Православная церковь

Описание

Православная церковь на острове Пийрисаар.

 

Esimene teadaolev kirik ehitati Piirisaarele juba enne Rootsi aega ning purustati rootslaste saarele tuleku käigus.

Järgmine, 1459. aastal naabersaarele Ozolitsale ehitatud Mihhaili kirik, mille sakslased samal aastal hävitasid, kadus viimseni Peipsi lainetest ära uhutuna (umbes 300-400 m Leznitsa saarest põhja pool on järves avastatud ehitise alusmüüri jäänused, mida peetaksegi peaingel Mihhailile (Miikaelile) pühitsetud puukiriku rusudeks.

Seejärel, 1770. a. paiku ehitatud kirik püsis terve rea aastakümneid, kuni puuehitis aastate koorma all nõrgaks muutus ja teda uuega asendada tuli.

Источник: Латышский национальный архив, фонд 4754, опись 1, Дело 1216 «Дело о постройке на острове Пири-Саар временного помещения для Пири-Саарской церкви из материалов Колецкой моленной. Начато 19 апреля 1857 года – кончено 1 мая 1859 года.»

16 апреля 1857 года было создано распоряжение о необходимости создания приличного помещения для Пири-Саарской церкви (храма). Местом постройки выбран освященный в 1856 году участок с окружающей его рощей на существовавшем издревле православном кладбище на окраине деревни Межа.  Место хоть и построено среди рощи, но не является казенной землей. Строительным материалом для нее должна послужить разобранная Колецкая моленная (доставка стоила 70 рублей серебром), а также находящаяся в деревне Желачек часовня.

Часовня на острове Пири-Сари в деревне Желачек была:

  • высотою в 13 венцов, немного больше сажени
  • длиною 2 сажени (1 сажень = 2.16м.) и 1 аршин (1 аршин = 72 см.)
  • шириною 2 сажени
  • стыками тверда, но крыша на ней сгнила
  • часовня со всех сторон окружена крытою галлереею, которая 4 сажени длины и 3 сажени ширины, высотою в 3 венца.

Если устроить из этой часовни молитвенный дом, то оная представит прекрасный материал для Св. Алтаря, на саму же церковь, которую достаточно построить в 28 футов длины, 20 футов ширины и 10 футов высоты потребуется купить новый материал. Для этого потребуется:

  • 50 балок в 4 сажени на стены, 37 рублей 50 копеек
  • 20 балок для пола и потолка, 25 рублей
  • 12 балок на устройство стропил, 6 рублей
  • 250 досок для кровли, черных полов и потолков, 40 рублей
  • 300 листов папки, 30 рублей
  • 2 кубических саженей плиты, 24 рубля
  • 20 пудов извести, 6 рублей
  • 40 досок для полов, 20 рублей
  • рамы, 12 рублей
  • стекла, 16 рублей
  • гвоздья, 50 рублей

Итого на производство работ около 100 рублей серебром, всего от 350 до 400 рублей серебром.

Наблюдающими за постройкой поставить:

местного православного священника Петра Скоропостижного

наблюдающим со стороны ближайжего к Пири-Сарской церкви Воронейского священника Михаила Малеина, состоящему причетником при Пири-Саарской церкви.

Дерптского мещанина Федора Козлова, который как житель острова Пирисари и сам занимавшийся постройкой, довольно сведущ в хозяйственных расчетах.

  • Для производства всех работ, как то сделания фундамента, возведения стен и крыши и внутренней отделки подряжен староста Воронейской церкви, Верровский мещанин Василий Евдокимов Бочеров за 180 рублей.
  • Материалы разобранной моленной от долговременного лежания и перевозки значительно попортились (у многих балок отпали углы, другие значительно подгнили, доски пораскололись). Посему потребуется дополнительный материал:

90 балок разной величины и толщины, около 250 досок, 300 листов папки, 20 пудов извести, 2 кубических сажени плиты, глины, мху, гвоздей  и т.д. Деньги на материал предпологалось взять из Пири-Сарской церкви (140 рублей серебром), Воронейской (200 рублей серебром) и Талькофской церкви.

