külge võrgu kinnitamist kutsuti „risti peale“ laskmine, see tehti enne valmis, siis kinnitati ülemise selise külge, seda kutsuti „üle tare vedamiseks“. Alumise selise külge võrgu kinnitamist –käbeldamist – tehti üksi omaette, aga „üle tare vedamist“, see on ülemise selise külge kinnitamist tehti Ann Ope noorpõlves tihti ka talgutega. Ann Ope ütleb, et ta on küll omas kodus enamasti kõik töö üksi teinud. „Ma esi lasi risti peale ja tõmbasin üle tare ka esi“.

„Risti peale laskmine“, s. t. alumise sälüse käbeldamine tehakse nii: Võrgu lina otsast alates loetakse servapidi 15 silma.

Punkt b – st 15 silma edasi saame bc. Nüüd punkt b ja punkt c juurest võrgu silmarea pidi – rida pidi – joont tõmmates saame mõlemi joone ristamise koha, märgitud X.

Sellest ristikohast loeme oma pahema käe poole 2 lavokest(see tähendab 2 silma, kuna võrgu silm kootakse väikse pilpa „lavvokese“ peal, mille suuresest, s. t. laiusest oleneb võrgu silma suurus, siis kutsutakse ka võrgu silma mõõtes lavvokene). Ristist 2 lavvokest c poole edasi lugedes saame punkt a. Nüüd kui ühte kätte võtta punkt b ja teise kätte punkt a, saame võrgul joone ba. Nüüd mõõdetakse b-st alates see joon ba, mööda võrgu serva, s. o. joont bc pidi ja see silm kuhu ulatub või langeb punkt a, ütleme punkt d ongi see silm, mis tuleb kinnitada selise külge. Niiviisi toimetatakse alumise selisesäluse käbeldamine või nagu seda on kutsutud risti peale ajamine. Niiviisi võrgu silma kinnitades selise külge, saab võrgu serv parajasti loks(Ann Ope) ja kõik käbelüse(kinnituskoha) vahed ühesugused.  Kuikäbelüse vahel on liialt vähe lina(võrgulina ~ võrgukangas), siis ei püsi võrk põhjas, kui jälle on liialt palju lina, läheb võrk prahti täis.

Siia tulevad joonised, pildid tekstiga

Kui alumise selis on niiviisi võrgu külge käbeldatud, hakatakse ka ülemist selist kinnitama. See ongi „üle tare vedama“ või „üle tare tõmbama“. Fotodel 5, 6, 7, 8 Ann Ope demonstreerib väljas sauna küljes valmis võrguga ületare vedamise võtteid. See töö toimus tares kevad-talvel. Võrk kinnitati nõelaga toa tagumise seina külge. „Tsuskad nõgla käbälusest läbi seina külge“. Alumise selise käbeldatud kohast alates (foto 5 ja 6) korjatakse võrk silma ridapidi kätte võrgu teise servani. Sedaviisi leitakse kohakuti olev silm ülemisel selisel. Nüüd (foto 7) tõmbab, veab mõlemad võrgu servad pinguli ja kinnitab ülemise selise selle võrgu silma külge, mis on kohakuti alumise selise käbeldatud silmaga. Niiviisi „käbeldad õkva tare läveni“, s. o. ukseni. Siis korjad (foto 8.) käbeldatud jao võrku kokku ja viimasest käbeldatud kohast, kinnitad uuesti võrgu taha seina külge ja jatkad samaviisi edasi, kuni kogu võrk on käbeldatud. Oma 20-25 võrku jõudis üksi päevas ära vedada.

„Kui üle tare ära veeti, siis hakati pulle peale panema“. Pullod on kasetohust keeratud torukesed, mis kinnitati ülemise selise külge. Alumise selise külge kinnitati nööriga kivid. Õhtul korjati võrk põlve peale kokku istudes. 2 võrku seotakse kokku – 1 paar — . Ühte kimpuvõi pakki pannakse 15 paari, s. o. 30 võrku ja seotakse see kimp võrgu rõivasse. Võrgud seatakse niiviisi kimpu, et pullod jäevad ühele ja kivid kõigil võrkudel teisele poole kimbus. Võrgurõivason ostetud kotiriidest nelinurkne piklik tükk, mille servadesse on aetud nöör. Võrgu paarid asetatakse pakki rõivale nii, et enne pannakse kummagile rõiva servale üks võrk ja siis keskele ja nii edasi (mitte ei laota järjest üks ühe teise kõrvale, vaid ikka niisuguses järjekorras, et enne kahele servale, siis keskele. Kui kõik 15 paari (30 võrku) on rõivale ära laotud, tõmmatakse servad kokku ja seotakse kimp. Enne olid võrgud alumise selise külge kinnitatud ja talgutega tehti teise ülemise selise külge kinnitamist. Ann Ope ütleb, et kutsuti 4-5 tüdrukut kokku. Päeva peale käbeldatioma 120 võrku ära. Talgulistele anti kõige paremat süüa, mis oli. Küpsetati kooki vahel. Pärast oli ka talgu nalja tegemist mänge ja laulu, aga „Piirissaares“, ütleb Ann Ope, „üleüldse siis es tantsita kui ma noor olli“.