Постройка церкви закончена осенью 1857 года и в конце года было проведено в ней богослужение

Деньги на постройку взять у Воронейской церкви (200 рублей) и Талькофской церкви (75 рублей серебром).

Отчет в расходах по постройке Молитвенного дома в деревне Межа острова Пири-Саари в 1857:

  • Две сажени плиты с доставкой из города Псков – 29 рублей.
  • 20 пудов извести – 5 рублей
  • Две ладьи мху – 5 рублей
  • Перевоз часовни из деревни Жалачка – 8 рублей 75 копеек
  • 300 листов бумаги – 30 рублей
  • 22 дерева – 9 рублей 50 копеек
  • 222 доски – 50 рублей 80 копеек
  • 4400 больших гвоздя и ½ пуда мелких для бумаги – 24 рубля 95 ½ копеек
  • 5 оконных рам — 6 рублей 25 копеек
  • Приборы для рамы – 5 рублей
  • Вставка стекол (всего 30 стекол) – 15 рублей
  • Желтые на угольники для прикрытия притвора к церкви и желтых для ставней – 17 рублей 53 копейки
  • Привоз песка под пол и на потолок, доставка досок, бумаги и гвоздей из города Дерпта – 13 рублей 75 копеек
  • 3 замка — 4 рубля 40 копеек
  • 4 пары дверных петель – 3 рубля 50 копеек
  • 5 дверных задвижек и 1 накладка – 1 рубль 55 копеек
  • Перевоз материалов – 60 рублей
  • Постройка здания – 180 рублей

Всего 469 рублей 98 ½ копеек плюс церковные потребности 23 рубля 38 копеек. Итого 493 рублей 36 ½ копеек

Пири – Саарский священник Петр Скоропостижный

Воронейский священник Михаил Малеин

Дерпский Благочинный, проторей Павел …

В акте осмотра построенной в 1858 году Пири-Саарской церкви , указывается, что фундамент под всем зданием устроен из плиты с известью, церковь и алтарь покрыты смоляною папкою, а притвор, устроенный из досок, покрыт досками. Алтарь имеет длину 12 футов и 11 футов ширины. Церковь длиною 25 футов и 19 футов шириною. Притвор длиною 9 футов, а ширина 11 футов. При церкви входное крыльцо с навесом имеет 4 фута длины и 5 ½ фута ширины. Вышина церкви и алтаря внутри 9 ¾ фута, снаружи церковь 10 футов, а алтарь и притвор имеют 9 футов высоты. Церковь и алтарь внутри оклеены бумажными обоями /шпалерами/. Упомянутые в расходной книге все материалы и вещи в действительности употреблены в дело.

Все здание имеет благовидность и прочность, что  и свидетельствуем  собственно:

Верроской благочинный Протегерей??? Иоанн Еленин

Дерптский благочинный Протерей??? Павел Алексеев

Воронейский священник Михаил Малеин

Пири-Саарский священник Петр Скоропостижный

Составлено 5 марта 1859 года.

 

Книга записи расхода денег при постройки помещения для Пири-Сарской церкви (за 1857 год):

  • Уплачено государственному крестьянину Гдовского уезда деревни Желачка Антону Малышеву за 2 сажени плиты
  • Уплачено государственному крестьянину Гдовского уезда деревни Тоней Федору Иванову за доставку означенной плиты с берега на место постройки
  • Куплено от государственного крестьянина Гдовского уезда деревни Тоней Федора Иванова двадцать пурь? извести
  • Уплачено ему же (Федору Иванову) за привоз «песку»
  • Уплачено крестьянину мызы Кастер, деревни Межи Ивану Ермолаеву за две ладьи моха, с доставкой на месту постройки
  • Выдано подрядчику Верровскому мещанину Василию Бочареву
  • Уплачено Верровскому мещанину, проживающему в деревне Межа, Дмитрию Морозову, за перевозку часовни с деревни Желачка на место постройки
  • Куплено от Дерптского купца Г. Келлера 300 листов бумаги для кровли, 1 ½ пуда

гвоздей для бумаги

  • Употреблено на покупку у Дерпткого купца Карла Рейнгольта досок: 162 штук дюймовка и 60 штук полуторок
  • Уплачено за провоз бумаги, досок и гвоздей крестьянину деревни Желачка Гдовского уезда Филипу Михайлову
  • Куплено от Дерптского мещанина Ивана Иванова Смолкина три балки 8 вершковых
  • Куплено от крестьянина мызы Кастер деревни Межа Павла Иванова четыре балки 5 вершковых
  • Уплачено крестьянину мызы Кастер деревни Межи Павлу Иванову за два дерева
  • Куплено от государственного крестьянина деревни Желачка Ивана Михайлова Гойдина три тонких дерева для шпарь?
  • Уплачено Дерптскому купцу Боковнему за прибор на 10 оконных рам, один замок с дверной ручкой, два висячих замка, пять задвижек и одну накладку, четыре пары петель
  • Куплено от исполняющего должность причетника при Пири-Саарской церкви мещанина Федора Козлова 1700 гвоздей
  • Уплачено Дерптскому мещанину Федору Иванову Феклистову за возку песка под пол и на потолок
  • Уплачено Дерптскому мещанину, проживающему в деревне Межа Егору Федорову Жернакову за 50 штук гвоздей
  • Уплачено государственному крестьянину Олонецкой губернии деревни Педасилья Федору Андртьву за 5 рам, за вставку 30 стекол
  • Уплачено управляющему мызы Алацкиви Г. Сирцову? за перевоз материалов с деревни Колек на Межу

Итого употреблено на постройку Пири-Саареского молитвенного дома 469 рублей 98 ½ копеек.

Пири-Саарский священник Петр Скоропостижный

Воронейский священник Михаил Малеин

Дертский благочинный проторей ??? Павел Алексеев

 

Kiriku hävitas, muude hoonete hulgas, 1921. aasta oktoobri suur tulekahju.

Ja ehkki tulemöllus kanti inimeste poolt hulk kraami kiriku juurde, uskudes tema kaitsesse, põles ka kirik maha kõige oma pühade kujude ja ristidega, isegi 50-puudane vaskkell sulast täiesti ära.

Maha põles preester Aleksander Mardi p. Leetsi (51.a) kasutuses olev kahekordne puust elumaja koos kahe aida, kahe hobusetalli, kahe kuuri ja elumajast eraldi ehitatud saunaga, samuti neist hoonetest eraldi ehitatud, omaette katusega, jääkelder, mis osaliselt maa sees (kivist), osaliselt maa peal (puust). Hävis ka preestri majast eraldi ehitatud väike puust köstri elumaja.

Ükski neist Piirisaare küla apostliku õigeusu kiriku omandis olevatest hoonetest ega ka kirik ei olnud Tulekinnitus-seltsis kinnitatud, mistõttu kirikul ja kogudusel endal tuli kanda kogukahju viie miljoni kahesaja tuhande (5.200.000) marga väärtuses.

1926. aasta 3. juulil otsustas siseministeeriumi peasekretär, läbivaadates koguduse liikmete Vladimir Rõbakovi, Mihail Rõbakovi ja Pavel Ignatjevi poolt esitatud Piirisaare apostliku-õigeusu koguduse põhikirja, Piirisaare apostliku-õigeusu koguduse siseministeeriumi usuühingute ja nende liitude registrisse sisse kanda. Usuühingu registreerimisest teatati ka “Riigi Teatajas” 1926. aasta 21. septembril.

1927. aasta lõpuks oli kogudus otsustanud kiriku uuesti üles ehitada. Seekord kivist.

Selle tarvis moodustati ehituskomitee ning valiti välja projekt. Ehitust pidi teostatama tehnik Trofimovi projekti järele ning selle maksumuseks pidi kujunema 985.000 marka.

Kuna summa oli suur, paluti ehituskomitee voliniku ja Piirisaare koguduse hooldaja, preester Mihail Sirotini nimele, kiriku ehitamiseks, saata üleriigiliselt annetusi ja toetusi. Toetusi tuligi üle maa ja nii võidi juba 1927. aasta augustis kuulutada ajalehes tööpakkumisest kivitöölistele, et siis septembrikuu esimestel päevadel uue kivist kiriku ehitamisega algust teha.

Paraku ei läinud kõik nii nagu planeeriti. Halbade ehitustingimuste tõttu lükkus oktoobri lõppu planeeritud kiriku nurgakivi panemine edasi.

1928. aasta kevadeks oli kirikuehituse komitee kokku kogunud pool miljonit marka. Selle raha eest oli muretsetud hulga materjali, ehitatud vundament ning ettevalmistatud seinete ja muu materjal. Planeeriti kohe-kohe ehitustöid jätkata ning loodeti sügiseks suuremad ehitustööd lõpule viia.

1929. aasta 9. juunil, kell 16.30 pandi Piirisaare Apostliku õigeusu kirikule pidulikult nurgakivi. Kuna 1921. aasta tulekahjust saadik olid piirisaarlased kirikuta olnud, kujunes sellest suurejooneline sündmus ja usuline pidustus. Kohale oli sõitnud hulk õigeusu vaimulikke. Kutsutud olid nii Piirisaare elanikud kui ka võõrad. Kõige, isegi soodsa laevaühenduse eest oldi hoolitsetud. Kell 10 hommikul väljus Tartust aurik “Kungla”, mis 2,50 sendi eest pidustustest osavõtjaid ja muidu soovijaid edasi-tagasi sõidutas.

Valitsuse esindajana võttis nurgakivi panekust osa 2. divisjoni ülem kolonel Kubbo, kes peale kõnepidamist andis üle valitsuse poolt 200.000 sendilise Eesti Panga teki, kiriku ehituskulude katteks. Tšeki vastuvõtjad ütlesid südamliku tänu vabariigile ja valitsusele.

1928. aasta 25. oktoobril õnnistas preester Mihail Sirotin Piirisaare uue kirikuristi sellekohasel pidulikul talitusel. Kogunes palju rahvast, et palvetada ja risti ülesviimist jälgida.

1929. aasta 1. detsembriks oldi välitöödega lõpule jõutud ning kirik katuse alla viidud. Ees ootasid küll veel sisemised ehitustööd: krohvimine ja puutöö, kuid piirisaarlaste suur unistus oma jumalakojast oli teostunud.

Kuna 1921. aasta põlengus hävisis koos kirikuga ka kellad, saatis kogudus teedeministrile kirja, et raudteevalitsus annetaks kogudusele vanad, raudteejaamadest maha võetud kellad, mida ei kavatseta enam üles seada. Piirisaare koguduse volinik leidis, et üks suurem ja kaks väiksemat kella (kogukaalus 87 kg, inventuuri hinnaga 53krooni 7 senti) kirikutorni üles seadmise tarvis igati kõlbulikud on. Raudteevalitsuski polnud vastu.

Teedeminister tegigi Vabariigi Valitsusele ettepaneku kellade kogudusele tasuta üleandmiseks. 19. detsembril riigivanem A. Rei küll kinnitas selle teedeministri ettepaneku, kuid just selle asja otsustamisel tekkis valitsusel põhimõtteline küsimus — kuidas võib valitsus kinkida riigi varandust ühe või teise asja näol või maksude mahajätmise teel. Sellepärast tehtigi kohtuministrile ülesandeks välja töötada kava, mis kinkimistele piiri paneks ja kus täpselt oleks määratud, kuidas neid kinkimist edaspidi toimetada.

1933. aastal algatas Teedeministeerium selle metsaga maatüki võõrandamise, mis tekitas kohalikes aga suurt pahameelt.

1934. aastal andis Riigimetsade Talituse direktor korralduse uurida, kas ja kui palju oli Piirisaare Õigeusu kirikul Maaseaduse jõusse astumise ajal Piirisaares peale kirikukrundi ka muid maid, näiteks Kastre mõisas või  Zelaceki metsandikust, või asus kirik koguni külakonna maa-alal. Lisaks rida muid küsimusi.

Kastre-Võnnu vallavanem esitas vallavalitsuse protokolli:

Kroonu varanduse üleskirjutamisel Piirisaare külas 21. märtsil 1919. a. on protokolli kantud järgmist: „Ülevalnimetatud külas on olemas üks tükk endist kroonu maad, umbes 1½ dessatini (tiinu) suuruses. Seal on Greeka-Õigeusu kirik ühes kõige kiriku inventariga ja kaks elumaja ühes teiste elutarvituste hoonetega. Kirik ja kõik teised hooned on puuehitus. Peale selle on selle maapeal veel üks tükk palgimetsa ja ühe osa maa peal on üheksa elumaja ühes kõrvaliste hoonetega, mis üheksa perekonna päralt ja iga ühe isiklik omandus on.

Nimetatud maatükk seisab Tartu ja Oudova kreisi piiride vahe pääl ja Kastre-Võnnu vallavalitsusel ei ole ühtegi teatust selle kohta, kas see maa Vene valitsuse ajal on Tartu või Oudova maakonda külge kuulnud. Sellekohase järelpärimise pääle seletas kohapääl olev Greeka-Õigeusu preester, et tema kiriklik asjaajamine endisel ajal on Riia Konsistoriumi alla käinud ja selle andme peale võttis vallavalitsus selle maa oma protokolli üles”.

Peale asja igakülgset menetlemist jõudis Põllutööministeeriumi nõunik 1938. aastal järeldusele, et „Piirisaare õigeusu kirikumaade ülevõtmise küsimus ja tasumaksmise toimetus tuleb lõpetada, kuna Piirisaare õigeusu kirikumaade ülevõtmise juhust pole olnud ega ole koostatud ka vastavat akti.

Venepoolne kirik asunud Oudova maakonna järgi eraldi krundil Zelaceki kroonu-metsandikust. Tartus Maakorralduse komisjoni alalise liikme juures Petserimaa kinnisvarade kinnistamise komisjoni toimikut Piirisaare Petrogradi kubermangu poolse osa kinnistute üle läbivaatamisel ja Eestimaapoolse osa Kastre mõisa maade planeerimise toimetuse läbivaatamisel jõuti selgusele, et Piirisaare õigeusu kiriku maad asusid Maaseaduse jõusse astumise ajal Petrogradi kubermangu piirides ja et kiriku maa ja õigeusu koolimajaalune oli antud õigeusu kirikule vene kroonu Zelaceki metsandikust.

Niisiis oli kindel, et Maaseaduse alusel Piirisaare õigeusu kirikult midagi võõrandamisele ei kuulunud, sest Maaseadus polnud kohaldatav endiste Petrogradi ja Pihkva kubermangu maa-alade kohta, milliste kohta käis ainult Maaseaduse laiendamise seadus. Viimase seaduse järel võõrandati maa siis kui seda oli rohkem kui 75 tiinu. Nii suurt maad Piirisaare kirikul polnud”.

1936. aasta augustis olid muretsemisel veel kirikuriistad, kuid võis juba öelda, et peamiselt korjanduste ja annetuste teel kogutud kümne tuhande krooni eest ehitatud kirik oli valmis saanud.

1937. aasta 23. augustil toimus pidulik kiriku õnnistamine.